Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel on sõlmitud xxxxlaenulepin), mille järgi hageja sai laenu 153 388 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005 ja 15.12.2008. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel on sõlmitud 22.02.2005 ühishüpoteegiga koormamise leping, mille järgi hüpoteegiga summas 223 690,77 eurot tagati panga nõuded, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 21.03.2007 reservlaenuleping, mille järgi hageja sai laenu 28 760,24 eurot. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 27.03.2007 ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguleping koos hüpoteegilepinguga, mille järgi hüpoteegiga summas 39 944,78 eurot on tagatud Nordea Bank Finland Plc nõuded, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegid on seatud Nordea Bank AB kasuks kinnistusraamatu kohaselt. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest laenulepinguid ei ole üles öeldud. Hageja ei ole saanud kostjalt ühtegi teavitust laenulepingute ülesütlemise kohta. Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kehtivuseks vajab ülesütlemine tahteavaldusena selle vastuvõtmist (3-2-1-190-13, p 22; 3-2-1-151-11, p 14; 3-2-1-15, p 13; 3-2-1-123-07, p 14). Hageja ei ole kätte saanud laenulepingute täitmiseks saadetud hoiatusi ega ülesütlemisavaldust. Kättetoimetamise riski kannab kostja. Kostjal ei olnud ka lepingute ülesütlemiseks alust, sest hageja ei olnud kostjale võlgu. Hüpoteegilepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised (TsÜS § 86 lg 1, § 84 lg 1). Hageja tugineb Riigikohtu praktikale (asjad 3-2-1-104-08 ja 3-2-1-41-04), hüpoteegi aluseks olevad nõuded on ebapiisavalt määratletud, lubatud ei ole kõikvõimelike hüpoteegipidaja nõuete tagamine. Hageja leiab, et sõlmitud tagatiskokkulepped, mille kohaselt tagab hüpoteek määratlemata ning tulevikus tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu, on vastuolus heade kommetega ja tühised. Kohtuistungil esitas hageja tõendi (I kd lk 186) kostjale 5810,56 euro maksmise kohta 29.09.2016. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2015/5170 ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 31.03.2014 Nordea Bank Finland Plc ja Nordea Bank AB vahelise lepingu alusel on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigused ja kohustused üle antud Nordea Bank AB Eesti filiaalile. Täitmisavalduse hageja suhtes esitas kohtutäiturile 25.08.2015 Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu. Täitedokumentideks on Tallinna notar Kristel Akermani notariaalsed dokumendid nr xxxx ja nr xxxx. Nõue tuleneb laenulepingutest nr xxxx ja nr xxxx. Täitemenetluse objektideks on kinnisasjad Xxxxja Xxxx, mis on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank AB kasuks. Laenulepingud on üles öeldud. 15.06.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx võlgnevuse meeldetuletuse aadressil Xxxx, Tallinn. 02.07.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx ülesütlemise teate liht- ja tähitud kirjaga Xxxx ja Xxxx, Tallinn. Võla tasumiseks anti hagejale 14 päevane tähtaeg. Viimati edastati ülesütlemisteade liht- ja tähitud kirjaga kliendi poolt viimati (08.12.2014) teatatud aadressil Xxxx, Tallinn. See on märgitud hageja elukohaks ka hagiavalduses. Ülesütlemisteate edastas kostja hagejale ka e-postile xxxx(08.12.2015 teavitatud kliendi andmed).

Korteriomand Xxxx, Tallinnas kuulub hagejale ja on rahvastikuregistris märgitud hageja elukohaks. Sellest võib oletada, et hagejal on ligipääs korteri postkastile. 15.06.2015 saatis kostja hagejale võlgnevuse meeldetuletuse Xxxx, Tallinn. Panga üldtingimuste p 8.8. järgi on laenusaaja kohustatud viivitamatult informeerima panka asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada pangaga sõlmitud lepingu täitmist, samuti tähtsust omavatest andmetest ja asjaoludest, mis on muutunud võrreldes pangaga sõlmitud lepingus või pangale esitatud dokumentides fikseeritud andmetega. Sellist teavitamisekohustust on aktsepteerinud ka Euroopa Kohus 17.11.2011 otsuses C-327/10. Laenulepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 67 tähenduses. TsÜS § 69 lg 2 reguleerib eemalviibijale tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostjal on õigus nõuda laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamist. Hagejale saadeti 02.07.2015 nõuetekohaselt teade laenulepingu ülesütlemise kohta liht- ja tähitud kirjaga ning anti 2-nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hagejale jäeti postkasti teade kostjalt saabunud tähitud kirja kohta, millele hageja postiasutusse järele ei läinud ja see tagastati kostjale. Hagejale saadeti ka lihtkiri ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on kostja informeerimiskohustus täidetud. Hageja rikkus mõlemat lepingut. Laenulepingu nr xxxx p 4.1 alusel oli hagejal kohustus maksta laenu põhisumma kostjale tagasi osamaksetena iga kuu 7.kuupäeval alates aprillist 2005. Hageja tasus laenulepingu kehtivuse ajal põhiosamakseid kuni 13.07.2015, kokku 37 019 eurot, mis nähtub esitatud tagasimaksete ajaloost. Hageja oli viivituses kuue intressimaksega kokku 991,53 eurot enne kui kostja otsustas lepingu üles öelda. Intressi arvestati 53 375,69 eurot, hageja maksis intressi 52 384,16 eurot (tagasimaksete ajalugu). Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p 11 lg 1 alusel oli kostjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel on kohustus muutunud sissenõutavaks 123 082 euro suuruses. Hageja on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel on kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodi 01.01.2015-18.12.2015 eest kokku 4327,45 eurot (arvestus I kd t lk 91). Laenulepingu kehtivuse ajal (leping lõppes 17.07.2015) kogunes viivis 14,63 eurot. Laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu laenusumma ning kostjal on õigus alates laenulepingu lõppemisest nõuda järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Laenulepingu nr xxxx p 4.1 ja p 4.2 alusel hageja kohustus maksma laenu põhisumma tagasi ühe osamaksena 31.03.2017. Lepingu p 5.6 alusel kohustus hageja maksma intressi iga kalendrikuu viimasel päeval (lepingu p 5.1-5.5). Üldtingimuste § 3 lg 5 sätestab nõuete täidetuks lugemise reegli. Hageja oli viivituses nelja üksteisele järgneva intressimaksega kokku 570,77 eurot enne kui kostja otsustas laenulepingu üles öelda. Intressi arvestati kokku 6152,13 eurot, hageja maksis lepingu kehtivuse ajal intressi 5581,36 eurot (tagasimaksete ajalugu). Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p 11 lg alusel oli kostjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel kohustus on muutunud sissenõutavaks 28 760,24 euro suuruses. Hageja on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel on kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodil 01.01.2015-18.12.2015 kokku 1003,25 eurot (arvestus I kd t lk 93). Kohtutäitur on täitmisteates ekslikult märkinud sissenõudjaks Nordea Bank Finland Plc. Kostja on selgitanud, et Nordea Bank Finland Plc on kohustused üle andnud Nordea Bank Finland Plc

Eesti Filiaali kohustused Nordea Bank AB Eesti Filiaalile. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud hüpoteek loovutatud Nordea Bank AB kasuks. Eeltoodust tulenevalt on õigus Nordea Bank AB-l (Eesti Filiaali kaudu) nõuda laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamist kinnisasjadele seatud hüpoteekide arvelt. Hüpoteegilepingud ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühised. Pandiga võib AÕS § 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet, ka tingimuslikku nõuet (lg 2) ja tulevikus tekkivaid nõudeid (lg 3). Hüpoteegilepingud tulevaste nõuete tagamise osas ei ole vastuolus heade kommetega arvestades Riigikohtu praktikat (3-2-1-64-12, 3-2-1-104-08). Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Arvesse tuleb võtta, et ühishüpoteegiga on tagatud nõuded üksnes juhul, kui korteriomandite ostuhind on tasutud korteriomandite müüjale. Kostja väljastas hagejale laenu ostuhinna tasumiseks. Sellest tulenevalt tagab ühishüpoteek laenulepingust, mille alusel väljastati laen korteriomandite ostmiseks, tulenevaid nõudeid. Laenulepingutes oli sätestatud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist tagab korteriomanditele seatud ühishüpoteek. Seega pidi hageja teadma, et hüpoteegiga on tagatud ka tulevased nõuded, sh 12.07.2005 sõlmitud muudatusest ja 22.05.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded ning laialdane tagatiskokkulepe ei saanud olla hagejat eksitav. 29.09.2016 esitas kostja täiendava tõendina hagejaga sõlmitud laenulepingute ülesütlemise teate. Kostja 29.09.2016 e-kirjas märgitu kohaselt on tegemist alternatiivse teatega juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenulepingute ülesütlemine ei olnud õiguspärane. Materiaalsed alused ülesütlemiseks eksisteerivad jätkuvalt. Teates on märgitud lepingu nr xxxx osas tähtajaks tasumata laenu põhisumma, tasumata intress ja viivis ning lepingu nr xxxx osas tähtajaks tasumata intress ja pangateenuste tasud. Teates on võlgnevuse tasumiseks määratud hagejale tähtaeg – 17.10.2016 ja teatise kohaselt loeb pank lepingud üles öelduks alates 18.10.2016. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, st sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada osaliselt – 5810,56 euro ulatuses. See on summa mille hageja tasus kostjale 29.09.2016 (I kd lk 186). Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel kuna hageja ei saanud laenulepingute ülesütlemise teadet, mistõttu nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja vaidleb hagile vastu, hagejale on laenulepingute ülesütlemise teated saadetud hageja enda poolt teatatud aadressidele nii liht- kui ka tähitud kirjaga ning e-posti aadressile. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerimisega seoses on hüpoteegid loovutatud Nordea Bank AB Eesti filiaalile. 3.02.2016 määrusega asendas kohus hageja taotlusel kostjaks olnud Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) kostjaga Nordea Bank AB Eesti filiaali. Laenu andmist Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt hagejale tõendavad laenuleping nr xxxx (I kd lk 19-26) ja reservlaenuleping nr xxxx (I kd lk 37-40). Laenuleping nr xxxx järgi hageja sai laenu 153 388 eurot Tallinnas Xxxxja xxxxkorteriomandite ostmiseks. Lepingu p 4.1 alusel kohustus hageja laenusumma tagasi maksma 240 üksteisele järgneva tagasimaksena iga kuu 7.kuupäeval alates 1 kuu möödumisest laenu väljamaksmisest. Seejuures määrati iga tagasimakse suuruseks 640 eurot, v. a viimane makse, mille suurus oli 428 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005, suurendati laenusummat 8948 euro võrra ja muudeti tagasimaksmisele kuuluvaid makseid ning 15.12.2008. Teise muudatusega muudeti laenulepingu punkti 4 „Laenu tagasimaksmine“ selliselt, et alates 07.01.2009 kohustus hageja laenu

põhisumma pangale tagastama 315 järjestikuse osamaksena iga kuu 7.kuupäeval; muudatus sisaldab viidet maksegraafikule. Maksegraafikus (I kd lk 26) on kirjas tagasimakse summad. Reservlaenuleping nr xxxx järgi on lepingu objektiks laen 450 000 EEKi, leping sõlmiti tähtajaga kuni 31.03.2017 ning lepingu p 4.2. alusel kohustus hageja kogu laenusumma tagastama hiljemalt lepingu tähtaja viimasel päeval, kui pooled ei lepi täiendavalt teisiti kokku. Tasumisele kuuluvad maksed (lepingutasu, intress jms) kuulus lepingu p 6.1 alusel panga poolt debiteerimisele täiendava korralduseta hageja kontolt, hageja kohustus tagama, et kontol oleks piisavalt raha. Kinnistusraamatu väljatrükist registriosa nr 12470301 kohta nähtuvalt on hagejale kuuluvale kinnisasjale (reaalosaks mitteeluruumid nr 1 ja 2 Tallinnas Pikk 40) seatud kolm hüpoteeki summas 3 500 000 EEKi, 625 000 EEKi ja 300 000 EEKi Nordea Bank AB kasuks (I kd lk 17,18). 22.02.2005 korteriomandite müügilepingust ühishüpoteekidega koormamise lepingust ja asjaõiguslepingust (I kd lk 27-36) nähtub muuhulgas, et hageja seadis hüpoteegipidaja (Nordea Bank Finland Plc) kasuks Tallinnas Pikk tn 40 korteriomandile, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 1 ja Tallinnas Pikk tn 40 korteriomandile, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 2 esimesele järjekohale ühishüpoteegi summaga 3 500 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (p 3.1). Lepingu p 3.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud panga nõuded: kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad panga ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Viidatud lepingu p 3.2.1. üle vaidlust ei ole (ostuhinna tasumine hageja kui ostja poolt kinnisasjade müüjale). 27.03.2007 ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd lk 41-46) punktist 2 nähtuvalt seadis hageja omanikuna Nordea Bank Finland Plc kasuks Tallinnas Pikk tn 40 korteriomandile, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 1 ja Tallinnas Pikk tn 40 korteriomandile, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 2 esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi summaga 625 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ühishüpoteegiga tagatud panga kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad panga ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitmisteate täiteasjas nr 022/2015/5170 (I kd lk 49) kohaselt algatati täitemenetlus Nordea Bank Finland Plc 25.08.2015 täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar Kristel Akermani 22.02.2005 notariaalse dokumendi nr xxxx ja 27.03.2007 notariaalse dokumendi nr xxxx alusel. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 157 019,56 eurot 25.08.2015 seisuga. Kostja 15.06.2015 teates hagejale (I kd lk 105) on märgitud 15.06.2015 seisuga kostja võlgnevus pangale, mis oli 1897,7 eurot ja teave võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.06.2015, et vältida lepingu võimalikku ülesütlemist ja sundtäitmist. Teate esimesest lausest tulenevalt puudutab see mõlemat laenulepingut. Kostja 2.07.2015 mõlema laenulepingu ülesütlemise teadetes hagejale (I kd lk 108, 111) on märgitud 2.07.2015 seisuga kostja võlgnevus pangale 2020,97 eurot ja palve võlgnevus lisanduvate intresside, leppetrahvidega ja muude teenustasudega maksta hiljemalt 16.07.2015 pangale. Teade sisaldab teavet, et pank ütleb lepingu üles 17.07.2015 ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid, sh võlgnevuse sissenõudmise kulusid, kui hageja ei tasu võlgnevust 16.juuliks 2015. Teates on pank pakkunud hagejale ka võimalust läbirääkimisteks.

Teated ei ole vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. Kostja andis hagejale 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Teates märgitu kohaselt võlgnes hageja pangale vähemalt kolm järjestikust makset osaliselt või täielikult. Panga tagasimaksete ajaloost (I kd lk 130-133) nähtub, et hagejal oli võlgnevus panga ees seoses laenulepinguga nr xxxx intressimaksete osas 09.03.201517.07.2015, s. o rohkem kui 3 järjestikust makset (I kd lk 133) enne panga poolt lepingu ülesütlemisteate saatmist ning laenulepingu nr xxxx intressimaksete osas perioodil 31.03.201517.07.2015 (I kd lk 135) s.o rohkem kui 3 järjestikust makset. Enne lepingute ülesütlemisteate hagejale saatmist, teatas pank hagejale võlgnevusest juunis 2015 ja määras tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Tähitud kirja saatmist hagejale kostja poolt ning selle tagastamist kostjale tõendavad postisaadetiste väljastusteade ja kirja tagastamise teade (I kd lk 103-104, 106-107, 109-110). Panga teadetest ning kirjade tagastamise teadetest nähtub, et kostja saatis hagejale teated nii Xxxx kuni ka Xxxx, Tallinn aadressidele. Käesoleva asja hagiavalduses on hageja märkinud oma aadressiks Xxxx, Tallinn. Panga kliendi andmete lehel, millele on hageja alla kirjutanud, on märgitud hageja kontaktaadressiks märgitud Xxxx, Tallinn ning e-posti aadressiks xxxx. Pank on hagejale saatnud lepingu lõpetamise kirja ka viidatud e-posti aadressile (I kd lk 114). Rahvastikuregistris on hageja elukohaks märgitud Xxxx, Tallinn (I kd lk 117). Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt talle ülalmärgitud teadete saatmist, hageja on vaidlustanud nende kättetoimetamise. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama seaduse § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käesoleval juhul on kostja tahteavaldus hagejaga sõlmitud laenulepingute ülesütlemise kohta hagejale teatavaks tehtud teadete saatmisega hageja aadressidele Xxxx ja Xxxx, Tallinn. Nimetatud aadressid on hageja ise kostjale teatanud, Xxxx, Tallinn on hageja elukohaks märgitud ka rahvastikuregistris ning Xxxx, Tallinn on hageja märkinud oma aadressiks käesoleva asja hagiavalduses. Kostja poolt teadete saatmise viisi puhul võib eeldada, et teated pidid tavapäraselt kohale jõudma ning lihtkirjadena saadetud teated olid hagejale kättesaadavad, kuna lihtkirjad pannakse teadaolevalt postkasti. Isegi kui arvestada, et kostja poolt hageja aadressidele Xxxx ja Xxxx, Tallinn tähitult saadetud teated tagastati hoiutähtaja möödumisel postiasutuse poolt kostjale, jäid teated saadetiste kohta hageja korterite postkastidesse ja hagejal oli võimalik kostja poolt saadetud tahteavaldustega tutvuda kostja poole pöördudes. Juhuks, kui viidatud aadressid ei olnud mingil perioodil hageja aadressideks, oli tal kohustus kostjale aadressi/kontaktandmete muutumisest teatada. Seda hageja teinud ei ole. Seadusandja tahe ei ole olnud tekitada tahteavalduse tegijale olukorda, kus võib muutuda tahteavalduse kättetoimetamine selle saajale võimatuks. Hageja poolt viidatud Riigikohtu otsused ei toeta hageja seisukohta. Nii käsitab Riigikohus 2.04.2014 otsuse punktis 22 mitte tahteavalduse tegemist ja selle kättetoimetamist, vaid laenulepingu lõppemise küsimust kahe laenusaaja suhtes (3-2-190-13); asjas 3-2-1-151-11 on Riigikohus märkinud, et tahteavalduse kättesaamisele kohaldub seaduses sätestatu (TsÜS § 69 lg 3) ning tuleb kindlaks teha, kas tahteavaldus on jõudnud saajani ja kas saajal oli mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus pidas tahteavalduse saajani jõudmise ja saajal mõistliku võimaluse sellega tutvumiseks selle saatmisega saaja poolt teatatud ja lepingusse märgitud aadressile. Riigikohus on asunud ka seisukohale, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte antud, kuid käesoleval juhul ei ole mõistlik vaid sellest lähtudes lugeda kostja tahteavaldust hagejale mitte kätteantuks, arvestades, et kostja saatis tahteavalduse ka lihtkirjaga, mis jäi hageja postkastidesse.

Kostja seisukohta, et ta saatis hagejale teated ka e-posti vahendusel aadressile xxxx, kohus ei aktsepteeri, kuna nimetatud e-posti aadressi ei eksisteeri. Asjaolusid arvestades, et aadressi kirjutas pangatöötaja ja hageja kirjutas dokumendile alla (I kd lk 112-113), ei ole võimalik tuvastada kelle süül (kas panga töötaja või hageja) sai pank kostja vale e-posti aadressi. On usutav, et dokumendi nimetusega „Kliendi andmed“ trükkis pangatöötaja ja selles olevasse ossa „TEGEVUS“ käsitsi kirjutatu on kirjutatud hageja poolt, kuid hageja kirjutas dokumendile alla. Samas on teada, et selliste dokumentide lugemiseks enne nende alla kirjutamist aega ei anta, kui allakirjutaja seda just ei taotle. Kohus jätab kostja poolt hagejale märgitud e-posti aadressile saadetud lepingu ülesütlemisteate tõendina arvestamata tõendamaks, et hageja sai lepingute ülesütlemise teate kätte. Euroopa Kohus on 17.11.2011 otsuses (C-327/10) on väljendatud seisukoht, mille järgi olukorras, kus tarbija, kes on pikaajalise kinnisvara tagatisega laenulepingu pooleks, mis kohustab teda teist lepinguosalist teavitama igast aadressimuutusest, loobub oma elukohast enne lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tema vastu hagi esitamisest, allub nimetatud hagi määruse nr 44/2001 art 16 lõike 2 alusel selle liikmesriigi kohtule, kus asub tarbija viimane teada olev alaline elukoht. Kuigi otsuses käsitletakse hagi alluvuse temaatikat, saab otsusest teha järelduse, et käesoleval juhul on alus lugeda kostja poolt hagejale saadetud teated hageja poolt kättesaaduks. Hagejal oli ka vähemalt hagi esitamise ajal sama elukoht, kuhu kostja muuhulgas teated saatis. Hagiavalduses on hageja väitnud ka, et hüpoteegilepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised kuna tagavad tulevikus tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu. Kostja arvates pidi hageja teadma, et hüpoteegiga on tagatud ka tulevased nõuded, sh 12.07.2005 sõlmitud muudatusest ja 22.05.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded ning laialdane tagatiskokkulepe ei saanud olla hagejat eksitav, sest laenulepingutes oli sätestatud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist tagab korteriomanditele seatud ühishüpoteek. Kohus hagejaga ei nõustu. 22.02.2005 ühishüpoteegiga koormamise leping ja 27.03.2007 ühishüpoteegi seadmise leping on notariaalsed lepingud. Lepingutes märgitu kohaselt on notar lepinguid pooltele selgitanud, sealhulgas hüpoteekidega seonduvat. Viidatud lepingute kui globaalkokkuleppe tühisust ei ole alust tuvastada ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-64-12 ja nr 3-2-1-104-08 tulenevalt. Tagatavad nõuded on lepingus määratletud piisava täpsusega - kõik nõuded ostja (hageja) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja (kostja) ja ostja (hageja) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (22.02.2005 leping) ning – kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded omaniku (hageja) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja (kostja) ja omaniku (hageja) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (27.03.207 leping). Lepingute sõnastusest tuleneb selgelt, milliseid ja kelle vahelisi nõudeid lepingud tagavad (viide pooltele ja sellele, et tagatakse sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid). Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Hagihind on 6000 eurot vastavalt TsMS §133 lg-tele 1 ja 2. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.