Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

MENETLUSKULUDE JAOTUS

ASJAOLUD

12.04.2017 esitas Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja nõue on töövõtulepingust tulenev leppetrahvi nõue summas 73 415,79 eurot, mida võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatuse esitamisele tasunud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. 18.04.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi aja ja tähtaja võlgnikule seisukoha esitamiseks. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ja kirjalikke seisukohti avalduse osas ei esitanud. 04.05.2017 kohtumäärusega andis kohus tähtaja avaldajale kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 euro tasumiseks. Avaldaja tasus nõutud summa 05.05.2017. 22.05.2017 nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Martin Krupp`i. Ajutine haldur esitas 02.06.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub, kuid võib eksisteerida nõue OÜ Xxxxvastu. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 825 342,32 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aega on raske hinnata, kuna haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ja võlgnik ei ole andnud haldurile selgitusi majandusliku olukorra kohta. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot, kui pankrotimenetluse kuludeks tasutakse kohtudeposiiti 6 000 eurot. 06.06.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri, võlgnik istungile ei ilmunud. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui tasutakse deposiit. Avaldaja esitas istungil menetluskulude nimekirja, paludes võlgnikult välja mõista menetluskulud 1 620 eurot (õigusabikulu 13 tunni ja 30 minuti eest) ning viivise menetluskuludelt. 06.06.2017 kohtumäärusega määras kohus XxxxOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 6000 eurot tähtajaga 16.06.2017. 07.06.2017 on kohtu deposiiti laekunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 6000 eurot. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 12.04.2017 esitas Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et kohustusi on vähemalt 825 342,32 euro ulatuses, vara puudub, kuid võib eksisteerida nõue OÜ Xxxx vastu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis on

võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 21.06.2017 kell 15:00. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Martin Krupp`i pankrotihalduriks. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks üheselt tuvastanud raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Edasise menetluse käigus tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjus ning aeg selgeks teha. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1260 eurot (lisandub käibemaks 252 eurot) ja kulude katteks 68,97 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot (14 h x 90 eurot= 1260 eurot, lisandub käibemaks 252 eurot) ja kulude katteks 68,97 eurot (kulud koopiate tegemisele, päringutele ja bürookulud). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes – sh juhtorganite liikmete suhtes, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Avaldaja esitas 06.06.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista võlgnikult menetluskulud summas 1620 eurot ja viivis. Kuludeks on õigusabikulud 13,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik ei ole menetluskulude osas seisukohta esitanud ning kohtu hinnangul on õigusabikulud valdavas osas põhjendatud. Põhjendamatu kulu on pankrotihoiatuse koostamise kulu 1,5 tundi. Menetluskuludena käsitletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes neid kulusid, mis on tekkinud seoses esimese kohtule esitatava menetlusdokumendi (hagiavaldus, pankrotiavaldus vms) koostamise ja edasise menetlusega. Pankrotihoiatuse koostamise kulu ei ole seetõttu menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud. Kohus peab seetõttu põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisele 12 tundi Avaldajat esindas vandeadvokaat, kelle puhul on töötasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja turuhinnale vastav. Kohus peab põhjendatuks õigusabikulusid summas 1 440 eurot ja määrab selles summas menetluskulud kindlaks. Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid (ja viivist) välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.