Z.W hagi Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/5170 Harju Maakohtu 21.10.2016 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Z.W apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 6000 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Z.W (isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Grete Lind (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Anto Kasak (epost: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043, XXX, 10145 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 advokaat Annely Sepp (e-post:XXX) Istungi toimumise aeg
09.03.2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2016 otsus osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka vaidlustatud osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/5170.
3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel sõlmiti 10.02.2005 laenuleping, mille järgi hageja sai laenu 153 388 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005 ja 15.12.2008. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 22.02.2005 ühishüpoteegiga koormamise leping, mille järgi hüpoteegiga summas 223 690,77 eurot tagati panga nõuded, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 21.03.2007 reservlaenuleping, mille järgi hageja sai laenu 28 760,24 eurot. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 27.03.2007 ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguleping koos hüpoteegilepinguga, mille järgi hüpoteegiga summas 39 944,78 eurot on tagatud Nordea Bank Finland Plc nõuded, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegid on seatud Nordea Bank AB kasuks kinnistusraamatu kohaselt.
2.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest laenulepinguid ei ole üles öeldud. Hageja ei ole saanud kostjalt ühtegi teavitust laenulepingute ülesütlemise kohta. Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kehtivuseks vajab ülesütlemine tahteavaldusena selle vastuvõtmist (3-2-1190-13, p 22; 3-2-1-151-11, p 14; 3-2-1-15, p 13; 3-2-1-123-07, p 14). Hageja ei ole kätte saanud laenulepingute täitmiseks saadetud hoiatusi ega ülesütlemisavaldust. Kättetoimetamise riski kannab kostja. Kostjal ei olnud ka lepingute ülesütlemiseks alust, sest hageja ei olnud kostjale võlgu.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677
3.Hüpoteegilepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised (TsÜS § 86 lg 1, § 84 lg 1). Hageja tugineb Riigikohtu praktikale (asjad 3-2-1-104-08 ja 3-2-1-41-04), hüpoteegi aluseks olevad nõuded on ebapiisavalt määratletud, lubatud ei ole kõikvõimalike hüpoteegipidaja nõuete tagamine. Hageja leiab, et sõlmitud tagatiskokkulepped, mille kohaselt tagab hüpoteek määratlemata ning tulevikus tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu, on vastuolus heade kommetega ja tühised.
4.Kohtuistungil esitas hageja tõendi (I kd lk 186) kostjale 5810,56 euro maksmise kohta 29.09.2016.
5.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2015/5170 ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. 31.03.2014 Nordea Bank Finland Plc ja Nordea Bank AB vahelise lepingu alusel on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigused ja kohustused üle antud Nordea Bank AB Eesti filiaalile.
7.Täitmisavalduse hageja suhtes esitas kohtutäiturile 25.08.2015 Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu. Täitedokumentideks on Tallinna notar Kristel Akermani notariaalsed dokumendid nr 1466 ja nr 1593. Nõue tuleneb laenulepingutest nr 09320821561 ja nr 01320821561. Täitemenetluse objektideks on kinnisasjad XXX ja XXX, mis on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank AB kasuks.
8.Laenulepingud on üles öeldud. 15.06.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr 01320821561 ja nr 09320821561 võlgnevuse meeldetuletuse aadressil XXX. 02.07.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr 01320821561 ja nr 09320821561 ülesütlemise teate liht- ja tähitud kirjaga XXX ja XXX. Võla tasumiseks anti hagejale 14 päevane tähtaeg. Ülesütlemisteade liht- ja tähitud kirjaga kliendi poolt viimati (08.12.2014) teatatud aadressil XXX. See on märgitud hageja elukohaks ka hagiavalduses. Ülesütlemisteate edastas kostja hagejale ka e-postile XXX (08.12.2015 teavitatud kliendi andmed). Korteriomand XXX, Tallinnas kuulub hagejale ja on rahvastikuregistris märgitud hageja elukohaks. Sellest võib oletada, et hagejal on ligipääs korteri postkastile.
9.Hagejale saadeti 02.07.2015 nõuetekohaselt teade laenulepingu ülesütlemise kohta liht- ja tähitud kirjaga ning anti 2-nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hagejale jäeti postkasti teade kostjalt saabunud tähitud kirja kohta, millele hageja postiasutusse järele ei läinud ja see tagastati kostjale. Hagejale saadeti ka lihtkiri ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on kostja informeerimiskohustus täidetud.
10.Hageja rikkus mõlemat lepingut. Laenulepingu nr 09320821561 p 4.1 alusel oli hagejal kohustus maksta laenu põhisumma kostjale tagasi osamaksetena iga kuu 7.kuupäeval alates aprillist 2005. Hageja tasus laenulepingu kehtivuse ajal põhiosamakseid kuni 13.07.2015, kokku 37 019 eurot, mis nähtub esitatud tagasimaksete ajaloost. Hageja oli viivituses kuue intressimaksega kokku 991,53 eurot enne kui kostja otsustas lepingu üles öelda. Intressi arvestati 53 375,69 eurot, hageja maksis intressi 52 384,16 eurot (tagasimaksete ajalugu). Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p 11 lg 1 alusel oli kostjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel on kohustus muutunud sissenõutavaks 123 082 euro suuruses.Hageja on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel on
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodi 01.01.2015-18.12.2015 eest kokku 4327,45 eurot (arvestus I kd t lk 91). Laenulepingu kehtivuse ajal (leping lõppes 17.07.2015) kogunes viivis 14,63 eurot. Laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu laenusumma ning kostjal on õigus alates laenulepingu lõppemisest nõuda järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist.
11.Laenulepingu nr 01320821561 p 4.1 ja p 4.2 alusel hageja kohustus maksma laenu põhisumma tagasi ühe osamaksena 31.03.2017. Lepingu p 5.6 alusel kohustus hageja maksma intressi iga kalendrikuu viimasel päeval (lepingu p 5.1-5.5). Üldtingimuste § 3 lg 5 sätestab nõuete täidetuks lugemise reegli. Hageja oli viivituses nelja üksteisele järgneva intressimaksega kokku 570,77 eurot enne kui kostja otsustas laenulepingu üles öelda. Intressi arvestati kokku 6152,13 eurot, hageja maksis lepingu kehtivuse ajal intressi 5581,36 eurot (tagasimaksete ajalugu). Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p 11 lg alusel oli kostjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel kohustus on muutunud sissenõutavaks 28 760,24 euro suuruses. Hageja on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel on kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodil 01.01.2015-18.12.2015 kokku 1003,25 eurot (arvestus I kd t lk 93).
12.Kohtutäitur on täitmisteates ekslikult märkinud sissenõudjaks Nordea Bank Finland Plc. Kostja on selgitanud, et Nordea Bank Finland Plc on kohustused üle andnud Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kohustused Nordea Bank AB Eesti Filiaalile. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud hüpoteek loovutatud Nordea Bank AB kasuks. Eeltoodust tulenevalt on õigus Nordea Bank AB-l (Eesti Filiaali kaudu) nõuda laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamist kinnisasjadele seatud hüpoteekide arvelt.
13.Hüpoteegilepingud ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühised. Pandiga võib AÕS § 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet, ka tingimuslikku nõuet (lg 2) ja tulevikus tekkivaid nõudeid (lg 3). Hüpoteegilepingud tulevaste nõuete tagamise osas ei ole vastuolus heade kommetega arvestades Riigikohtu praktikat (3-2-1-64-12, 3-2-1-104-08). Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Arvesse tuleb võtta, et ühishüpoteegiga on tagatud nõuded üksnes juhul, kui korteriomandite ostuhind on tasutud korteriomandite müüjale. Kostja väljastas hagejale laenu ostuhinna tasumiseks. Sellest tulenevalt tagab ühishüpoteek laenulepingust, mille alusel väljastati laen korteriomandite ostmiseks, tulenevaid nõudeid. Laenulepingutes oli sätestatud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist tagab korteriomanditele seatud ühishüpoteek. Seega pidi hageja teadma, et hüpoteegiga on tagatud ka tulevased nõuded, sh 12.07.2005 sõlmitud muudatusest ja 22.05.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded ning laialdane tagatiskokkulepe ei saanud olla hagejat eksitav.
14.29.09.2016 esitas kostja täiendava tõendina hagejaga sõlmitud laenulepingute ülesütlemise teate. Kostja 29.09.2016 e-kirjas märgitu kohaselt on tegemist alternatiivse teatega juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenulepingute ülesütlemine ei olnud õiguspärane. Materiaalsed alused ülesütlemiseks eksisteerivad jätkuvalt. Teates on märgitud lepingu nr 09320821561 osas tähtajaks tasumata laenu põhisumma, tasumata intress ja viivis ning lepingu nr 01320821561 osas tähtajaks tasumata intress ja pangateenuste tasud. Teates on võlgnevuse tasumiseks määratud hagejale tähtaeg – 17.10.2016 ja teatise kohaselt loeb pank lepingud üles öelduks alates 18.10.2016. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 Esimese astme kohtuotsus
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas sundtäitmise lubamatuks 5 810,56 euro suuruses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
16.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tõendavad laenu andmist Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt hagejale laenuleping nr 09320821561 (I kd lk 19-26) ja reservlaenuleping nr 01320821561 (I kd lk 37-40).
17.Laenulepingu nr 09320821561 järgi hageja sai laenu 153 388 eurot Tallinnas XXX ja XXX korteriomandite ostmiseks. Lepingu p 4.1 alusel kohustus hageja laenusumma tagasi maksma 240 üksteisele järgneva tagasimaksena iga kuu 7.kuupäeval alates 1 kuu möödumisest laenu väljamaksmisest. Seejuures määrati iga tagasimakse suuruseks 640 eurot, v. a viimane makse, mille suurus oli 428 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005, suurendati laenusummat 8948 euro võrra ja muudeti tagasimaksmisele kuuluvaid makseid ning 15.12.2008. Teise muudatusega muudeti laenulepingu punkti 4 „Laenu tagasimaksmine“ selliselt, et alates 07.01.2009 kohustus hageja laenu põhisumma pangale tagastama 315 järjestikuse osamaksena iga kuu 7.kuupäeval; muudatus sisaldab viidet maksegraafikule. Maksegraafikus (I kd lk 26) on kirjas tagasimakse summad.
18.Reservlaenulepingu nr 01320821561 järgi on lepingu objektiks laen 450 000 EEKi, leping sõlmiti tähtajaga kuni 31.03.2017 ning lepingu p 4.2. alusel kohustus hageja kogu laenusumma tagastama hiljemalt lepingu tähtaja viimasel päeval, kui pooled ei lepi täiendavalt teisiti kokku. Tasumisele kuuluvad maksed (lepingutasu, intress jms) kuulus lepingu p 6.1 alusel panga poolt debiteerimisele täiendava korralduseta hageja kontolt, hageja kohustus tagama, et kontol oleks piisavalt raha.
19.Kinnistusraamatu väljatrükist registriosa nr XXXXXXX kohta nähtuvalt on hagejale kuuluvale kinnisasjale (reaalosaks mitteeluruumid nr 1 ja 2 Tallinnas XXX) seatud kolm hüpoteeki summas 3 500 000 EEKi, 625 000 EEKi ja 300 000 EEKi Nordea Bank AB kasuks (I kd lk 17,18).
20.Kostja 15.06.2015 teates hagejale (I kd lk 105) on märgitud 15.06.2015 seisuga kostja võlgnevus pangale, mis oli 1897,7 eurot ja teave võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.06.2015, et vältida lepingu võimalikku ülesütlemist ja sundtäitmist. Teate esimesest lausest tulenevalt puudutab see mõlemat laenulepingut.
21.Kostja 2.07.2015 mõlema laenulepingu ülesütlemise teadetes hagejale (I kd lk 108, 111) on märgitud 2.07.2015 seisuga kostja võlgnevus pangale 2020,97 eurot ja palve võlgnevus lisanduvate intresside, leppetrahvidega ja muude teenustasudega maksta hiljemalt 16.07.2015 pangale. Teade sisaldab teavet, et pank ütleb lepingu üles 17.07.2015 ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid, sh võlgnevuse sissenõudmise kulusid, kui hageja ei tasu võlgnevust 16.juuliks 2015. Teates on pank pakkunud hagejale ka võimalust läbirääkimisteks.
22.Teated ei ole vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. Kostja andis hagejale 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Teates märgitu kohaselt võlgnes hageja pangale vähemalt kolm järjestikust makset osaliselt või täielikult. Panga tagasimaksete ajaloost (I kd lk 130133) nähtub, et hagejal oli võlgnevus panga ees seoses laenulepinguga nr 09320821561 intressimaksete osas 09.03.2015-17.07.2015, s. o rohkem kui 3 järjestikust makset (I kd lk 133) enne panga poolt lepingu ülesütlemisteate saatmist ning laenulepingu nr 01320821561
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 intressimaksete osas perioodil 31.03.2015-17.07.2015 (I kd lk 135) s.o rohkem kui 3 järjestikust makset. Enne lepingute ülesütlemisteate hagejale saatmist, teatas pank hagejale võlgnevusest juunis 2015 ja määras tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
23.Tähitud kirja saatmist hagejale kostja poolt ning selle tagastamist kostjale tõendavad postisaadetiste väljastusteade ja kirja tagastamise teade (I kd lk 103-104, 106-107, 109-110). Panga teadetest ning kirjade tagastamise teadetest nähtub, et kostja saatis hagejale teated nii XXX kuni ka XXX aadressidele.
24.Käesoleva asja hagiavalduses on hageja märkinud oma aadressiks XXX. Panga kliendi andmete lehel, millele on hageja alla kirjutanud, on märgitud hageja kontaktaadressiks märgitud XXX ning e-posti aadressiks XXX. Pank on hagejale saatnud lepingu lõpetamise kirja ka viidatud e-posti aadressile (I kd lk 114). Rahvastikuregistris on hageja elukohaks märgitud XXX (I kd lk 117).
25.Kostja poolt teadete saatmise viisi puhul võib eeldada, et teated pidid tavapäraselt kohale jõudma ning lihtkirjadena saadetud teated olid hagejale kättesaadavad, kuna lihtkirjad pannakse teadaolevalt postkasti. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte antud, kuid käesoleval juhul ei ole mõistlik vaid sellest lähtudes lugeda kostja tahteavaldust hagejale mitte kätteantuks, arvestades, et kostja saatis tahteavalduse ka lihtkirjaga, mis jäi postkastidesse. Kohus ei aktsepteeri kostja väidet, et teated on kätte toimetatud ka e-posti vahendusel, kuna ei ole võimalik tuvastada, kes kostjale vale e-postiaadressi andis.
26.Hüpoteegilepingud ei ole vastuolus heade kommetega. Tagatavad nõuded on hüpoteegilepingus määratletud piisava täpsusega. Apellatsioonkaebus
27.Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et vastustaja 15.06.2015 teatis ja 02.07.2015 teatis ei ole vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. 15.06.2015 teatis ei ole ülesütlemisteatis. Korrektne ülesütlemisteatis peab sisaldama endast nii kahenädalast tähtaega kui ka avaldust üleütlemiseks. 02.07.2015 teatises andis kostja hagejale tähtaja võla tasumiseks kuni 16.07.2015. Isegi, kui apellant oleks teatise kätte saanud 03.07.2015 oleks kahenädalane tähtaeg saabunud 17.07.2015. Kuna kostja andis hagejale lühema tähtaja kui kaks nädalat, on teatis tühine.
28.Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus loeb ülesütlemisavalduse apellandile kättetoimetatuks tähitud kirjaga, lihtkirjaga või mõlemal viisil. Lisaks ei ole kohtuotsusest võimalik aru saada, millisel kuupäeval loeb kohus laenulepingute ülesütlemisavalduse apellandile kättetoimetatuks. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, millisele tõendile või asjaolule tuginedes ta loeb lihtkirjad apellandile saadetuks. Samuti ei ole kohus otsuses põhjendanud millisele tõendile või asjaolule tuginedes ta loeb lihtkirjad apellandi poolt kättesaaduks. Kohtuotsusest jääb täielikult arusaamatuks, miks on kohus viidanud Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsusele C-327/10.
29.Hageja on seisukohal, et kohus ei saa lugeda ülesütlemisavaldust tähitud kirjaga kättetoimetatuks, sest apellant ei ole tähitud kirja ega teatist tähitud kirja saabumise kohta saanud. Isegi kui postkasti oleks jäetud vaid tähitud kirja teatis, ei saa lugeda ülesütlemisavaldust kättetoimetatuks, sest kirja teatis ei sisalda vastustaja tahteavaldust.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677
30.Hageja tugines menetluses seisukohale, et vastustaja 02.07.2015 ülesütlemisavaldusega ei ole laenulepingut üles öeldud, sest teatise sõnastus on ebaselge, kuid kohus on jätnud apellandi väite tähelepanuta ega ole põhjendanud tähelepanuta jätmist. Vastus apellatsioonkaebusele 31.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue lahendi, millega rahuldab hagi täielikult. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
33.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel peamine vaidlus selles, kas kostja ülesütlemisavalduse eeldused on täidetud, täpsemalt, kas ülesütlemise tahteavalduse on kostja oma avalduses selgelt väljendanud, kas kostja on andnud hagejale enne lepingute ülesütlemist täiendava kahe nädala pikkuse tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kas üleütlemisavalduse on hageja kätte saanud või kas saab lugeda, et hageja on selle kätte saanud.
34.VÕS 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, peab ülesütlemisavaldusest teisele poolele ilmnema lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Hageja väidete järgi on 02.07.2015 ülesütlemisavalduse sõnastus ebaselge, kuna kostja määras selles hagejale veel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu, sest ülesütlemisavalduses täiendava tähtaja andmine võlgnevuste tasumiseks koos hoiatusega, et tähtaja edutult möödumisega loetakse leping ülesöelduks, on lubatav (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-190-13, p 25). Kuna 02.07.2015 ülesütlemisavalduses (I kd, tlk 111) teatas kostja hagejale, et juhul, kui hageja ei tasu võlgnevust 16.07.2015, siis ütleb kostja lepingud 17.07.2015 üles, on kostja oma tahet lepingute ülesütlemiseks selgelt väljendanud.
35.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 15.06.2015 teates (I kd, tlk 105) teatas kostja hagejale, et kuna seisuga 15.06.2015 on hageja jätnud tasumata laenulepingutest nr 09320821561 ja 01320821561 tulenevad vähemalt kolm järjestikust makset, siis lepingu võimaliku ülesütlemise ja sundtäitmise vältimiseks tuleb kostjal tasuda võlgnevus, lisanduvad intressid ja muud teenustasud hiljemalt 30.06.2015. 02.07.2015 ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et ütleb hagejaga sõlmitud kehtivad laenulepingud 17.07.2015 üles, kui 16.07.2015 ei ole võlgnevust tasutud.
36.Maakohus leidis, et kostja andis hagejale kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga enne laenulepingute ülesütlemist 2 nädalase tähtaja. Vormiliselt, st arvestades 15.06.2015 teate ja 02.07.2015 ülesütlemisavalduse (edaspidi ka teated) koostamise ja seal täiendava tähtaja andmise aega, andis kostja hagejale täiendava tähtaja kahel korral kaks nädalat. Maakohus ei
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 ole tuvastanud, millal hageja teated kätte sai. Sellest, millal hageja teated kätte sai, sõltub aga see, kas hagejale anti täiendav kahe nädala pikkune tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et ülesütlemist ei saa lugeda toimunuks, kui ülesütlemisavalduses ei anta kahe nädala pikkust täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Oluline on see, et võlgnikule on vähemalt seaduses sätestatud täiendav tähtaeg võla tasumiseks antud ning koos tähtajaga on teatatud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis kavatseb võlausaldaja lepingud üles öelda. Nimetatud nõuded olid vormiliselt täidetud 15.06.2015 teates, seega 02.07.2015 ülesütlemisavalduses ei pidanud kostja hagejale veekord täiendavat 2 nädala pikkust tähtaega andma.
37.Apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud selles, et maakohtu otsuse järeldused 15.06.2015 ja 02.07.2015 teadete hageja poolt kättesaamise kohta on ebaselged. Esiteks ei nähtu otsusest kohtu selge seisukoht, kas maakohtu arvates tuleb teated lugeda hageja poolt kättesaaduks ka tähitud kirjadega. Teiseks ei ole kohus väljendanud, mis kuupäeval ta loeb teated kättesaaduks. Ringkonnakohus osutab, et käesoleval juhul on oluline kindlaks teha, millal saab lugeda teated hageja poolt kättesaaduks, sest ainult sellisel juhul saab tuvastada, kas on täidetud kostja kohustus anda hagejale 2 nädala pikkune täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.
38.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja väited, et käesoleval juhul ei saa lugeda tähitud kirjaga kostja 15.06.2015 ja 02.07.2015 teateid hageja poolt kättesaaduks. Kostja pole muude tõenditega peale oma programmi väljatrüki tõendanud, et 15.06.2015 teade tähitud kirjaga hagejale üldse edastati. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt edastati hagejale tähitud kirjaga nii aadressile XXX kui ka XXX vaid 02.07.2015 teade (I kd, tlk 103-104, 106-107, 109-110). Tähtkirjade saatmine 02.07.2015 teate kättetoimetamiseks on eelnimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Tõendatud ei ole aga see, et hageja sai kostja teateid sisaldavad tähtkirjad kätte. Kostja on menetluses väitnud, et kirjad tagastati temale. Isegi kui eeldada, et hageja postkasti jäeti teade saabunud tähitud kirjade kohta, ei saa lugeda kostja kirju hageja poolt kättesaaduks, sest tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seega puudus hagejal mõistlik võimalus saadetud kirjade sisuga tutvuda ning järelikult ei ole hageja kostja 15.06.2015 ja 02.07.2015 ülesütlemise avaldust tähitud kirjaga kätte saanud.
39.Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus luges 02.07.2015 teate hagejale lihtkirjaga kättetoimetatuks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidele lisatud kostja programmi väljavõttest nähtub, et kostja saatis 15.06.2015 ja 02.07.2015 teated hagejale ka lihtkirjaga aadressil XXX (I kd, tlk 139-140). Hageja on hagiavalduses oma elukoha aadressiks märkinud XXX. Nimetatud aadressil asuv korteriomand kuulub kinnistusregistri andmetel hagejale (I kd, tlk 18). Aadressi XXX on hageja oma elukohaks märkinud laenulepingu nr 09320821561 juurde muudatuste sõlmimisel (I kd, tlk 22, 24) ja reservlaenulepingu nr 01320821561 sõlmimisel (I kd, tlk 37). Sellega on tõendamist leidnud, et hageja elukoha aadressiks on XXX. Eeltooduga on lihtpostiga teadete saatmine hageja elukohta tõendamist leidnud.
40.TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-17677 tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus leidis, et kostja poolt teadete saatmise viisi puhul võib eeldada, et teated pidid tavapäraselt kohale jõudma ning lihtkirjadena saadetud teated olid hagejale kättesaadavad, kuna lihtkirjad pannakse teadaolevalt postkasti. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kui tõendamist leiab lihtkirja saatmine adressaadi elukoha aadressile, siis tuleb lugeda lihtkiri adressaadi poolt kättesaaduks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt ei piisa tahteavalduse kättesaamise tõendamiseks üksnes sellest, et saajale on teade saadetud tema elukoha aadressile, saatja peab tõendama ka selle, et teade jõudis saaja mõjusfääri. Käesoleval juhul on see täielikult tõendamata. Kuna tõendamata on, et kostja saadetud teated jõudsid hageja elukohta ja et tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, siis tuleb asuda seisukohale, et nii 15.06.2015 kui ka 02.07.2015 teadet ei saa lugeda hageja poolt kättesaaduks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ka e-kirjaga ei saa lugeda hagejale teateid kättetoimetatuks, sest aadressi XXX, kuhu kostja saatis samuti teateid, ei eksisteeri.
41.Kostja on asjas esile toonud, et Nordea Panga üldtingimuste kohaselt loetakse panga poolt kliendi aadressile saadetud teade kliendi poolt kättesaaduks, kui teade on edastatud kliendi või tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil. Poolte vahel puudub vaidlus, et Nordea panga üldtingimuste p 8 alapunktid, sh ka p 8.3 (I kd, tlk 119-120) on tüüptingimused. Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimused, mis panevad seadusest sätestatust erinevalt teadete kättesaamise riski saajale, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Seega ei saa lugeda 15.06.2015 ja 02.07.2015 teateid hageja poolt kättesaaduks.
42.Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja andis hagejale enne lepingute ülesütlemist kahe nädala pikkuse tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja tõendamata on see, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte, siis puudub kostja 02.07.2017 ülesütlemisavaldusel toime.
43.Maakohtu menetluse jooksul esitas kostja hagejale 29.09.2016 alternatiivse ülesütlemisavalduse (I kd, tlk 185). Ülesütlemisavalduses teatas kostja, et võlgnevus seisuga 29.09.2016 summas 5810,56 eurot tuleb tasuda hiljemalt 17.10.2016 ning kui hageja kogu võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei ole ära tasunud loeb kostja lepingud ülesöelduks alates 18.10.2016. Asjas puudub vaidlus, et ülesütlemisavalduses märgitud tähtajaks tasus hageja võlgnevuse summas 5810,56 eurot. Seega ei lõppenud poolte vahel sõlmitud lepingud ka 20.09.2016 ülesütlemisavaldusega. Kuna hagejaga sõlmitud laenulepinguid nr 09320821561 ja 01320821561 ei ole üles öeldud, on täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5170 lubamatu. Menetluskulude jaotus
44.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik