XX hagi Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/5170. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja (vastustaja): Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2017.a (pealdises ekslikult märgitud 20.11.2016.a) määrus osas, millega maakohus jättis 972 eurot XX menetluskulude rahalise suurusena kindlaks määramata ja XX kasuks Nordea Bank AB Eesti filiaalilt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata XX menetluskulude rahalise suurusena täiendavalt kindlaks 972 eurot ja mõista need Nordea Bank AB Eesti filiaalit täiendavalt XX kasuks välja.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Määrata XX menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 6588 eurot.
2.2.Välja mõista Nordea Bank AB Eesti filiaalilt menetluskulud 6588 eurot XX kasuks.
2.3.Mõista Nordea Bank AB Eesti filiaalilt käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 2.2 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt XX kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677
3.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.24.11.2015.a esitas hageja kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/5170. Harju Maakohus rahuldas 21.10.2016.a otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskuld poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.04.2017.a otsusega Harju Maakohtu 21.10.2016.a otsuse osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ning rahuldas hagi ka vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 01.11.2017.a otsusega jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017.a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis Riigikohus kostja kanda.
2.Hageja esitas 30.09.2016.a menetluskulude nimekirja maakohtu menetluskulude kohta, mille kohaselt tegi lepinguline esindaja järgmised toimingud: 21.11.2015.a materjaliga tutvumine hagiavalduse koostamiseks sh kliendiga konsulteerimine 0,5 t (72 eurot); 21.11.2015.a materjalide õiguslik ja faktiline analüüs hagiavalduse koostamiseks 1 t (144 eurot); 21.11.2015.a nõupidamine kliendiga seoses hagiavalduse koostamisega 1 t (144 eurot); 23.11.2015.a positsioonide kujundamine hagiavalduse koostamiseks 0,5 t (72 eurot); 23.11.2015.a.a hagiavalduse koostamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 5,75 t (828 eurot); 23.11.2015.a hagiavalduse täiendamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 2,5 t (360 eurot); 30.11.2015.a istungiks ettevalmistamine 0,5 t (72 eurot); 30.11.2015.a istungil osalemine 0,5 t (72 eurot); 13.01.2016.a kostja vastusega tutvumine 0,5 t (72 eurot); 13.01.2016.a kostja vastuse õiguslik ja faktiline analüüs 1,25 t (180 eurot); 18.01.2016.a vastuse koostamine 4,25 t (612 eurot); 18.03.2016.a kostja seisukohaga tutvumine, vastuse õiguslik ja faktiline analüüs 0,25 t (36 eurot); 18.03.2016.a kostja seisukoha õiguslik ja faktiline analüüs 1 t (144 eurot); 29.09.2016.a toimikuga tutvumine 0,5 t (72 eurot); 29.09.2016.a istungiks ettevalmistamine ja tutvumine kostja täiendava tõendiga 2 t (288 eurot); 29.09.2016.a kostja 29.09.2016.a e-kirja ja tõendiga tutvumine, nende õiguslik ja faktiline analüüs 0,75 t (108 eurot); 29.09.2016.a kostja 29.09.2016.a e-kirja ja tõendi osas positsiooni kujundamine 0,5 t (72 eurot); 29.09.2016.a kohtukõne teeside koostamine 1,75 t (252 eurot); 30.09.2016.a istungil osalemine 1,5 t (216 eurot); 30.09.2016.a istungiprotokolliga tutvumine 0,25 t (36 eurot). Lisaks esindaja kuludele 3852 eurot on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot. 09.03.2017.a menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud hageja esindamiseks ringkonnakohtus järgmised toimingud: 18.11.2016.a kohtuotsuse õiguslik ja faktiline analüüs 0,5 t (72 eurot); 18.11.2016.a apellatsioonkaebuse koostamine 4,25 t (612 eurot); 21.11.2016.a apellatsioonkaebuse koostamine 3,25 t (468 eurot); 27.02.2017.a vastustaja vastusega tutvumine ja analüüs tsiviilasjas 0,75 t (108 eurot); 09.03.2017.a istungiks ettevalmistamine 2 t (144 eurot). Lisaks esindaja kuludele tasus hageja apellandina riigilõivu 425 eurot. 26.09.2017.a menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud hageja esindamiseks Riigikohtus järgmiseid toiminguid: 05.04.2017.a Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017.a otsusega tutvumine ning õiguslik ja faktiline analüüs 0,75 t (108 eurot); 09.08.2017.a kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 1,5 t (216 eurot); 10.08.2017.a vastuse koostamine kassatsioonkaebusele 3 t (432 eurot).
3.Kostja esitas menetluskuludele vastuväite. Kostja leidis, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei ole hagiavalduse ettevalmistamisele kulunud 11,25 tundi põhjendatud ning
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677 nimetatud ajakulu tuleks vähendada 3 tunni võrra. Kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele on hagejal kulunud 6 tundi, millest kostja hinnangul vähemalt 1 tund ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lisaks märkis kostja, et 29.09.2016.a täiendava tõendi ja e-kirjaga tutvumisele ning positsiooni kujundamisele kulunud 1,25 tundi ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks, kuivõrd antud tõend kujutab endast lihtsat ja standardset ülesütlemisavaldust, millega hageja lepinguline esindaja nõustus kohtuistungil. Kostja palus ringkonnakohtu ja riigikohtu menetluskulusid kohtul hinnata.
4.Harju Maakohus tegi 20.11.2017.a määruse, millega määras hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 5616 eurot ja mõistis 5616 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leidis, et hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatult suured. Hagejal on kulunud hagiavalduse ettevalmistamiseks koos eelneva materjalide analüüsi ning nõupidamisega 12,25 tundi, millest analüüsile kulus 4 tundi ja hagiavalduse koostamisele 8,25 tundi. Kohus nõustus kostjaga selles, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud ning leidis, et arvestades materjalide analüüsile kulunud aega, pole põhjendatud hageja märgitud ulatuses hagiavalduse ettevalmistamisele kulunud aeg. Kohus vähendas ajakulu 3,25 tundi. Samuti nõustus kohus kostjaga selles, et kostja vastusega tutvumisele ning analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud 6 tundi ei ole põhjendatud. Hagejal on vastuse analüüsile kulunud 1,75 tundi ning vastuse koostamisele 4,25 tundi. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu seisukoha koostamisele on 2,25 tundi, seega vähendas kohus ajakulu 2 tunni võrra. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja 29.09.2016.a tõendiga tutvumiseks ja analüüsiks on hagejal kulunud 1,25 tundi. Arvestades kostja esitatud tõendi mahtu ja sisu, leidis kohus, et hageja ajakulu ei ole põhjendatud ning vähendas seda 0,75 tunni võrra. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul hageja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus 20,75 tundi ja hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 2988 eurot. Esindajakulule lisandub riigilõiv 425 eurot. Kohus leidis, et hageja ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatult suured. Apellatsioonkaebuse koostamiseks on kulunud 7,5 tundi. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, tuleb nimetatud ajakulu vähendada 1,5 t võrra. Lisaks on hagejal kulunud istungiks ettevalmistamisele 2 tundi. Kohtupraktika kohaselt on põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg võrdne istungi ajaga. Kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis ligikaudu 1 tund, vähendas kohus istungi ettevalmistamiseks kulunud aega 1 tunni võrra. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 8,25 tundi ning põhjendatud kulude suurus 1188 eurot. Esindajakulule lisandub riigilõiv 425 eurot. Kohus leidis, et hageja Riigikohtus kantud menetluskulud on osaliselt põhjendamatult suured. Hagejal on kassatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud 3 tundi. Kohus leidis, et arvestades vastuse mahtu, on põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisel 1,5 tundi ning et hageja esindaja põhjendatud ajakulu Riigikohtus on 3,75 tundi ning põhjendatud kulude suurus 540 eurot.
5.05.12.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 1440 eurot ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt välja menetluskulud kogusummas 7056 eurot (koos käibemaksuga) ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole 9-leheküljelise ja 11 lisaga dokumendi (hagiavaldus koos lisadega moodustas kohtutoimikust 64 lk) koostamiseks kulunud 12,25 töötundi põhjendatud.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677 Käesoleval juhul eeldas hagiavalduse koostamine laenulepingute, hüpoteegilepingute ning täitemenetluse, samuti Riigikohtu praktika analüüsi. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on kohtule esitatud hagiavaldus koos hagi tagamise taotlusega kompaktne ning selle koostamiseks kulunud 12,25 töötundi (sh positsioonide analüüsimiseks, kliendiga kohtumiseks) igati põhjendatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks panga vastusele esitatud vastusele kulutatud 6 töötundi ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud vastus eeldas kostja mitmekümnelehelise menetlusdokumendi, sh laenu tagastamise arvestuse, analüüsi ning sellele sisulise vastuse koostamist. Kohtule esitatud vastus on kompaktne ning selle koostamiseks kulunud 6 töötundi igati põhjendatud. Hageja ei nõustunud, et panga tõendiga tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aeg on põhjendamatu, sest kohus ei ole arvesse võtnud asja keerukust ning dokumendi tähtsust. Nimelt esitas pank kohtule päev enne istungit täiendava ülesütlemise avalduse, mis oli vastuolus panga varasema positsiooniga ning millest oleks võinud sõltuda asja lahendamine. Kaebaja pidi analüüsima, millise tehinguga on tegemist (kas saab lugeda, et pank on varasematest nõuetest loobunud või on tegemist varasema ülesütlemise kinnitamisega) ning millised tagajärjed kaebajale dokumendiga kaasnevad (sh kas on asjakohane tasuda avalduses märgitud summa). Nimetatud analüüsiks kulus põhjendatult 1,75 töötundi. Kohus on apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud mahtu arvestades ebaõigesti lugenud kulud liiga suureks. Apellatsioonkaebus koosnes kümnest leheküljest, millest õiguslikku põhjenduse osa koos viidetega maakohtu rikkumistele ja vastuoludele Riigikohtu praktikale oli kaheksa lehekülge. Seega oli 7,5 t ajakulu 10-leheküljelise apellatsioonkaebuse koostamisele põhjendatud. Hageja ei nõustunud, et kohtupraktikas on põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg võrdne istungi ajaga. Tähtis ei ole istungi kestus, vaid asja sisu. Menetlusosalised ei saa ette näha, kui kaua istung kestab. Käesoleval juhul ei olnud tegemist kõige lihtsama kaasusega laenulepingu ülesütlemise kohta, mida kinnitab asjaolu, et nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus tegid maakohtu lahendist erineva lahendi. Lisaks on pank istungiks ettevalmistamisele kandnud kulusid 4 töötundi ehk 100% rohkem kui kaebaja esindajad. Vastus kassatsioonkaebusele on kompaktne ning sisuline, mistõttu on kohus põhjendamatult kulusid vähendanud. Kuigi hagejal on menetluses olnud kaks esindajat, ei ole kulusid dubleeritud. Kulude põhjendatust kinnitab ka asjaolu, et panga esindajate kulud jäävad samasse mahtu või on suuremad – maakohtus kandis pank menetluskulusid 18 töötunni ulatuses (kaebaja 26,75 t ulatuses), kuid panga lepingulised esindajad astusid menetlusse alles pärast esmaste menetlusdokumentide koostamist veebruaris 2016.a ehk ajal, kui pank oli juba kohtule omapoolse mahuka vastuse esitanud. Seega sisuliselt on poolte kantud menetluskulud maakohtus võrdväärsed.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 20.11.2017.a määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue lahendi. Määruskaebus tuleb seega osaliselt rahuldada.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677
9.Ringkonnakohus selgitab esmalt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes lepingulise esindaja kulude osas, mis jäeti kindlaks määramata ja välja mõistmata. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
10.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus saab aga maakohtu kaalutlustest lähtuda üksnes juhul, kui maakohus on enda kaalutlusi põhjendustes ka välja toonud. Juhul kui maakohus ei ole enda järeldusi põhjendanud, ei saa sellest lähtuda.
11.Maakohus leidis, et hagiavalduse koostamiseks kulunud põhjendatud aeg on 3,25 tunni võrra väiksem, arvestades et hagejal kulus analüüsile 4 tundi. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast aga nähtub, et hagejal kulus materjalidega tutvumiseks 30 min, analüüsiks 1 tund, nõupidamiseks kliendiga 1 tund ja positsioonide kujundamiseks täiendavalt 30 min. Seega isegi kui kõike eelnevat lugeda analüüsiks, kulus hagejal selleks kokku 3 tundi, mitte maakohtu poolt märgitud 4 tundi. Maakohus on seega ekslikult hagiavalduse koostamiseks kulunud aja sisse arvestanud ka 30.11.2015.a toiminguid (30 min istungiks ettevalmistamiseks ja 30 min istungil osalemiseks). Sellest hoolimata on ringkonnakohtu hinnangul kõik 21.11.2015.a – 23.11.2015.a toimingud põhjendatud. Hagiavalduse esitamiseks on esindajal vaja tutvuda materjalidega, analüüsida neid, pidada nõu kliendiga ja seejärel panna paika nõuded. Hageja poolt toodud ajakulu ei ole ülemäärane. Kõik eelnimetatud toimingud eelnevad tavapäraselt hagiavalduse koostamisele ning on eluliselt usutav, et menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vajalik nimetatud toimingute tegemiseks. Seega ei saa leida, et sellele järgnevalt umbkaudselt ühe tööpäeva ulatuses hagiavalduse koostamine, sh hagi tagamise taotluse koostamine ja tõendite komplekteerimine oleks põhjendamatu. Maakohus ei ole välja toonud põhjendatud kaalutlusi, miks hagiavalduse koostamiseks ei võinud kuluda menetluskulude nimekirjas märgitud aega. Üksnes menetluskulude nimekirjas toodud teised toimingud seda ei välista. Iseenesest ei ole reeglina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlused õiguslikult tavapärasest keerukamad, kuid käesoleval juhul on hagiavalduses tuginetud kolmele erinevale alternatiivsele õiguslikule argumentatsioonile, mh on analüüsitud, kas laenulepingud on kehtivalt üles öeldud, kas kostja nõuded olid hüpoteekidega tagatud ning kas täitedokumendid olid vastuolus heade kommetega ja seega tühised. Hagiavalduses on viidatud ka asjakohasele Riigikohtu praktikale. Samuti sisaldub hagiavalduses hagi tagamise taotlus, mille on toimikust nähtuvalt maakohus ka rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul 21.11.2015.a – 23.11.2015.a toimingute maht 11,25 tunni ulatuses põhjendamatu ning maakohus on diskretsioonipiire ületades vähendanud ajakulu 2,25 tunni võrra. Põhjendamatud on aga 30.11.2015.a toimingud seoses istungi ettevalmistamisega ja istungil osalemisega, arvestades et toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole asjas 2015.a istungit toimunud. 2016.a istungiga seotud toimingud on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud. Seega ei arvesta ringkonnakohus hageja põhjendatud menetluskuludena menetluskulude nimekirjas toodud 30.11.2015.a toiminguid kokku 1 tunni ulatuses.
12.Maakohus leidis, et kostja vastuse osas seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud aeg on 2 tunni võrra väiksem, jättes selle täielikult põhjendamata. Seega ei saa ringkonnakohus lähtuda maakohtu kaalutlustest. Hageja koostas vastuse kostja poolt esitatud hagivastusele, mis oli 8 lk ning millele oli lisatud 14 tõendit (mille maht oli kokku umbkaudselt 40 lk). Arvestades eeltoodud dokumentide mahtu ja sisu (mh võlgnevuse täpne arvutus), on usutav, et sellise
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677 vastuse lugemiseks kulus hageja esindajal 30 min ja analüüsiks täiendavalt 1 t ja 15 min (13.01.2016.a toimingud). Hageja on enda vastuses täiendavalt palunud kostja asendamist, mille maakohus ka rahuldas, ning on sisukalt ning põhjalikult vastanud kostja vastuväidetele (I kd, tl 146 jj). Samuti on kostja esitanud vastusega uue täiendava tõendi. Vastuses ei ole liigselt korratud varasemaid seisukohti. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul umbkaudselt poole tööpäeva ulatuses vastuse koostamine põhjendatud ja vajalik ning maakohus on ebaõigesti jätnud välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 2 tunni ulatuses.
13.Maakohus leidis, et kostja 29.09.2016.a e-kirja ja tõendiga tutvumine ja analüüs on põhjendatud 30 min ulatuses, arvestades tõendi mahtu ja sisu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. 29.09.2016.a on kostja esitanud e-kirjaga uue tõendi, mille kohaselt ütles kostja laenulepingu üles. Arvestades, et tegemist on üheleheküljelise ülesütlemisteatega ning paarilauselise e-kirjaga, ning et kostja on e-kirjas ka selgitanud tõendi esitamise tähendust, ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu, mida teiselt poolelt välja mõista sellega tutvumiseks ja analüüsimiseks, suurem kui 30 min. Arvestades vaidluse sisu oli hageja esindaja ka tõendi esitamisega kaasnevate õiguslike küsimustega piisavalt kursis. Ringkonnakohus nõustub ka kostjaga, et ühe tõendi analüüsimiseks menetluskulude nimekirja järgi kulunud aeg on ebaproportsionaalselt suur võrreldes asjas teiste ja pikemate menetlusdokumentide analüüsiks kulunud ajaga (nt kulus hagejal kostja vastuse analüüsiks 1,25 tundi ja kassatsioonkaebuse analüüsiks 1,5 tundi). Seega vähendas maakohus õigesti põhjendatud ajakulu 45 min ulatuses.
14.Apellatsioonimenetluse kuludest on maakohus leidnud, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 1,5 tundi on põhjendamatu, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus selleks 7,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa hinnata üksnes menetlusdokumendi mahtu. Apellatsioonkaebus (II kd, tl 26 jj) on sisukas ning põhjendatud ning selles on heidetud maakohtule ette nii materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kui ka menetlusõiguse rikkumist nii tõendite hindamisel kui ka põhjendamiskohustuse täitmisel. Apellatsioonkaebus on struktureeritud ning vastas TsMS-is sätestatud apellatsioonkaebuse nõudmistele, mh on maakohtupoolsed rikkumised põhjalikult esile toodud. Ringkonnakohus on enda otsuses osaliselt ka tuginenud apellatsioonkaebuses toodud põhjendustele. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul üksnes apellatsioonkaebuse mahu (7 lk õiguslikke põhjendusi) tõttu leida, et 7,5 tundi on ülemäärane aeg selle koostamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ka usutav, et selle koostamiseks võis kuluda umbkaudselt üks tööpäev. Apellatsioonkaebus oli sisukas ja põhjendatud ning seega on maakohus diskretsioonipiire ületades vähendanud ajakulu 1,5 tunni võrra. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et põhjendatud aeg istungiks ettevalmistuseks on alati võrdne istungile kulunud ajaga. Arvestades et ringkonnakohtu istung toimus 09.03.2017.a, mis ajaks oli apellatsioonkaebuse esitamisest möödunud üle 3,5 kuu ja maakohtus toimunud istungist üle 5 kuu, on põhjendatud ja vajalik ka asja materjalide korduv ülevaatamine ja meeldetuletamine. Ringkonnakohtu istungiks kogunenud asja materjalide hulk on ka suurem võrreldes maakohtu istungiga. Istungil kliendi esindamiseks peab esindaja olema värskelt kursis kõigi asjas esitatud materjalidega ja seisukohtadega, et esindada enda kliendi huvisid piisavalt, ning et istungit saaks läbi viia efektiivselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu seisukoht põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, vähendades ajakulu 1 tunni võrra.
15.Kassatsioonimenetluse kulude osas leidis maakohus, et põhjendatud aeg kassatsioonkaebuse vastuse koostamiseks on 1,5 tundi, arvestades selle mahtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kassatsioonkaebuse vastuse sisuline osa koosnes üksnes umbkaudselt ühest leheküljest, milles on enamuses korratud ja viidatud varasematele
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-17677 seisukohtadele. Hageja on viidanud küll ühele uuele Riigikohtu lahendile ning on käsitlenud ka kostja pahausksuse küsimust, mida ei nähtu varasematest menetlusdokumentidest, kuid ka seda arvestades ei ole kassatsioonkaebuse maht ja sisu selline, mille koostamiseks oleks põhjendatud ja vajalik aeg üle 1,5 tunni. Menetluskulude nimekirjas oli eraldi väljatoodud aeg kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 1,5 tundi, mis mõistetakse samuti hageja kasuks välja. Seega vähendas maakohus õigesti kassatsioonkaebuse vastusele kulunud põhjendatud aega 1,5 tunni võrra.
16.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu täiendavalt maakohtu poolt välja mõistetud kulule 6 t ja 45 min ehk 972 eurot (6,75 tundi × 144 eurot tunnis). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 6588 eurot (39,50 t × 144 eurot tunnis + 900 eurot riigilõivude eest).
17.Määruskaebuses on hageja taotlenud, et menetluskulud määratakse kindlaks koos viivise tasumise kohustusega. Maakohus menetluskulude hüvitiselt viivise maksmist kindlaks ei määranud, kuigi hageja on seda TsMS § 177 lg 4 kohaselt taotlenud iga menetluskulude nimekirja juures (II kd, tl 5, tl 48 ja tl 75 pöördel). Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus resolutsiooni ka viivise tasumise kohustusega. Kuivõrd maakohus on määruse kuupäevana ekslikult märkinud 20.11.2016.a, kuigi Kohtute Infosüsteemist nähtub, et määrus on tehtud ning allkirjastatud 20.11.2017.a, märgib ringkonnakohus resolutsiooni Kohtute Infosüsteemis kajastatud kuupäeva.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.