Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6034
Tsiviilasi
Finesta Baltic OÜ hagi OÜ Oravapoisid vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
120 924,96 eurot Finesta Baltic OÜ apellatsioonkaebuse osas 27 020,96 eurot OÜ Oravapoisid apellatsioonkaebuse osas
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Finesta Baltic OÜ apellatsioonkaebus OÜ Oravapoisid apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178), tehinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk Kostja OÜ Oravapoisid (registrikood 10954249), seaduslik esindaja Kuldar Mets, tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.12.2016 otsus tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue 136 376,67 euro väljamõistmiseks kostjalt osaliselt, s.o kokku 127 216,70 euro ulatuses. Maakohtu otsus on jõustunud kostjalt hageja kasuks väljamõistetud korter 4 parandamiskulude hüvitamiseks 2550 euro ulatuses ja jääb muutmata kostjalt hageja kasuks kadunud asjade väärtuse hüvitise 15 451,71 euro väljamõistmise osas.
Jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude kindlaksmääramise osas, kuid tühistada maakohtu menetluskulude jaotuse ja nende väljamõistmise osas ning teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja hüvitatavate menetluskuludena 7355,74 eurot.
3.Rahuldada osaliselt Finesta Baltic OÜ-u nõue OÜ-u Oravapoisid vastu Lai 37-4 parandamiskulude hüvitamiseks ja mõista OÜ-lt Oravapoisid välja 30 137,04 eurot Finesta Baltic OÜ-u kasuks. Jätta rahuldamata sama nõue 1425,36 euro ulatuses.
4.Rahuldada täielikult Finesta Baltic OÜ-u nõue ja mõista OÜ-lt Oravapoisid välja kadunud asjade väärtuse hüvitamiseks 15 451,71 eurot Finesta Baltic OÜ-u kasuks.
5.Rahuldada osaliselt Finesta Baltic OÜ-u nõue OÜ-u Oravapoisid vastu Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamiseks ning mõista välja OÜ-lt Oravapoisid 53 746,80 eurot Finesta Baltic OÜ-u kasuks. Jätta rahuldamata sama nõue 35 615,76 euro ulatuses.
6.Rahuldada täielikult Finesta Baltic OÜ-u alternatiivne nõue OÜ-u Oravapoisid vastu hageja poolt Lai 37-5 tööde lepingu alusel üleantud, enammakstud ja kostja poolt ette akteeritud summade tagastamiseks ja välja mõista OÜ-lt Oravapoisid Finesta Baltic OÜ-u kasuks 27 881,15 eurot.
7.Jätta rahuldamata Finesta Baltic OÜ-u alternatiivne nõue OÜ-u Oravapoisid vastu Lai 37-5 parandamiskulude (katuslae ehitus, soojustustööd, katuseakende paigaldus) hüvitamiseks 29 855 euro nõudes.
8.Jätta rahuldamata Finesta Baltic OÜ-u alternatiivne nõue OÜ-u Oravapoisid vastu leppetrahvi 6500 euro nõudes.
10.OÜ-u Oravapoisid apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
11.Jätta poolte maakohtu menetluskulud 93 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u ja 7 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u kanda.
12.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud 33 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u ja 64 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u kanda.
13.Määrata rahaliselt kindlaks Finesta Baltic OÜ-u menetluskulud maakohtus 7278 eurot ja ringkonnakohtus 3580 eurot. Määrata rahaliselt kindlaks OÜ-u Oravapoisid menetluskulud maakohtus 9858 eurot ja ringkonnakohtus 3398 eurot.
14.Tasaarvestada Finesta Baltic OÜ-u ja OÜ-u Oravapoisid vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista OÜ-lt Oravapoisid Finesta Baltic OÜ-u kasuks välja menetluskulud 7355,74 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Finesta Baltic OÜ esitas 21.04.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Oravapoisid vastu kahju hüvitamiseks, paludes kostjalt välja mõista Lai 37-4, Tallinn korteriomandi parandamiskulude hüvitise summas 31 562,40 eurot, Lai 37-5, Tallinn korteriomandi parandamiskulude hüvitise
2(57)
summas 89 362,56 eurot ning kadunud asjade väärtuse hüvitise summas 15 451,71 eurot. Alternatiivselt Lai 37-5, Tallinn korteriomandi parandamiskulude täies ulatuses hüvitamise nõudele taotles hageja Lai 37-5, Tallinn korteriomandi töövõtulepingu alusel üleantud, enammakstud ja kostja poolt ette akteeritud 27 881,15 euro tagastamist, Lai 37-5, Tallinn korteriomandi katuslae ehituse, soojustustööde ja katuseakende paigalduse parandamiskulude summas 29 822,76 eurot hüvitamist ning leppetrahvi summas 6500 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on pooled sõlminud ehituse töövõtulepingu nr 17032014 (leping nr 1) Tallinnas aadressil Lai tn 37-4 viimistlustööde teostamiseks kogumaksumusega 57 019,68 eurot (kostja saatis 10.03.2014 tööde teostamiseks hinnapakkumise ja töövõtulepingu; hageja nõustumus väljendus kostja poolt esitatud arvete tasumises) ning töövõtulepingu nr 01122014 (leping nr 2) Tallinnas aadressil Lai tn 37-5 viimistlustööde teostamiseks kogumaksumusega 65 425,75 eurot. Hageja on tasunud kostjale kokku 135 839 eurot. Hageja on tasunud kõik Lai tn 37-4 ehitustööde arved summas 83 301,69 eurot ning Lai tn 37-5 korteri ehitustööde eest 52 537,03 eurot, tasumata on kaks arvet, mille tasumisest hageja keeldus kuni kostja poolt puuduste kõrvaldamiseni ja tööde vastuvõtmiseni. Tasumata summa 12 888,72 eurot arvestab hageja Lai tn 37-5 puuduste kõrvaldamise kuludest maha. Lepingu nr 2 ja poolte vahel kehtinud ETÜ 2012 kohaselt kohustus kostja vastutama korterites asuva vara eest, kuid objektilt kadus hageja vara väärtuses 15 451,71 eurot, mis viidi Lai 37 maja valveta vahekoridori. Selline käitumine hageja varaga ümberkäimisel on raskelt hooletu. 20.02.2015 esitas hageja kostjale vara tagastamise nõude, kuid vara tagastatud ei ole. Ehituse koguriskikindlustuse tingimuste kohaselt peab kindlustuskohas olema valvur ja töövõtja vastutab tellija poolt talle üle antud vara säilimise eest. Kostja ei ole hagejale esitanud kadunud asjadega seotud faktoloogiat ega teavitanud juhtumist kindlustust. Objektidel Lai tänav 37-4 ja 37-5 esinevad viimistlustööde kvaliteedis puudused, mille on tuvastanud riiklikult tunnustatud ehitusekspert HK Ekspertiisibüroo OÜ-st. Vaatamata pöördumistele ei ole kostja asunud puudusi kõrvaldama. Kostja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest ning puuduste kõrvaldamise eest täiendavat tasu nõudnud. Hageja teatas, et keeldub tööde vastuvõtmisest puuduste kõrvaldamiseni. Töid ei saa lugeda vastuvõetuks, sest allkirjastatud ei ole lepingukohast lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. 2015. a veebruaris kõndis kostja objektilt minema, töid hagejale üle andmata. Kostja on esitanud 09.02.2015 hagejale aktid, kuid hageja ei ole neid allkirjastanud ning on seda teatanud ka kostjale. Hageja on täitnud tööde ülevaatamiskohustuse, teatamiskohustuse ja puuduste kirjeldamise kohustuse. Töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelvalvega. Kostja poolt lepingute ülesütlemine on tõendamata ja ülesütlemiseks ning täitmisest keeldumiseks puudus alus. Lai tn 37-4 objekti ehitustööde arved on kõik kostjale tasutud, objekti Lai tn 37-5 kahe arve tasumata jätmine on õigustatud, sest puudusi ei ole kõrvaldatud. Peale väidetavat ülesütlemist on kostja andnud omapoolse tähtaja hagejale arvete tasumiseks. Hageja tellis puuduste kõrvaldamise Maru THM OÜ-lt ning puuduste kõrvaldamine objektil Lai tn 37-4 maksis 31 562,40 eurot ja objektil Lai tn 37-5 maksab see 89 362,56 eurot. Parandamiskulud on mõistlikud, puuduste kõrvaldamine on kallis, kui see eeldab ulatuslike lammutustööde tegemist, uute materjalide soetamist ning uute tööde täismahus teostamist.
3(57)
Puuduste kõrvaldamise hind vastab turuhinnale, sarnase hinnapakkumise tegid nii Maru THM OÜ kui ka Kuther Service OÜ. Hageja on Maru THM OÜ-le tasunud 96 534,28 eurot. 13.07.2015 sai hageja teada, et kostjal puudus miljööväärtuslike objektide ehitamise tegevusluba ning ta ei olnud kostja katuseakende paigaldamist kooskõlastanud Kultuuriväärtuste ametiga. Alternatiivnõudena Lai tn 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudele palub hageja enamtasutud 27 881,15 euro tagastamist, parandamiskulude 29 855,76 euro hüvitamist ja leppetrahvi 6500 eurot. 15.09.2015 taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust nr 01122014 ja esitas tagasitäitmisnõude enammakstud summade osas. Kostja on esitanud tellijale arveid ja Lai tn 37-5 korteris teostatud tööde akte 52 537,03 euro eest, kuid tegelikkuses ei ole kostja töid 27 881,15 euro eest teostanud, mis on ekspertiisiga tõestatud. Leppetrahvi on hagejal õigus nõuda, kuna kostja on korduvalt lepingut nr 2 rikkunud. Kostja on kinnitanud, et ta on tutvunud või talle on kättesaadavad kõik vajalikud andmed ja dokumendid. Kostjal oli kohustus projektdokumentatsiooni piisavust kontrollida ning kui kostja tegi selle järgi hinnapakkumise, siis järelikult pidas ta projekti piisavaks. Ekspert on lähtunud lepingutest ja nende lisadeks olnud hinnapakkumistest, s.o tööde loetelust ja kokkulepitud kvaliteedinormidest. Enne kostjat ei ole hageja kolmandatelt isikutelt töid tellinud. Kostja on kinnitanud, et ta tõstis kadunud vara vahekoridori, mis kvalifitseerub raskeks hooletuseks hageja varaga ümberkäimisel. Kostja oli kohustatud tagama töövõtja, tellija, alltöövõtjate ja kaastöövõtjate vara kaitse, vajadusel pidi kostja selleks sõlmima asjakohased lepingud vara valvamiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vastuväite kohaselt pole pooled allkirjastanud ega sõlminud töövõtulepingut nr 17032014, mille esemeks olid viimistlustööd Lai tn 37-4 korteris - kostja on teostanud ehitustööd Lai tn 37-4 korteris hinnapakkumise ja suulise töövõtulepingu alusel. Projektis kokkulepitud tingimustes ei jõudnud pooled kokkuleppele. Sellele, et kirjalikku lepingut pole sõlmitud, viitab ka kostja poolt väljastatud arvetele märgitud selgitused „Vastavalt hinnapakkumisele nr 03.04.2014, objekt Lai 37-4“. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna kostja pole rikkunud mistahes lepingulisi kohustusi, lisaks on mistahes kahju tekitamine kostja poolt tõendamata. Hageja pole tõendanud, et Lai tn 37-4 ja 37-5 korterites üldse olid asjad. Hageja ei ole kostjale mistahes esemeid üle (hoiule) andnud, selle kohta ei ole üleandmis-vastuvõtmisakti. Töövõtulepingu nr 01122014 järgi vastutas töövõtja tellija poolt temale üle antud vara säilimise eest, kuid selle lepingu esemeks oli viimistlustööde teostamine Lai tn 37-5 korteris, mis tööde alustamisel oli tühi. Lai tn 37-4 korteri osas pole poolte vahel sõlmitud hoiulepingut ega turvateenuste osutamise lepingut, mistõttu kostjal pole olnud kohustust esemete üle valvata. Tõendamata on kostja poolt hageja vara kahjustamine või kaotamine või mistahes lepinguliste kohustuste rikkumine. Isegi kui oleks tõendatud asjade kostjale üleandmine, ei vastutaks kostja asjade kadumise eest, sest tasuta hoidmise puhul ei vastutaks kostja asja kaotsimineku vms eest.
4(57)
Asjade väärtus on tõendamata. Kuna asjad pole kostjale üle antud ja puudub lepinguline kohustus vara hoida, ei saa rääkida ka kahju ettenähtavusest. Ka VÕS § 885 kohaselt ei vastuta tasuta hoidmise puhul hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest. Seega isegi kui oleks tõendatud mingite asjade kostjale üleandmine (mida pole tõendatud), ei vastuta kostja mistahes asjade kadumise eest. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt kadunud asjade seisukorda ning harilikku väärtust. Lisask on hageja esindaja SH ise oma 06.05.2015 e-kirjas HM-le väitnud, et korterist 4 on kadunud vara 20 000 euro ulatuses Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud on kostja poolt alates 26.02.2015 üles öeldud. See, et kostja on nõudnud tasumata arvete tasumist, ei tähenda, et leping poleks üles öeldud või kohustuste täitmisest poleks keeldutud. Hageja poolt rikuti lepingulisi kohustusi tööde eest väljastatud arvete tasumata jätmisega, kuigi hageja arvete aluseks olevad tööd vastu võttis. Ülesütlemine vabastas kostja lepingu edasisest täitmisest. Osa tööst jäi seetõttu objektidel tegemata. Isegi kui kohus leiab, et kostja pole töövõtulepinguid üles öelnud, on kostja põhjendatult keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest, mistõttu osa töödest jäi tegemata. Tegemata töö ei saa olla lepingutingimustele mittevastav ning tegemata töö parandamisega seotud kahju hüvitamist ei saa nõuda. Hageja pole objektidele vastavalt kokkulepitule toonud vajalikke viimistlusmaterjale ega esitanud kostjale projekte ega jooniseid. Enne tööde teostamise lõpetamist ja objektilt lahkumist jõudis kostja teostada Lai tn 37-5 korteris ca 70-80% töödest, Lai tn 37-4 korteris ca 95% töödest. Kuna väga paljud tööd jäid enne töövõtulepingu ülesütlemist tegemata hageja poolt töövõtulepingu rikkumise tõttu, ei vastuta kostja selliste tegemata jäänud tööde eest. Valdav osa töödest oli Lai tn 37-4 korteris tehtud 05.11.2014 seisuga. Asjatundja 08.04.2015 arvamus ei ole usaldusväärne ega vasta tegelikkusele, sest 28.01.2015 toimunud meilivahetusest nähtuvad hageja poolt nõutavad vaegtööd ning nende teostamise tähtajad - ülejäänud tööd olid selleks ajaks juba tehtud. Lai tn 37-5 korteris katuslae ehitamine ei kuulunud kostja poolt teostatavate tööde hulka. Hageja ega tema poolt palgatud asjatundja ei erista enne kostjat objektil tehtud töid, kostja poolt tehtud töid ja kostja poolt tegemata töid ning ei ole lähtunud kostja hinnapakkumisest ega ehitusprojektidest. Väidetavaid puudusi on seetõttu hinnatud suvaliselt. Osa töid, mille osas asjatundja leiab, et kostja on jätnud tegemata, ei kuulunud töövõtu koosseisu kummagi töövõtulepingu alusel. Näiteks ei olnud kostja kohustuseks paigaldada pistikuid, lüliteid ja valgusteid, nagu asjatundja on põhjendamatult leidnud. Hageja väited korterites esinevate puuduste kohta on sisutud. Hageja asjatundja täiendavas arvamuses leitakse, et katuslae soojustuse paigaldamisel on rikutud mingeid kohustusi, kuid katuslae konstruktsioonide tööd ei kajastu hinnapakkumises ega olnud kostja ehitustööde nimekirjas. Asjatundja pole oma arvamuste koostamisel lähtunud ehitusprojektidest, kuigi töö on lepingutingimustele mittevastav siis, kui tehtud töö ei vasta ehitusprojektile. Kostja poolt Lai tn 37 korterites 4 ja 5 teostatud töödel pole puudusi, tööd on hageja poolt pretensioone esitamata vastu võetud. Poolte vahel oli kokkulepe ja praktika, et tööde üleandmine toimub ositi üleandmis-vastuvõtmisaktide alusel ning tasumine toimus samuti ositi. Tööd on lepingutingimustele vastavad, vähemalt keskmise kvaliteediga ning sobilikud nende tavapärasel eesmärgil. Kuivõrd Lai tn 37-4 korteris tehtud ehitustööd on tehtud suulise
5(57)
töövõtulepingu alusel, peavad korteris tehtud ehitustööd vastama keskmisele kvaliteedile ja see on tõendatud, arvestades hageja poolt tööde pretensioonideta vastuvõtmist. Lai tn 37-5 korteris tehtud ehitustööd on vastavuses lepingus kokkulepituga. Hageja pole täitnud tööde ülevaatamiskohustust, teatamiskohustust ning puuduste kirjeldamise kohustust, mistõttu on hageja minetanud mistahes õiguse tugineda kostja poolt tehtud tööde osas töö lepingutingimustele mittevastavusele. Majandustegevuses on töö viivitamatu ülevaatamise kohustuse täitmise tähtajaks ca 1 nädal alates töö vastuvõtmisest. Pärast viivitamatu ülevaatamiskohustuse täitmise tähtaega hakkab kulgema teatamis- ja kirjeldamiskohustuse täitmise mõistlik tähtaeg, milleks kostja peab 2 nädalat. Pretensioone kostja hagejalt tähtaegselt ei saanud. Hageja on Lai tn 37-5 korteri osas väidetavate puuduste kõrvaldamise nõude esitanud alles 05.04.2015 ning Lai tn 37-4 korteri osas alles 09.04.2015, jättes seejuures oma nõudekirjades kirjeldamiskohustuse täitmata. Kõige hiljem tehtud tööde osas on teatamiskohustust üritatud täita ca 2,5 kuud pärast tööde vastuvõtmist ja arvete väljastamist, mis on põhjendamatult pikk teatamiskohustuse täitmise tähtaeg majandustegevuses. Hagejal kahju hüvitamise nõuded puuduvad, kuna kostja on lepingutest taganenud, lisaks on hageja ise taganenud menetluse käigus 15.09.2015. Kahjuna ei saa käsitleda kostja poolt tegemata tööde maksumust ega kolmandate isikute poolt tehtud tööde maksumust. Hageja nõuab puuduste kõrvaldamise hüvitamist summas, mis ületab töö hinda, mistõttu parandamiskulud on ilmselgelt ebamõistlikud. Alternatiivne nõue enamsaadu tagastamiseks on põhjendamatu. Hageja on tasunud tehtud ja vastuvõetud tööde eest. Samuti ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõue, sest nõutavate parandamiskulude aluseks tehtud tööd ei olnud töövõtulepingu esemeks ja tööd olid tehtud enne kostja objektile saabumist. Ka alternatiivset leppetrahvinõuet kostja ei tunnista, sest hageja on lepingust taganenud, kuid pärast taganemist ei saa leppetrahvi nõuda, kostja ei ole ka kohustusi rikkunud. Hageja on minetanud leppetrahvi nõude, sest nõue on esitatud 9 kuud pärast nõude aluseks olevatest asjadest teadasaamist. Hageja või Maru THM OÜ ei ole korterites parandustöid teinud ja Maru THM OÜ arved on fiktiivsed. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on peatanud korterites toimuvad ebaseaduslikud ehitustööd ehitusloa ja projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Maakohtu lahend
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 29 570,96 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 78% ulatuses hageja ja 22% ulatuses kostja kanda, mõistes tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 6088,08 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Maakohtu lahendi kohaselt on hageja esitanud oma nõuded seoses Lai tn 37-4 objektiga, Lai tn 37-5 objektiga ning vara kadumisega. I
8.Hageja nõuab kostjalt Lai tn 37-4 tehtud tööde parandamiskulude hüvitamist summas 31 562,40 eurot.
9.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja töövõtjana on teinud hageja tellimusel Lai tn 37-4 korteris remonditöid. Samuti puudub vaidlus, et kostja on esitanud hagejale hagis märgitud
6(57)
arved koos aktidega. Kokku on arveid esitatud summas 83 302,15 eurot, mis on hageja poolt kostjale tasutud.
10.Maakohus tuvastas poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimise, sest pooled kirjaliku lepingu projekti ei allkirjastanud.
11.Hageja soovib hüvitist teise töövõtja poolt kostja tehtud tööde parandamise eest (VÕS § 646 lg 1, 5 ja 6). Lai tn 37-4 objektil on pärast kostjat teinud töid hageja tellimusel Maru THM OÜ, mida kinnitavad 01.06.2015 hinnapakkumine HP0850-01, töövõtuleping, Maru THM OÜ poolt esitatud arved ja aktid ning nende alusel tasutud summad. Tööd on lepingu kohaselt tellitud puuduste kõrvaldamisena. Kostja väited, et neid töid pole tehtud ja Maru THM OÜ arved on fiktiivsed, on paljasõnalised. Kostja on tuginenud sellele, et ehitustööd on ebaseaduslikud ning on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt peatatud, kuid see ei tähenda, et Maru THM OÜ ei ole töid teinud. Võimaliku ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgede eest vastutab hageja, kuid see ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendust. Maru THM OÜ poolt tööde teostamise eest küsitud tasu ei ole ebamõistlikult suur, nagu arvab kostja, vaid hind vastab turuhinnale – sarnase hinnapakkumise tegi hagejale ka teine äriühing Kuther Service OÜ.
12.Hageja on eelnevalt nõudnud kostjalt tööde parandamist, kuid töövõtja on selle tegemata jätnud. Hageja on teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning edastanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude 09.04.2015. Kostja on puudusi kommenteerinud 28.01.2015, kuid on puuduste kõrvaldamisest keeldunud.
13.Kostja tugineb sellele, et hageja on tööd pretensioone esitamata ositi vastu võtnud, mittevastavusest ei ole teatatud mõistliku aja jooksul ning mittevastavust ei ole piisavalt kirjeldatud (VÕS § 644 lg 1, 2 ja 3; § 643). Kostja väited on põhjendatud osaliselt. Hagejal oli viivitamatu tööde ülevaatamise kohustus. Puuduvad tõendid selle kohta, kas ja millal hageja tööd üle vaatas ja pidi seega avastatavatest puudustest teada saama. Kohtule on küll esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuid need ei ole tellija poolt allkirjastatud ning need ei kajasta, millised tööd tellija vastu võtab ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Samas on tellija arved tasunud, millest võib järeldada, et tellija oli või pidi olema tööd ülevaadanud hiljemalt kostja poolt esitatud arvete tasumise ajaks. Hageja on puuduste väljatoomisel tuginenud HK hinnangule tööde kohta. Peaaegu kõik need puudused oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Puudusteks on näiteks praod, kõverused, tegemata tööd (täitmata vuugid, värvimata osad, lõpetamata kapp, paigaldamata liistud, lingid, valgustid, pistikukatted), ebaühtlane nõuetele mittevastav viimistlus, värvierinevused jne. HK on välja toonud ka selle, et osades ruumides ei ole teada, kas ja millise ainega on töödeldud seina pandud voodrilauad. Viimatinimetatu on ainus asi, mida saaks pidada varjatud puuduseks, kuid see ei ole kahjulikke tagajärgi tekitanud. Kuna pole ka kindel, kas lauad on või ei ole töödeldud, ei saa seda kindlalt puuduseks pidada. Ülejäänud puudused pidid olema nõuetekohasel ülevaatusel avastatavad ja seega pidi tellija teadma puudustest arvete tasumise ajaks. Nimetatud objekti eest tasuti arveid perioodil 04.03.201405.01.2015. Põhjendatud on kostja seisukoht, et mõistlik aeg puudustest teatamiseks on kaks nädalat alates ülevaatamisest. Antud juhul on tegu tavapäraste remondi- ja viimistlustöödega ning tööde eest tasumine toimus ositi, seega ei olnud ülevaatamine ja pretensioonide esitamine eriti mahukas ülesanne. Kuivõrd mõistlik aeg ei ole seaduses täpselt kindlaks määratud aeg, siis on viidatud hinnang – 2 nädalat – pigem raamistik tähtajale kui täpselt paika pandud ajavahemik, s.o lubatud on mõnepäevased kõikumised.
7(57)
Hageja on esitanud pretensiooni õigeaegselt viimase arve tasumise aja järgi. Viimane arve on tasutud 05.01.2015 ja 28.01.2015 on kostja kommenteerinud töös esinevaid puudusi. Hageja pretensiooni esitamise tähtaeg pole teada, kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis samuti vähemalt nädal aega. Kuivõrd hageja pretensioon ja kostja vastus sellele mahuvad 3 nädala sisse, pretensioon eelnes vastusele, tuleb pretensiooni esitamist pidada õigeaegseks. Seega on viimase arve (nr 141200960) alusel tehtud tööde eest esitatud pretensioon õigeaegselt; varasemate arvete alusel tasutud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse on hageja minetanud, kuna need on esitatud hilinenult. Aktides puudub info, milline töö viimase arve alusel tehti. Kuna töövõtja tegematajätmiste tõttu ei ole teada, milliste tööde eest hagejale arve esitati, tuleb tõlgendada olukorda hageja kasuks ning asuda seisukohale, et 2015. a jaanuaris esitatud pretensioon hõlmab kõiki viimase arvega tasustatud töid. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 mõttes.
14.Arve nr 141200960 on esitatud summas 2877,24 eurot. 28.01.2015 kirjas on pretensioonidena märgitud mh „Pesumasina äravoolamistoru on umbes“, „Külmkappi ühendamine veevõrku“, „Ülemise korruse kööki veetorud nõudepesumasinale“ ja „Trepivalgustite ümbruse viimistlemine“ – nimetatud pretensioonid ega midagi analoogset ei kajastu Maru THM OÜ hinnapakkumise tehtavate tööde loetelus, seega võib eeldada, et need puudused on kõrvaldatud eelnevalt. Lai tn 37-4 objekti puhul ei ole hinnapakkumises kajastatud ka pretensioone sanitaartööde ega põrandaküttega seoses, mille tegemata jätmist on hageja ette heitnud. Üks pretensioon e-kirjas on „Keskmise korruse elektripistikud ei tööta“ – hinnapakkumises on ruumis 302 (s.o keskmisel korrusel) kirje „Elektritööd“ ja hind 150 eurot. Nimetatud summa kuulub hüvitamisele. Erinevaid pretensioone on esitatud uste ja uste liistude viimistlusega seonduvalt. Hinnapakkumises on uste viimistluse ja paigalduse kirje olemas ning tööde hind kokku on 1920 eurot, s.o praktiliselt sama hind samade tööde eest, mis kostja hinnapakkumises. Hinnapakkumises märgitud hinda võib pidada õiglaseks, kuivõrd ustel viimistlusvigade parandamine on sisuliselt töö uuesti tegemine ja seega on põhjendatud ka samasugune hind viimistluse ja paigalduse eest. 28.01.2015 kirjas on ette heidetud ka akendega seonduvalt, et akna raamid on vaja puhastada ning aknalauad on halvasti viimistletud. Hinnapakkumises on aknaraamide puhastuse ja viimistluse hinnaks märgitud 480 eurot ja ka seda hinda tuleb pidada põhjendatuks. Seega on tehtud õigeaegse pretensiooni alusel Lai tn 37-4 objektil parandustöid kolmanda isiku poolt summas 2550 eurot ja see summa on mõistlik, põhjendatud ja vastab turuhinnale.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt Lai tn 37-4 parandamiskulude nõudes välja mõista 2550 eurot tööde parandamise hüvitamiseks. Varasemate arvete osas on hageja kaotanud õiguse tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele seoses puudustest hilinenult teatamisega. II
16.Lai tn 37-5 objektiga seotud nõuded.
17.Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 01122014, mille esemeks on objekti Lai tn 37-5 ehitustööd. Lepingu lisaks on hinnapakkumine nr 16062014. Samuti puudub vaidlus, et kostja on esitanud hagejale arved koos aktidega kokku summas 52 537,03 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Tasumata on arved nr 150100968 ja 150200970, kokku summas 5539,60 eurot, hageja on nende tasumisest keeldunud puuduste kõrvaldamiseni. Lepingus kokkulepitud tasust on kostjale maksmata 12 888,72 eurot.
8(57)
18.Hageja soovib esmase nõudena hüvitist kostja tehtud tööde teise töövõtja poolt parandamise eest summas 89 362,56 eurot (VÕS § 646 lg 5).
19.Nimetatud objektil on analoogselt Lai tn 37-4 objektiga töid teinud pärast kostjat Maru THM OÜ, mida kinnitavad 01.06.2015 hinnapakkumine HP0851-01 ja täiendav hinnapakkumine HP0851-02, töövõtuleping, Maru THM OÜ-le arved ja aktid ning nende alusel tasutud summad. Tööd on lepingu kohaselt tellitud puuduste kõrvaldamisena. Seega on Maru THM OÜ teinud Lai tn 37-4 objektil parandustöid. Tööde teostamise eest küsitud tasu vastab turuhinnale, kuivõrd sarnase hinnapakkumise tegi hagejale ka teine äriühing Kuther Service OÜ.
20.Hageja on teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning esitanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude 05.04.2015. Kostja on puudusi kommenteerinud 28.01.2015, kuid on puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Seega on hageja nõudnud tööde parandamist, kostja ei ole seda teinud.
21.VÕS § 644 lg 3 reguleerib seda, millal ei või tellija tugineda töö lepingutingimusele mittevastavusele – kui tellija ei teata tingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda puudusi piisavalt täpselt. Töövõtulepingu punktist 7.4 nähtub, et „tasumine toimub peale Tellija poolt „Teostatud tööde akti“ või „Alltöövõtu tööde üleandmisevastuvõtmise akti“ aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 3 (kolme) päeva jooksul arve saamisest arvatest. Tasumise päevaks loetakse makse sooritamise päev.“ Antud objekti puhul on tasutud arveid perioodil 19.06.2014-30.01.2015 ja tasumata on 26.02.2015 ja 03.02.2015 kuupäeva kandvad arved. Tasutud arvete puhul saab eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Lepingu punkt 11.1 sätestab, et „Tööde üleandmise vormistamiseks esitab Töövõtja Tellijale „Teostatud tööde akti“ koos kaasneva dokumentatsiooniga. Tellija on kohustatud Tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 3 tööpäeva jooksul.“ 28.01.2015 e-kirjas on kostja pretensioone kommenteerinud, hilisemad pretensioonid on esitatud hilinenult. Seega on hageja esitanud pretensiooni õigeaegselt kolme arve tasumise aja järgi. Arved on tasutud 08.01.2015, 21.01.2015 ja 28.01.2015, kokku summas 8309,40 eurot. Ei ole teada, millal hageja pretensiooni esitas, kuid mõistlikult võib eeldada, et kostja vastas hageja pretensioonidele kahe nädala jooksul nende teadasaamisest. Seega on viidatud arvete alusel esitatud tööde eest esitatud pretensioon õigeaegselt; ülejäänud arvete alusel tasustatud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse on hageja minetanud, kuna need on esitatud hilinenult. Aktides puudub info, millised tööd milliste arvete alusel tehti, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et 2015. a jaanuaris esitatud pretensioon hõlmab kõiki nimetatud kolme arvega tasustatud töid. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 mõttes.
22.28.01.2015 kirjas on osaliselt märgitud pretensioonid, mida Maru THM OÜ objektide hinnapakkumised ei kajasta, seega võib eeldada, et need puudused on eelnevalt kõrvaldatud. Üks pretensioon on, et „Mõlemas WC`s ei tööta põranda soojendus“ – Maru THM OÜ hinnapakkumises on mõlema korruse vannitoa juures tööks märgitud põrandakütte paigaldamine, mille hind kokku on 418,50 eurot ja sellist kulu võib pidada sellise töö eest põhjendatuks. Erinevaid pretensioone on esitatud sanitaartehniliste töödega seonduvalt (puuduolev segisti, paigaldamata kraanikauss jne) ja hinnapakkumises on kirje nimega „Sanitaartehnika paigaldus“ olemas - tööde hind kokku on 400 eurot. Hinnapakkumises märgitud hind on õiglane, see ei ületa märkimisväärselt ka sama töö hinda kostja hinnapakkumises. Järgnev pretensioon on „Ülemise korruse vannitoa klaas silikooniga kinnitada“. Klaasseina paigaldamise hinnaks on märgitud hinnapakkumises 100 eurot (s.o
9(57)
poole vähem kui kostja enda hind). 28.01.2015 kirjas on erinevaid pretensioone esitatud uste ja uste liistude viimistlusega seonduvalt. Hinnapakkumises on uste paigalduse hinnaks kokku 300 eurot. Eelnevast tulenevalt on tehtud õigeaegse pretensiooni alusel Lai tn 37-5 objektil parandustöid summas 1218,50 eurot ja see summa on mõistlik ja põhjendatud.
23.Tasumata arvete suhtes puudub vajadus analüüsida pretensioonide esitamisega seonduvat, kuna nende tööde eest pole makstud ja seega ei saa ka arvetes kajastatud summasid nõuda hüvitisena.
24.Kuna pretensiooni esitamine on seotud avastatavate puuduste puhul tööde ülevaatamise ajaga ning varjatud puuduste puhul puudusest teadasaamise ajaga, tuleb kontrollida järgnevalt ka seda, milliseid puudusi kostja tööle ette heidetakse ning kas on alust mõista välja hüvitis tööde eest, mille puhul pretensioonide esitamise aeg on möödunud. Töödes esinevad puudused on välja toodud tuginedes HK hinnangule nr 015-034E ja täiendavatele selgitustele nr 015-034E. Enamus esialgses hinnangus väljatoodud puudustest (paigaldamata asjad, lõpetamata/tegemata tööd, ebakorrektne viimistlus) oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Osaliselt ei olnud tööde mahtu võimalik hinnata veevärgi, kanalisatsiooni, küttesüsteemi ja ventilatsioonisüsteemi tööde osas, kuna puudus dokumentatsioon. Kuigi neid võiks pidada varjatud puudusteks, puudub info, kas ja kuidas need tööd on teostatud ning hageja pole ka tuginenud sellele, et nendes küsimustes oleks reaalsed puudused/kahjulikud tagajärjed avaldunud. Eraldi on poolte vahel vaidluse all katuslaele aurutõkke paigaldamata jätmine ning ebakorrektselt paigaldatud soojustus (käsitletud HK hinnangu punktis 5.7.1), mis HK hinnangu järgi põhjustab niiskuse kondenseerumist ja hallituse teket, kahjustab elanike tervist ja viib pikemas perspektiivis konstruktsiooni varisemiseni. 09.06.2015 teatas Maru THM OÜ hagejale, et katus on pikemat aega kahjustunud vee läbijooksude tõttu, sarikad on läbi märgunud ja on kahtlus, et hoones on hallitus/vamm. Kostja väitel ei kuulunud katuslae ehitamine kostja poolt teostatavate tööde hulka ja ta ei avanud konstruktsioone piisavalt, et näha pehkinud konstruktsioone. Töövõtulepingu nr 01122014 dokumendiks on mh ka hinnapakkumine nr 16062014, mille kohaselt oli üheks tööks „katuse toestamine“. Samas grupis tööga „katuse toestamine“ on ka näiteks kirjed „soojustus 200mm“, „aurutõkkepaber“, „müürilatt 150x150mm“, „talad“. Muu tööna on hinnapakkumises ka „Katuse aknad“. Hinnapakkumise alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja tööde raames pidi avatama katuslagi ja tööd hõlmasid ka soojustuse ning katuslaele aurutõkke paigaldamist. Kuna seda on tehtud ebakvaliteetselt ning tegu on varjatud puudusega, mida kostja poolt ei kõrvaldatud, tuleb kostjal hüvitada puuduse kõrvaldamisega seonduvad kulud, mida tegi Maru THM OÜ. Maru THM OÜ esitas eraldi hinnapakkumise katuslae renoveerimiseks summas 24 879,80 eurot (lisandub käibemaks). Seda summat ei pea siiski kostja hüvitama täies ulatuses. Nimelt on Maru THM OÜ hinnapakkumises märgitud tööd oluliselt ulatuslikumad kui need olid kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus. Kostja ei pea hüvitama hagejale töid, mida kostja ise ei pidanud lepingu järgi tegema – kui kostja oleks teavitanud hagejat katuse seisukorrast, siis ei oleks kostja pidanud vahetama katust tasuta, vaid see oleks lahendatud lisatööde tellimise kaudu. Maru THM OÜ hinnapakkumise nr HP0851-02 alusel saab hinnata, millised tööd on sellised, mis on käsitletavad puuduste kõrvaldamisena või selleks vajalike töödena ehk sisuliselt, et mida oleks kostja pidanud tegema, kui ta oleks ise puudused kõrvaldanud. Põhjendatud töödeks tuleb pidada kipsplaatlae lammutamist (hind 1155 eurot), olemasoleva villa eemaldamist (hind 288,75 eurot), karkassi ja kahekordse kipsi paigaldust (hind 3696 eurot), kivivilla paigaldust koos villaga (hind 3234 eurot), aurutõkkekile paigaldust (hind
10(57)
1617 eurot). Lisaks on põhjendatud teatud transpordikulu. Maru THM OÜ hinnapakkumises on kirjena kokku pandud transport, utiliseerimine, tellingud ja selle hind kokku oli 4830 eurot. Kuna kostja poolt tehtud tööde jaoks tellinguid vaja ei olnud, tuleb transpordi kulu hindamisel lähtuda kostja hinnapakkumisest ning pidada mõistlikuks kuluks transpordile 360 eurot. Maru THM OÜ hinnad tööde osas on mõistlikud ja vastavad turuhinnale. Põhjendatud kuluks katuslaega seotud puuduste kõrvaldamiseks on 10 350,75 eurot.
25.Kostja on tuginenud menetluses ka sellele, et tööd jäid osaliselt tegemata seetõttu, et kostja ütles lepingud (nii Lai tn 37-5 kui Lai tn 37-4 objektiga seotud lepingud) üles 26.02.2015. See väide on täielikult tõendamata. Kostja pole seejuures isegi selgitanud, mil viisil ülesütlemine toimus. Ülesütlemisavalduse võib teha ka suuliselt, kuid antud juhul ei ole see tõendatud. Mis puutub kostja seisukohta, et tal oli õigus osade tööde tegemisest keeldumiseks hageja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, siis selles osas puudub vajadus olukorda täpsemalt analüüsida, kuna nõue jääb nagunii rahuldamata.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kolmanda isiku poolt Lai tn 37-5 objektil paranduste tegemise kulutuste hüvitamiseks rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks kulutuste hüvitiseks välja 11 569,25 eurot. III
27.Alternatiivselt on hageja esitanud alusetult kostjale üleantud summa 27 881,15 euro tagastamise, parandamiskulude hüvitamise summas 29 855,76 eurot ja leppetrahvi summas 6500 eurot nõude.
28.Alusetult tagastamise nõude esitamisel tugineb hageja sellele, et kostja ei ole rahaliselt ette akteeritud töid 27 881,15 euro eest teostanud ning hageja on lepingust taganenud. Kostja peab nõuet põhjendamatuks, sest tööd on vastu võetud. Vaidlust ei ole, et hageja taganes lepingust 15.09.2015. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 189 lg 1 ei ole hageja nõue põhjendatud. Taganemine ei lõpeta poolte kohustusi tagasiulatuvalt. Lepingus ei ole kokku lepitud, et hageja tasub töö eest ette, vaid vastupidi – hageja pidi tasuma tehtud tööde alusel ning hageja on tööde eest ka tasunud. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja on tööd ositi vastu võtnud. Seega on pooled oma kohustused täitnud lepingu järgi ning taganemisega ei saa neid tagasiulatuvalt muuta. VÕS § 189 lg 1 annab küll võimaluse taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kuid eeldab ka seda, et endale saadu tagastatakse teisele poolele. Olukorras, kus kohustused saab lugeda vastastikku täidetuks, ei oleks see otstarbekas. Seega tuleb jätta alusetult kostjale üleantud summa tagastamise nõue rahuldamata.
29.Parandamiskulude nõue on esitatud seoses objekti katuslae avamise ja puuduste kõrvaldamisega. Paranduskulude hüvitamise osas on seisukoht võetud esmase nõude juures, see hõlmas ka katuslaega seonduvat küsimust. Seega jääb alternatiivnõue parandamiskulude hüvitamiseks rahuldamata.
30.Kolmas alternatiivnõue on leppetrahvinõue summas 6500 eurot. Kostja hinnangul ei saa hageja nõuda leppetrahvi, kuna ta on lepingust taganenud, lisaks on nõue esitatud 9 kuud pärast nõude aluseks olnud asjaoludest teadasaamist. Leppetrahvinõude esitas hageja kostjale esimest korda taganemise avalduses. VÕS § 159 lg-st 2 nähtuvalt on leppetrahvi nõudmise eelduseks selle nõude esitamisest eelnev teatamine. Hageja ei ole avaldanud, et hageja oleks leppetrahvi nõudmisest kostjat hoiatanud enne 15.09.2015 avaldust, mistõttu ei saa nimetatud avalduse alusel lugeda leppetrahvi nõuet esitatuks. Kui lugeda 15.09.2015 avaldus VÕS § 159
11(57)
lg 2 nimetatud teateks, siis on hageja kaotanud taganemise tõttu leppetrahvi nõudmise õiguse. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, kuid antud juhul ei ole leppetrahv muutunud sissenõutavaks enne lepingu lõppemist. Kuivõrd leppetrahv ei muutunud sissenõutavaks enne lepingust taganemist ning leppetrahvi ei ole kokku lepitud taganemisel tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks, jääb leppetrahvinõue rahuldamata.
31.Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata Lai 37-5 objektiga seotud alternatiivsed nõuded. IV
32.Kadunud vara väärtuse 15 451,71 euro hüvitamise nõue.
33.Puudub vaidlus, et hageja on palunud kostjalt kadunud asjade kohta infot ning esitanud kostjale 20.02.2015 vara tagastamise nõude, vara tagastatud ei ole ning kostja ei ole teavitanud juhtumist kindlustust.
34.Hageja hinnangul kohustus kostja lepingu ja ETÜ 2012 kohaselt vastutama korterites oleva vara eest, kuid objektilt kadus hageja vara väärtuses 15 451,71 eurot. Vara, mis oli eemaldatud Lai 37-4 korterist ning hoitud Lai 37-5 korteris, kadus Lai 37 maja valveta vahekoridorist. Kostja väitel ei ole kostjale vara üle antud, kostjal polnud ka kohustust vara valvata, poolte vahel ei ole lepingut vara hoidmiseks ning vara väärtus on tõendamata. Töövõtulepingu nr 01122014 järgi vastutas töövõtja tellija poolt temale üle antud vara säilimise eest, kuid selle lepingu esemeks oli viimistlustööde teostamine Lai tn 37-5 korteris, mis tööde alustamisel oli tühi. Lai 37-4 objekti puhul ei ole teadaolevalt sellises kohustuses kokku lepitud. Hageja on nõude esitamisel viidanud ETÜ (Ehituse töövõtulepingute üldtingimused) 2012 punktile 4.5.6, mis sätestab: „Töövõtja on kohustatud teostama kõik vajalikud toimingud selleks, et tagada ehitusplatsile ladustatud töövõtja, tellija, alltöövõtjate ja kaastöövõtjate vara kaitse, sh kohustub töövõtja vajadusel sõlmima asjakohased lepingud ehitusplatsi ja sellel asuva vara valvamiseks.“ Hageja nõude alusena võib kõne alla tulla VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
35.Kostja on pooltevahelisi kokkuleppeid rikkunud. Lai tn 37-4 objekti hinnapakkumisest nähtub, et lammutustööde raames pidi kostja teatud asjad säilitama. Kostja ei ole vaidlustanud, et vastavalt kokkuleppele tuli säilitatavad asjad paigaldada Lai tn 37-5 korterisse. Etteheide, et hageja pole vara kostjale üle andnud aktiga, ei ole asjakohane, kuna vara oli tööde alustamisel Lai tn 37-4 objekti osa, varaga seonduvaid toiminguid on käsitletud hinnapakkumises ning kostjale olid tema kohustused sellega seoses teada. Lisaks oli kostja vastutus vara säilimise eest reguleeritud Lai tn 37-5 objekti lepingus ning vara oli vahepeal ka nimetatud korteris. Kostja väide seoses vara üleandmisega on küsitav ka üldisemalt, mitte vaid käesoleva vaidluse kontekstis – kuivõrd on mõeldav vara üleandmine näiteks korteris, mida kasutatakse elukohana ning kus on elanike isiklikud asjad, kodumasinad, väärtesemed ja kas vara üleandmata jätmine vabastab töövõtja igasugusest vastutusest vara kadumisel, kui lepingus ei ole varaga seonduvat käsitletud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vara oli kostja vastutusel ning vara kadumisega on kostja poolt kokkuleppeid rikutud.
12(57)
36.Esitatud asjaoludest ei nähtu, et rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kuivõrd vara on kadunud, siis on tekkinud varaline kahju. Vara säilitamise kohustuse eesmärgiks on tagada vara säilimine, seega on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
37.Vara, mida pidi hoitama Lai tn 37-5 objektil, tõsteti vahekoridori. Lai 37-5 objektil pidi kindlustuslepingu kohaselt olema valvur. Olenemata sellest, kas valvur oli või ei olnud, pidanuks valvur valvama kindlustuskohta (Lai tn 37-5) ning vargus vahekoridorist oleks võinud jääda märkamata ka valvurile. Seega on kahju tekitatud raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4).
38.On olemas ka põhjuslik seos vara kadumise ja kostja poolt vara säilimise tagamiseks meetmete mitterakendamisel (VÕS § 127 lg 4). Kuigi ei saa täielikult välistada võimalust, et vara oleks kadunud ka siis, kui seda oleks hoitud valvega kohas, on sellisel juhul vara kadumise tõenäosus oluliselt väiksem. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara oleks kadunud ka juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud.
39.Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kadunud varaks on sanitaartehnika (segistid, WC-potid, valamud, peeglid jne) ja Saku Lätte veemasin ning kolm pudelit. Hageja on tõendanud vara väärtust erinevate hinnapakkumistega. Hageja fotodelt ei nähtu, et vara oleks oluliselt halvemas seisukorras kui uus asi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara koosseis oli teistsugune või selle väärtus oli väiksem. Hageja poolt nõutav hüvitis on põhjendatud, hagi tuleb nimetatud nõude osas rahuldada (VÕS § 132 lg 1). V
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 29 570,96 eurot (Lai tn 37-4 tööde parandamiskulude hüvitiseks 2550 eurot, Lai tn 37-5 tööde parandamiskulude hüvitiseks 11 569,25 eurot ja kadunud vara väärtuse hüvitiseks 15 451,71 eurot). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid on jäetud arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. VI
41.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud 78% ulatuses hageja ja 22% ulatuses kostja kanda.
42.Tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 6088,08 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
43.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada; muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus rahuldas hagi Lai 37-4 parandamiskulude väljamõistmiseks 2550 euro suuruses summas ja Lai 37-5 parandamiskulude väljamõistmiseks 1218,50 euro suuruses summas, ning osas, milles maakohus rahuldas katuslae ehituse- ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 10 350,75 eurot; alternatiivselt maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. I
13(57)
44.Lai 37-4 parandamiskulude hüvitamise nõue
45.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust puudusest teatamise tähtaja ning tööde vastuvõtmise hindamisel; hindas valesti tõendeid VÕS § 644 kohaldamise eelduste kontrollimisel ning leides, et hageja nõudeõigus kostja vastu on VÕS § 644 lg 3 alusel lõppenud; rikkus oluliselt TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet ja jättis kohaldamata VÕS § 645 lg 1 p 1 ja p 2.
46.Vaidluse lahendamiseks pidi maakohus tuvastama keskset tähendust omavad asjaolud, s.o mida kostja pidi hinnapakkumise alusel tegema ja mida ta tegelikkuses tegi, lepingutingimustele mittevastavuse, s.t kas tehtud tööd vastasid üldtunnustatud ehitusnõuetele, kas puudused olid olemas hagejale töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal, ning seejärel kostja vastutusega seonduva (sh asjaolud, mis võivad töövõtja vastutuse välistada, s.o tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (VÕS § 644), millest kehtestab omakorda erandi VÕS § 645 lg 1). Maakohus jättis kõik nimetatud asjaolud tuvastamata, keskendudes vaid küsimusele, kas hageja on kostjat puudustest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 3 alusel teavitanud.
47.Maakohus on jätnud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamata, s.t jätnud hinnangu andmata käesolevas menetluses olulisemale küsimusele, s.o HK 09.04.2015 ekspertiisiaktis toodud puudustele ja kohtuekspert MS järeldustele. Seejuures on maakohus lugenud HK ekspertiisikatis toodud puuduste kõrvaldamise kulu mõistlikuks, mille eelduseks peaks olema lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamine).
48.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et: 28.01.2015 kommenteeris kostja jooksvate vaegtööde (värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldus, aknalaudade viimistlus) nimekirja (kostja vastuse lisa 6); pärast 28.01.2015 kirjavahetust kostja lahkus objektilt; kostja 28.01.2015 kirjeldatud puudusi ei kõrvaldanud ega lõpetanud ehitustöid, s.t tegemata jäid värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldus, ehitusjärgne koristus, mis on detailselt kirjeldatud 09.04.2015. parandamisnõudes ja HK 08.04.2015 ekspertiisis; hageja ei ole allkirjastanud kostja poolt 09.02.2015 saadetud akti nr 26122014 ning on 13.02.2015 teatanud kostjale, et ta keeldub tööde vastuvõtmisest kuni ekspertiisi valmimiseni ning puuduste kõrvaldamiseni kostja poolt; 26.02.2015 teatas kostja, et „hetkel on arvete maksetähtaeg üle 2 nädala ületatud teie poolt, millest tulenevalt on arusaadavalt tööd peatatud ja igasugune tööde jätkamine ei ole võimalik enne kui võlgnevus on tasutud Oravapoisid OÜ ees“.
49.Maakohus on ekslikult tuvastanud, et hageja on küll teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning edastanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude koos eksperthinnanguga 09.04.2015, kuid minetanud parandamisnõude esitamise õiguse 2 nädala möödudes viimase arve (05.01.2015) tasumisest. Maakohtu otsuse kohaselt kaotas hageja õiguskaitsevahendi ehk töö parandamise nõude juba enne kõnealuse töö tegemist/tegema pidamist kostja poolt. Nimelt on maakohus leidnud, et hageja pidi tööd üle vaatama ja teavitama kostjat puudustest 2 nädala jooksul viimase arve tasumisest ja kuna ta seda ei teinud, siis on ta parandamisnõude ja parandamiskulude hüvitamise nõude minetanud. Kohus on tuvastanud, et viimane arve tasuti hageja poolt 05.01.2015, seega pidi maakohtu hinnangul hageja teavitama kostjat hiljemalt 19.01.2015, maakohtu möönduste kohaselt oli veel mõistlik aeg teavitada puudustest 28.01.2015. Kostja ei olnud selleks ajaks veel tööle asunudki. Kostja vastuse lisas nr 6 teatab kostja, et ta asub värvitöid tegema pärast 28.01.2015. Seega ei saanud hageja värvitöid (mis on valdav osa HK
14(57)
09.04.2015 ekspertiisist ja parandamisnõudest) üle vaadata viimase arve tasumise ajaks (05.01.2015) või kahe-kolme nädala möödudes, isegi mitte 28.01.2015. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja vastuse lisas nr 4 teatab kostja 26.02.2015, et ta ei kavatse ehitustöid jätkata ehk objekti lõpetada enne, kui on teise objekti arved tasutud. Seega sai hageja teada, et töid ei tehta, mida üle vaadata ja mille parandamist nõuda 26.02.2015.
50.Maakohus on vääralt kohaldanud töö vastuvõtmist reguleerivaid norme. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole lepingujärgset tööd valmis teinud ega seda ka hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Kostja on lihtsalt lahkunud objektilt jättes tööd lõpetamata. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.
51.Maakohus on sidunud VÕS 644 tuleneva teavitamiskohustuse ja puudustest teadasaamise tähtaja hageja poolt arvete tasumisega. Puudustest teadasaamise mõistlik aeg ei hakka jooksma mitte arvete tasumisest, vaid puudustest teadasaamisest ning puudustest teadasaamine ei pea olema selgunud arve tasumise ajaks. Kostja ei ole töid hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai teada, et kostja ei kavatse teise objekti maksmata arvete pärast ehitustöid jätkata 26.02.2015. Pärast 26.02.2015, mil kostja teatas, et ta ei kavatsegi töid edasi teha, tekkis hagejal VÕS 646 lg 1 järgne lepingu täitmise nõue, mille ta 09.04.2015 koos HK ekspertiisiga kostjale esitas. Kostja keeldus oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning küsis täiendavat tasu. Kuna kostja lepingu täitmise nõuet VÕS § 646 lg 1 alusel ei täitnud, tekkis kostjal VÕS § 646 lg 5 tulenev parandamiskulude hüvitamise nõue. Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend 3-2-180-08, p 22). Maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu arveid tasudes. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-08, p 29).
52.Maakohus on analüüsinud vaid hageja käitumist ning teinud hagejale etteheiteid ülevaatamiskohustuse ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuid jätnud igasuguse analüüsita kostja töö kvaliteedi, tegemata tööde ulatuse ning töövõtja käitumise ehk objektilt lahkumise teise objekti arvete tõttu. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet, kuna on jätnud igasuguse analüüsi ja hinnanguta hageja väited, kostja esitatud tõendid, kostja väited, kostja projektijuhi ÜP tunnistajana antud ütlused selle kohta, et kostja teadis puudustest ning ta teatas korduvalt, et ta ei kavatsegi töid lõpetada/puudusi kõrvaldada enne, kui hageja ei ole teise töövõtusuhte alusel arveid tasunud. Kostja kinnitas kõikides menetlusdokumentides, et tal jäid tegemata värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldamine, ehitusjärgne koristus, needsamad tööd, mille osas on maakohtu hinnangul hageja minetanud parandamiskulude hüvitamise nõude hilinenud teavitamise tõttu.
53.Maakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et jättis kohaldamata VÕS § 645 lg 1 p 1 ja p 2, vaatamata asjaolule, et kostja ise kõikides menetlusdokumentides kinnitas, et tegemata jäid värvitööd, elektritööd, liistude paigaldus, ehitusjärgne koristus (need on needsamad tööd, mida hageja 09.04.2015 parandamisnõudes on kostjalt taotlenud, kuid detailsema kirjeldusastmega). Kostja hinnangul jäid tal tööd tegemata, kuna ta ütles 26.02.2015 teise
15(57)
objekti maksmata arvete pärast töövõtulepingu üles, kuid maakohus on ise leidnud, et kostjal ei olnud mingit alust lepingut üles öelda. Riigikohus on leidnud, et kui tellijale on teadlikult esitatud vastuvõtmiseks mittenõuetekohane asi, siis on ka tellija õigused laiemad ning sellisel juhul on töövõtjal tellija ees kõrgendatud vastutus. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks ei ole vajalik analüüsida tellija käitumist ega seda, mis põhjustel tellija puudustest õigel ajal ei teavitanud, vaid hoopis töö puuduste olemust ja töövõtja käitumist (3-2-1-112-16). Maakohus on jätnud töö puudustele ja töövõtja käitumisele igasuguse hinnangu andmata. Hageja tellis ehitustehnilise ekspertiisi, mis pidi valmima 07.03.2015, kuid valmis 08.04.2015. Silmas pidades, et kohtulik ekspertiis kestis kaks kuud, ei saa ette heita ehitusekspert HK-le ette liigset viivitust. Kohtupraktika ei eelda, et tellija peaks ülevaatusel kasutama ekspertide abi, võtma tarvitusele erakorralisi meetmeid puuduste leidmiseks või puudusi eraldi välja otsima. Tellijal on õigus eeldada, et tema lepingupartneriks olev töövõtja on töö teostanud nõuetekohaselt ning on vastuvõtmiseks esitanud nõuetekohase töö. Hageja tellis ehitustehnilise ekspertiisi seetõttu, et kvaliteedi üle oli alanud vaidlus 28.01.2015 kirjavahetuses ning hageja soovis kirjeldada lepingule mittevastavust piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 tähenduses.
54.Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei olnud seotud hinnapakkumisele lisatud töövõtulepingu tingimustega. 10.03.2014 e-kirjaga saatis kostja hagejale hinnapakkumise ja töövõtulepingu Lai tänav 37-4 renoveerimiseks. Kostja aktsepteeris pakkumuse ja töövõtulepingus sätestatud tingimused, s.h ehitustööde mahu, tööde teostamise kvaliteedinõuded ja tööde teostamise hinna, kostja poolt esitatud arvete tasumisega kogusummas 83 301,69 eurot. Hageja ja kostja vahel on VÕS § 635 lg 1 kohane töövõtuleping, mis on sõlmitud vastavalt TsÜS tehingute ja tahteavalduste kohta käivatele reeglitele (§§ 67 – 75) ning VÕS § 8 ja 9 kohaselt. II Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõue
55.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust puudusest teatamise tähtaja hindamisel; hindas valesti tõendeid VÕS § 644 kohaldamise eelduste kontrollimisel ning leides, et hageja nõudeõigus kostja vastu on VÕS § 644 lg 3 alusel lõppenud; rikkus oluliselt TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet ning jättis kohaldamata VÕS § 645 lg1 p1 ja p
56.Maakohus on Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõude lahendamisel tuginenud tõendile (28.01.2015 poolte kirjavahetus lai 37-4 puuduste osas, kostja vastuse lisa 6), mis käsitleb puudusi teisel objektil (Lai 37-4). Lai 37-5 ei olnud sellises valmidusastmes, et rääkida põrandaküttest või sanitaartehnika paigaldusest. Asjaolu, et nimetatud tõend käis teise objekti ja teise töövõtusuhte kohta, võib seletada ka kohtu segadust „28.01.2015 kirjas on osaliselt märgitud pretensioonid, mida objektide hinnapakkumised ei kajasta“. Maru hinnapakkumised Lai 37-5 parandamiseks ei saagi kajastada Lai 37-4 puudusi. Maakohtu poolt loetletud puudused „mõlemas WC`s ei tööta põranda soojendus“; „sanitaartehnika paigaldus“; „klaasseina paigaldus“, „uste paigaldus“ käivad teise objekti ja teise töövõtusuhte kohta ning seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi väljamõistetud 1218,50 euro osas muuta või saata asi tagasi uuesti tervikuna maakohtule.
16(57)
57.Maakohus lahendas ekslikult hageja katuslae ehitus-ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 29 855,76 eurot, mis oli esitatud hagejal alternatiinõudena Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudele, parandamiskulude hüvitamise nõudena. Tegemist oli eraldiseisva nõudega eraldiseisval materiaalõiguslikul alusel. Maakohus oleks pidanud esmalt tuvastama kostja vastutuse aluse katuslae ehituse ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Kostja vastutus katuslagede kahju hüvitamise nõude puhul tulenes pooltevahelise lepingu rikkumisest: s.o töövõtulepingu punktide 5.1.7, 5.1.16 ja 10.2. rikkumisest, mitte parandamisnõude täitmata jätmisest. Seega ei ole maakohus kahju hüvitamise koosseisulisi tunnuseid nõuetekohaselt tuvastanud ega eristanud kostja vastutuse alust.
58.Vaidluse lahendamiseks Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudes pidi maakohus tuvastama vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavad asjaolud, s.o mida kostja pidi töövõtulepingu alusel tegema ja mida ta tegelikkuses tegi, lepingutingimustele mittevastavuse, s.t kas tehtud tööd vastasid üldtunnustatud ehitusnõuetele, kas puudused olid olemas hagejale töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul, ning seejärel kostja vastutusega seonduva (s.h asjaolud, mis võivad töövõtja vastutuse välistada, s.o tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (VÕS § 644), millest kehtestab omakorda erandi VÕS § 645 lg 1). Maakohus jättis kõik nimetatud asjaolud tuvastamata, keskendudes vaid küsimusele, kas hageja on kostjat puudustest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 3 alusel teavitanud.
59.Maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu arveid tasudes. Riigikohus on leidnud lahendi 3-2-1-80-08 p 29, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Maakohus on vääralt kohaldanud töö vastuvõtmist reguleerivaid norme. VÕS § 638 kohaselt tuleb töö vastuvõetuks lugemiseks tuvastada, et kostja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud hagejale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole lepingujärgset tööd valmis teinud ega seda ka hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Kostja on lihtsalt lahkunud objektilt jättes tööd lõpetamata. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.
60.Maakohus on ekslikult sidunud VÕS 644 tuleneva teavitamiskohustuse tähtaja kulgemise hageja poolt arvete tasumisega; maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu. Puudustest teadasaamise tähtaeg ei hakka jooksma arvete tasumisest, vaid puudustest teadasaamisest ning puudustest teadasaamine ei pea olema selgunud arvete tasumise ajaks. Samuti ei ole hageja töid ositi vastu võtnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai teada, et kostja ei kavatse ehitustöid jätkata kahe tasumata arve pärast 26.02.2015. Maakohus on leidnud, et hageja pidi tööd üle vaatama ja teavitama kostjat puudustest 2 nädala jooksul viimase arve tasumisest ja kuna ta seda ei teinud, siis on ta parandamisnõude ja parandamiskulude hüvitamise nõude minetanud. Kuid hageja ei saanud vaadata üle töid, mida kostja ei olnud veel teinud/asunud tegema. Kohus on tuvastanud, et viimased arved tasuti hageja poolt 08.01.2015, 21.01.2015 ja 28.01.2015. Seega pidi maakohtu hinnangul hageja teavitama kostjat puudustest töös nimetatud arvete tasumise järgselt. Sellised järeldused ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Teavitada ei saa puudustest tööde osas, mida tehtud ei
17(57)
ole. HK ja kohtuekspert MS ekspertiiside kohaselt oli enamus lepingujärgseid töid Lai 37-5 puhul tegemata. Hageja oli töövõtulepingu järgsetest maksetest sooritanud (80%), kuid ekspertiisist nähtuvalt oli kostja töid teostanud ca 20% ja needki tööd puudustega.
61.Maakohus on tuvastanud, et antud objekti eest on tasutud arveid perioodil 19.06.201430.01.2015, tasutud arvete puhul saab maakohtu hinnangul eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Selline maakohtu järeldus on ebaõige ja ei arvesta asjas kogutud tõendeid. Selliseid akte hagejale esitatud ei ole. Esiteks pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt „tasumine toimub maksegraafiku alusel mis on lisatud lepingu Lisas 2“. Hageja palus lepingu sõlmimisel 01.12.2015 kostjalt töödegraafikut, kuid kostja esindaja ÜP vastas, et „ma alustasin juba töödega, ma ei oska sellises situatsioonis töödegraafikut teha. Mina arvan, et seda pole vaja teha. Saab ka ilma teha. Pigem sõltub see maksegraafikust. Mina näen, et töödegraafik pidurdab tööd“ (lisa nr 18). Sellest tuleneb selgelt, et maksegraafik ja töödegraafik ei olnud poolte vahel omavahel seotud. Seega ei saa järeldada, et kui hageja arved tasus, siis olid ka vastavad tööd kostja poolt tehtud ning hageja poolt üle vaadatud. Teiseks, pooltevahelise lepingu järgi (lepingu p 5.1.12) kohustus kostja andma tellijale üle kolmes eksemplaris täitedokumentatsiooni (tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kaetud tööde aktid) vastavalt ehitamise dokumenteerimise nõuetele, mis on kinnitatud majandusja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga, vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ülevaatuse komisjoni töö algust. Kostja ei ole hagejale mingeid tööde üleandmise – vastuvõtmise akte esitanud. Kostja on esitanud hagejale tööde rahalised aktid. Poolte vahel kehtinud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (edaspidi ETÜ) 2012 punkti 10.1.1 kohaselt töid mõõdetakse ja hinnatakse tööde edenemise hindamiseks ja selle põhjal töövõtjale tasutava summa võimalikult õiglaseks määramiseks. Punkti 10.1.2 kohaselt juhul, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, esitab tellija töövõtjale iga kuu viimaseks kuupäevaks teostatud tööde rahalise akti. Kostja on esitanud tellijale arveid ja teostatud tööde rahalisi akte 52 537,03 euro eest, kuid tegelikkuses ei ole kostja rahaliselt ette akteerituid töid 27 881,15 euro eest teostanud (arvutuskäik lisa nr 19). Tööde mitteteostamine on tõendatud HK 05.04.2015 ekspertiisiga (punkt 5.6) ja kohtu poolt määratud S ekspertiisi järeldustega (punkt 2.2.1).
62.Maakohus on tuvastanud, et hageja küll teatas 13.02.2015 ja 26.02.2015 kostjale, et ta keeldub saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest kuni ekspertiisi valmimiseni ning puuduste kõrvaldamiseni kostja poolt ning et hageja on kostjale 05.04.2015 edastanud puuduste kõrvaldamise nõude koos ekspertiisiga, siis on maakohtu hinnangul hageja ikkagi minetanud puudustele tuginemise õiguse. Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend 3-2-180-08, p 22). Pärast 26.02.2015, mil kostja teatas, et ta ei kavatsegi töid edasi teha, tekkis hagejal VÕS 646 lg 1 järgne lepingu täitmise nõue, mille ta 05.04.2015 koos HK ekspertiisiga kostjale esitas. Kostja keeldus oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning küsis täiendavat tasu. Kuna kostja lepingu täitmise nõue VÕS § 646 lg 1 alusel ei täitnud tekkis kostjal VÕS § 646 lg 5 tulenev parandamiskulude hüvitamise nõue.
63.Maakohus on analüüsinud vaid hageja käitumist ning teinud hagejale etteheiteid ülevaatamiskohustuse ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuid jätnud igasuguse analüüsita kostja töö kvaliteedi, tegemata tööde ulatuse ning töövõtja käitumise ehk objektilt lahkumise teise objekti arvete tõttu.
18(57)
Maakohus jättis hinnangu andmata asjaoludele, et HK ja kohtuekspert MS ekspertiiside kohaselt oli enamus lepingujärgseid töid Lai 37-5 puhul tegemata; mõlemad eksperdid on tuvastanud, et kuivõrd viimistlustööd korteris 5 (hoovimajas) on lõpetamata või on teostatud osakamatult, mis toob kaasa nende uuesti tegemise, siis viimistlustööde osas, ei saa arvestada puuduste parandamisega, vaid viimistlustööde uuesti teostamisega. Hageja oli töövõtulepingu järgsetest maksetest sooritanud (80%), kuid ekspertiisist nähtuvalt oli kostja töid teostanud ca 20% ja needki tööd puudustega; Ja kui hageja lepingu punktile 6.2.3 ja 7.5 tuginedes keeldus uute arvete summas 5539,60 tasumisest, lahkus kostja jäädavalt. 09.04.2015 kohtumisel hageja ja kostja vahel, teatas kostja, et tal puudub igasugune huvi „selle raha“ eest objekti Lai 37-5 lõpuni teha.
64.Maakohus on rikkunud menetlusõigust (TsMS § 438 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8) ka sellega, et jättis õigusaktina kohaldamata VÕS § 645 lg 1 p 2 ja seda vaatamata asjaolule, et tellija põhjendamatult keeldus oma lepinguliste kohustuste täitmisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-11216, p 18). III
65.Alternatiivnõue lai tn 37-5 lepingu alusel üleantud, enammakstud ja Oravapoisid OÜ poolt ette akteeritud 27 881,15 euro tagastamiseks Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust tasunõude sissenõutavaks muutumise ning tööde üleandmise-vastuvõtmise küsimuses; hindas valesti tõendeid tööde üleandmise-vastuvõtmise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise osas; rikkus oluliselt TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet. Maakohtu põhjendused tööde vastuvõetuks lugemisel ei ole piisavad ja selle aluseks olevad asjaolud tuleb uuesti tuvastada. Asjaolude tuvastamisel rikkus maakohus menetlusnorme. Hageja on nõudnud 27 881,15 tagastamist kuna HK ja MS ekspertiisiga on tõendatud, et kostja ei ole hageja poolt makstud (52 537,03 eurot) mahus tööd teinud. S hinnangul on tehtud tööd 25 287 eur +km eest. Seega ülejäänud osa (52 537,03 -30 344,4 = 22 192,63 eurot) kuulus hagejale tagastamisele pärast hagejapoolset taganemist töövõtulepingust. Et lahendada hageja nõuet, tuli kohtul minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Maakohus ei ole ekspertiisides sisalduvaid järeldusi arvestanud. Maakohus on tuvastanud, et antud objekti eest on tasutud arveid perioodil 19.06.201430.01.2015, tasutud arvete puhul saab maakohtu hinnangul eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Selline maakohtu järeldus on ebaõige ja ei arvesta asjas kogutud tõendeid. Esiteks pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt „tasumine toimub maksegraafiku alusel mis on lisatud lepingu Lisas 2“. Hageja palus lepingu sõlmimisel 01.12.2015 kostjalt töödegraafikut, kuid kostja esindaja ÜP vastas, et „ma alustasin juba töödega, ma ei oska sellises situatsioonis töödegraafikut teha. Mina arvan, et seda pole vaja teha. Saab ka ilma teha. Pigem sõltub see maksegraafikust. Mina näen, et töödegraafik pidurdab tööd“ (lisa nr 18). Seega ei olnud maksegraafik ja töödegraafik omavahel seotud. Seega ei saa järeldada, et kui hageja arved tasus, siis olid ka vastavad tööd kostja poolt tehtud ning hageja poolt üle vaadanud. Teiseks, pooltevahelise lepingu järgi (lepingu p 5.1.12) kohustus kostja andma tellijale üle kolmes eksemplaris täitedokumentatsiooni (tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kaetud tööde aktid) vastavalt ehitamise dokumenteerimise nõuetele, mis on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga, vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ülevaatuse komisjoni töö algust. Kostja ei ole hagejale tööde üleandmise –vastuvõtmise akte
19(57)
esitanud. Kostja on esitanud hagejale tööde rahalised aktid. Poolte vahel kehtinud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (edaspidi ETÜ) 2012 punkti 10.1.1 kohaselt töid mõõdetakse ja hinnatakse tööde edenemise hindamiseks ja selle põhjal töövõtjale tasutava summa võimalikult õiglaseks määramiseks. Punkti 10.1.2 kohaselt juhul, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, esitab tellija töövõtjale iga kuu viimaseks kuupäevaks teostatud tööde rahalise akti. Kostja on esitanud tellijale arveid ja teostatud tööde rahalisi akte 52 537,03 euro eest, kuid tegelikkuses ei ole kostja rahaliselt ette akteerituid töid 27 881,15 euro eest teostanud (arvutuskäik lisa nr 19). Tööde mitteteostamine on tõendatud HK 05.04.2015 ekspertiisiga (punkt 5.6) ja kohtu poolt määratud S ekspertiisi järeldustega (punkt 2.2.1).
66.Alternatiivnõue Lai 37-5 katuslae ehituse, soojustustööde, katuseakende paigalduse parandamiskulude hüvitamiseks summas 29 855,76 eurot. Maakohus lahendas hageja katuslae ehitus-ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 29 855,76 eurot, mis oli esitatud hagejal alternatiinõudena Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudele, parandamiskulude hüvitamise nõudena. Maakohus oleks pidanud esmalt tuvastama kostja vastutuse aluse katuslae ehituse ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Kostja vastutus katuslagede kahju hüvitamise nõude puhul tulenes pooltevahelise lepingu rikkumisest, s.o töövõtulepingu punktide 5.1.7, 5.1.16 ja 10.2. rikkumisest, mitte parandamisnõude täitmata jätmisest. Seega ei ole maakohus kahju hüvitamise koosseisulisi tunnuseid nõuetekohaselt tuvastanud ega eristanud õigesti kostja vastutuse alust. Kostja vastutus katuslagedega seonduva kahju hüvitamise nõudes tulenes poolte vahel kehtinud ETÜ 2012 (töövõtuleping punkt 3) punktist 9.3.7, mis sätestas, et kui kaetud tööde üleandmisel töövõtja rikub lepingus või õigusaktides sätestatut ja tellijal ei ole võimalik nõuetekohaselt kaetud töid kontrollida, on tellijal õigus nõuda kaetud tööde avamist. Töövõtja kannab kõik kaetud tööde avamise ning puuduste olemasolul ka tööde parandamisega kaasnevad kulud. Maakohus on rikkunud menetlusõigust ka tõendite ebaõigel hindamisel. Maakohus on küll õigesti järeldanud, et kostja vastutab kahjude eest, mis hagejal on tekkinud seoses katuslae ehituse- ja soojustustööde tegemisega, kuid on ebaõigesti hinnanud Maru THM OÜ hinnapakkumist nr HP0851-02. Hinnapakkumises on toodud hinnad ilma käibemaksuta. Seega kipsplaatide lammutusele (1155 eurot), olemasoleva villa eemaldusele (288,75 eurot), karkassi ja kahekordse kipsi paigaldusele (3696 eurot) kivivilla paigaldusele (3234 eurot) ja aurutõkkekile paigaldusele (1617 eurot) transpordile lisandub 20 % käibemaksu kulu, kokku summas 2070,15 eurot. Seega maakohus, lugedes nimetatud kulud põhjendatuks, oleks pidanud kahju välja mõistma summas 10 350,75 eurot + km ehk kokku 12 420,9 eurot. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei pidanud põhjendatuks ning ei arvestanud kahjuhüvitise hulka katuse lammutamise, katuse ehituse, katuse puitosade baracoliga töötlemise, sarikate täiendava kinnitamise, katuseharja sõlme ehituse, vedelmembraanitööde ja transpordi kulusid. Nimetatud tööd tegi/tellis hageja seetõttu, et kostja rikkus oma lepingulisi kohutusi (töövõtulepingu punktides 4; 5.1.7; 5.1.12; 5.1.16; 5.1.22; 10.2).
67.Alternatiivnõue leppetrahvi nõue summas 6500 eurot. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust (VÕS § 159 lg 2) ning hindas valesti tõendeid VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduste kontrollimisel.
20(57)
Maakohus on ekslikult käsitlenud hageja leppetrahvinõuet. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja leppetrahvinõue tuli jätta täielikult rahuldamata, kuna hageja oli lepingu ühepoolselt lõpetanud ja nõudis leppetrahvi alles pärast lepingu lõpetamist. Maakohtu seisukoht, et kui lugeda 15.09.2015 avaldus VÕS § 159 lg 2 nimetatud teateks, siis on hageja kaotanud taganemise tõttu leppetrahvi nõudmise õiguse, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendi 3-2-1-58-15 p-s 16 leidnud: „Asjaolu, et hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest pärast lepingu ühepoolset lõpetamist, ei tähenda iseenesest seda, et hageja oleks esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja möödumise järel. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolel ei saa tekkida ootust, et ta ei pea lepingus kokkulepitud leppetrahvi maksma, ainuüksi seetõttu, et teine pool ei teatanud enne lepingu täitmist, et kavatseb leppetrahvi nõuda. Sellest tulenevalt ei saa lepingut rikkunud pool eeldada ka seda, et teine lepingupool kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata sellest lepingut rikkunud poolele enne, kui ta lõpetab ühepoolselt lepingu“. Kostja apellatsioonkaebus
68.Kosja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis hageja kasuks välja 27 020,96 eurot ning menetluskulude jaotuse osas, tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata 27 020,96 euro ulatuses, millest 1218,50 eurot moodustab Lai 37-5, Tallinn korteriomandi parandamiskulude hüvitise nõue; 10 350,75 eurot Lai 37-5, Tallinn korteriomandi katuslae parandamiskulude hüvitamise nõue ning 15 451,71 eurot kadunud vara väärtuse hüvitise nõue; maakohtu menetluskulud jätta 98,13% ulatuses vastustaja kanda ning 1,87% ulatuses apellandi kanda ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellandi poolt maakohtus kantud menetluskulud summas 9537,56 eurot. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta vastustaja kanda.
69.Maakohtu otsus on osaliselt põhjendamatu ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme.
70.Maakohus on materiaalõigusnormide (VÕS § 188 lg 2, § 189 lg 1, § 646 lg 1 ja 5) ebaõige rakendamise tulemusena nõudnud kostjalt välja 1218,50 eurot Lai 37-5 parandamiskulude hüvitisena ning 10 350,75 eurot Lai 37-5 katuslae parandamiskulude hüvitisena. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on 15.09.2015 Lai 37-5 töövõtulepingust taganenud, mille tulemusena on tekkinud tagasitäitmise võlasuhe (Riigikohtu lahend 3-2-1-29-06, p 27). VÕS § 188 lg 2 alusel puuduvad hagejal VÕS § 646 lg 5 kohased kahju hüvitamise nõuded. Hageja on mõlemad nõuded esitanud VÕS § 646 lg 5 alusel. Tähelepanuväärne on VÕS § 646 pealkiri „Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina“. Järelikult reguleerib VÕS § 646 lg 5 täitmise asemel kahju hüvitamise nõuete esitamist ning VÕS § 646 lg 5 rakendamise eelduseks on tellijal VÕS § 646 lg 1 kohase täitmisnõude olemasolu töövõtja vastu. Käesoleval juhtumil puudub hagejal täitmisnõue, kuna vaidlust ei ole asjaolus, et hageja esitas kohtumenetluses 15.09.2015 apellandile Lai tn 37-5 töövõtulepingust taganemise avalduse. Riigikohus leidnud, et samal ajal ei saa töövõtulepingust taganeda ega nõuda lepingu täitmist või täitmise asemel parandamiskulude hüvitamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-126-13, p 13). Seega oleks kohus pidanud vastustaja Lai 37-5 korteriga seonduvad parandamiskulude hüvitamise nõuded jätma täies ulatuses rahuldamata.
71.Maakohus on tõendeid vääralt hinnates nõudnud põhjendamatult kostjalt välja 10 350,75 eurot Lai 37-5 katuslae parandamiskulude hüvitisena. Kohus on leidnud, et kostja väitel ei kuulunud katuslae ehitamine kostja poolt teostatavate tööde hulka ja ta ei avanud konstruktsioone piisavalt, et näha pehkinud konstruktsioone. Töövõtulepingu nr 01122014
21(57)
dokumendiks on mh ka hinnapakkumine nr 16062014, mille kohaselt oli üheks tööks „katuse toestamine“. Samas grupis tööga „katuse toestamine“ on ka näiteks kirjed „soojustus 200mm“, „aurutõkkepaber“, „müürilatt 150x150mm“, „talad“. Muu tööna on hinnapakkumises ka „Katuse aknad“. Hinnapakkumise alusel on kohus seisukohal, et kostja tööde raames pidi avatama katuslagi ja tööd hõlmasid ka soojustuse ning katuslaele aurutõkke paigaldamist. Kuna seda on tehtud ebakvaliteetselt ning tegu on varjatud puudusega, mida kostja poolt ei kõrvaldatud, tuleb kostjal hüvitada puuduse kõrvaldamisega seonduvad kulud, mida tegi Maru THM OÜ. Kohtu seisukohad ei põhine töövõtulepingul ega teistel asjas kogutud tõenditel ning kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kohtu järeldused põhinevad poolte vahelise 01.12.2014 töövõtulepingu 01122014 lisaks oleval hinnapakkumisel, kus on kajastatud vahelae renoveerimisega seonduvad tööd. Lisaks on töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises muude töödena välja toodud katuse aknad (töövõtulepingu lk 13). Kohus on otsuse tegemisel ajanud segamini Lai 37-5 korteri kahe korruse vahelise vahelae korteri teisel korrusel oleva katuslaega. Lai 37-5 korteri ruumid on läbi kahe korruse, mida eraldab kahe korruse vahel olev vahelagi. Töövõtulepingu koosseisu kuulusidki hinnapakkumise alusel kahe korruse vahelise vahelae renoveerimisega seonduvad tööd, mitte aga teise korruse ruumide laes oleva katuslae renoveerimistööd. Asjaolu, et apellant pidi töövõtulepingu alusel vahetama korteri teisel korrusel katuse aknad, ei tähenda seda, et apellant oleks pidanud katuslage renoveerima. Apellandi ülesanne oli katuslagede värvimine ja katuseakna vahetus. Katuslaed olid ehitanud varasemalt objektil töötanud ettevõtjad. Ekspert MS on 26.04.2016 eksperdiarvamuses vastanud vastuseks kohtu küsimustele, et ekspert rõhutab, et kuna algselt ei olnud teada ja tellitud katuse eemaldamine, täiendav soojustamine ja tagasi paigaldamine, millised tööd ei sisaldu ka OÜ Oravapoisid pakkumises ja lepingus, siis viidatud tööde all ei saa mõista OÜ Oravapoisid poolt tehtud tööde parandamist või ümbertegemist. Viidatud tööde (kõik Maru THM OÜ pakkumuses 18.06.2015 HP0851-02 sisalduvaid töid summas 29 855,76eur) tuleb mõista tavapäraste vana hoone rekonstrueerimise käigus ilmnevate vajalike lisatöödena. Asjaolu kohta, et Lai 37-5 katuslae renoveerimine oli töövõtulepingus kokkuleppimata lisatöö, andis 06.09.2016 kohtuistungil ütlusi ka ekspert MS. Kohus ei ole vaidlustatavas otsuses motiveerinud, miks kohus on jätnud nii eksperdiarvamuse kui ka eksperdi ütlused kui tõendid täielikult hindamata ja arvestamata olukorras, kus küsimuse – kas hinnapakkumises märgitud vahelae renoveerimistööd on katuslae renoveerimistööd – hindamine eeldab muu hulgas mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist.
72.Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades (VÕS § 132 lg 1, § 127 lg 1 ja 5) mõistnud kostjalt välja 15 451,71 eurot kadunud vara väärtuse hüvitisena. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei kohaldata Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2012) sätteid automaatselt, vaid ETÜ 2012 kohaldamises peavad pooled olema töövõtulepingus kokku leppinud. ETÜ 2012 kohaldamises on pooled kokku leppinud üksnes Lai 37-5 korteriga seotud 01.12.2014 töövõtulepingus nr 01122014. Vastustaja ei ole väitnud, et kadunud oleksid esemed, mis olid Lai 37-5 töövõtulepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris. Tõendatud ei ole asjaolu, et pooled oleksid sõlminud Lai 37-4 korteris olevate esemete suhtes mingeid kokkuleppeid selle kohta, et kostja peaks osutama turva- või valveteenust. Suulises
22(57)
töövõtulepingus sellised poolte vahelised kokkulepped puuduvad, seaduses sätestatud töövõtulepingu regulatsioonist neid samuti ei tulene. Maakohus on leidnud vaidlustatavas otsuses, et vastava kohustuse on apellant „teatud esemete“ suhtes võtnud Lai 37-4 suulise töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Isegi kui kohtu seisukohta jaatada, ei ole kohus TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes sisuliselt hinnanud, milliste konkreetsete esemete suhtes apellant sellise kohustuse vastustaja ees on võtnud ning kas tegemist on nende väidetavate esemetega, mille kadumist hageja hagis ette heidab. Hagi lisas 1 olevast Lai 37-4 hinnapakkumisest nähtuvalt kuulusid säilitamisele: esimese korruse WC pott, kraanikauss ja marmorplaadid; esimese korruse uksed; esimese korruse esiku põrand; esimese korruse trepp; teise korruse kamin; teise korruse trepp; kolmanda korruse vann ja garderoob; kolmanda korruse WC pott, kraanikauss ja marmorplaadid. Mingite muude esemete säilitamises ei ole pooled hinnapakkumisest nähtuvalt mistahes kokkuleppeid sõlminud. Jättes kõrvale küsimuse, millega on tõendatud Lai 37-4 korteris vastustaja poolt nimetatud konkreetsete esemete olemasolu (sh esemete tootjad (kaubamärgid)), siis igal juhul ei ole hinnapakkumisest nähtuvalt isegi mitte teoreetiliselt kokku lepitud hagis nimetatud järgmiste asjade korteri Lai 37-4 renoveerimistööde käigus säilitamises: 2 Hansgrohe AX Starck segisti summas 742,67 eurot + km; 1 Hansgrohe AX Starck segisti summas 796,67 eurot + km; 2 Duravit loputuskasti summas 1001,25 eurot + km; 2 Duravit iste ja kaas Starck summas 383,75 eurot + km; 2 Duravit WC ÜH-komplekti summas 87,50 eurot + km; 1 Duravit peegel Starck summas 1530,63 eurot + km; 1 Geberit trafo summas 81,88 eurot + km; 1 Duravit prill-laua kinnitus summas 30,83 eurot + km; 1 Duravit Sensowash Pult summas 172,50 eurot + km; 1 Geberit aktiivsöefilter 30,63 eurot + km; 1 Durvavit Cable box summas 81,33 eurot + km; 1 Duravit Vanity unit SX summas 1429,53 eurot + km; 2 Duravit Starck Round mirror wiht light kogusummas 1307,82 eurot + km; 1 Durvit Starck 70 * 70 mirror with light summas 563,87 eurot + km; 40 x 12V Halogen Spot + Trafot 7x6 set summas 700 eurot + km; 4 Niiskuskindel põranda spot summas kogusummas 558,84 eurot + km; 1 sauna keris summas 425 eurot + km; 1 sauna kerise keskus summas 200 eurot + km; 1 Saku Lätte vesimasin + 3 pudelit summas 724,93 eurot + km. Vastustaja poolt hagis esitatud asjade nimekirja arvestades riimub asjade nimekirjaga asjade liigi järgi üksnes 2 kirjet, kuigi vastustaja ei ole tõendanud asjaolu, et just sellised esemed olid Lai 37-4 korteris: 2 Duravit WC pott Starck summas 1122,50 eurot + km ning 2 Duravit valamu Starck summas 903,75 eurot + km. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, et Lai 37-4 korteris olid hagis märgitud esemed, sh just selliste tootjate selliste kaubamärkidega esemed. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, millest nähtuks Lai 37-4 korteris hagis nimetatud esemete olemasolu. Kohus on rajanud otsuse pelgalt vastustaja paljasõnalistele seletustele. Kohtu seisukoht, et hagis nimetatud vara oli tööde alustamisel Lai 37-4 objekti osa, on motiveerimata ja oletuslik, kuna kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et Lai 37-4 korteris oli just selline konkreetne vara, mille väärtuse hüvitamist hageja nõuab. Hagis nimetatud esemetest võis eelpool käsitletu kohaselt kostjal olla mingi säilitamiskohustus üksnes WC poti ja valamu osas, tingimusel, et sellised konkreetse tootja konkreetsed esemed asusid korteris Lai 37-4, mis on tõendamata. Lai 37-4 hinnapakkumine ise tõendab vahetult, et Lai 37-4 korteris ei olnud vastustaja poolt hagis nimetatud esemeid, sest kui need oleksid olnud, siis oleksid need ka hinnapakkumisse sisse kirjutatud, nagu osade esemete puhul on tehtud (eseme tootjat ja kaubamärki küll nimetamata). Kuivõrd Lai 37-4 tööde hinnapakkumises ei ole nimetatud hagis märgitud esemeid (sh kaubamärkide või tootjate kaupa), siis on loogiline, et väidetavate esemete üleandmine
23(57)
tulnuks vormistada vastava üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mida ei ole aga vormistatud. Hageja ei ole kostjale mistahes esemeid üle andnud. Kostja ei saa hoida ega vastutada asjade eest, mida talle pole kunagi üle antudki. Ebaõiged ja tõenditele mittetuginevad on kohtu seisukohad, et kostja ei ole vaidlustanud, et vastavalt kokkuleppele tuli säilitatavad asjad paigaldada Lai tn 37-5 korterisse. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, kust sellise kokkuleppe sõlmimine nähtub. Ebaõige on kohtu seisukoht, et lisaks oli kostja vastutus vara säilimise eest reguleeritud Lai tn 37-5 objekti lepingus ning vara oli vahepeal ka nimetatud korteris. Kohus tõlgendab vääralt ning lubamatult laialt Lai 37-5 töövõtulepingut. Lai 37-5 töövõtulepingu p 5.1.3 sätestab, et töövõtja on kohustatud vastutama tellija poolt temale üle antud vara säilimise eest. Sätte sõnastus viitab üheselt 01.12.2014 töövõtulepingu nr 01122014 sõlmimise ajaks apellandile üle antud varale ega hõlma tulevikus apellandile üle antavat vara. Kuivõrd 01.12.2014 töövõtulepingu nr 01122014 esemeks on üksnes Lai 37-5 korter, siis sai antud kohustus hõlmata üksnes neid esemeid, mis antud töövõtulepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris asusid ning tellija poolt temale lepingu sõlmimisel üle anti. Apellant ei ole lepingus väljendanud tahet võtta enda hoiule muid pärast lepingu sõlmimist sinna toodud ja lepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris mitteolnud esemeid. Apellant on menetluses motiveerinud, et Lai tn 37-5 korter oli viimistlustööde alustamisel tühi, st antud korteris ei olnud mistahes esemeid, mille säilimise oleks apellant pidanud töövõtulepingu nr 01122014 p 5.1.3 alusel tagama. Järelikult puudus mistahes 01.12.2014 töövõtulepingu p 5.1.3 esemeks olev vara, mille suhtes oleks mingi hoidmiskohustus saanud antud sätte alusel kehtida. Töövõtulepingu nr 01122014 p 5.1.3 ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt, kuna sellisel juhul vastutaks apellant piiramatult mistahes esemete eest, mida Lai 37-5 korterisse ka pärast antud töövõtulepingu sõlmimist tuuakse. Väitmaks, et Lai 37-4 korteris väidetavalt asunud esemete suhtes kehtib Lai 37-5 korteri osas sõlmitud kokkulepe, tulnuks Lai 37-5 korteri suhtes sõlmitud lepingut vastavalt muuta (sõlmida lisa- või muudatuskokkulepe), kui Lai 37-4 korterist mingeid väidetavaid asju väidetavalt Lai 37-5 korterisse viidi. Selliseid muudatuskokkuleppeid ei ole sõlmitud. Olukorras, kus poolte vahel ei ole Lai 37-4 korteri osas sõlmitud turvateenuste osutamise lepingut või hoiulepingut, ei ole kostjal kunagi olnud mistahes kohustust mistahes esemete üle valvata, nagu kohus on ekslikult leidnud. Ühtlasi ei tulene ka seadusest töövõtjale mistahes asjade hoidmise (rääkimata tasuta hoidmise) kohustust. Olukorras, kus apellandil puudus mistahes lepinguline kohustus midagi hoida, ei ole apellant saanud ka mistahes lepingulist kohustust rikkuda. Kohus ei ole viidanud tõenditele, millest nähtuks asjaolu, et kostja on Lai 37-4 korteris olnud esemed ära kaotanud või varastanud. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kahju on tekitatud raske hooletuse tõttu, kuna vara, mida pidi hoitama Lai tn 37-5 objektil, tõsteti vahekoridori. Tõendamata on, et kas üldse ja milliseid hagis nimetatud esemeid oli Lai 37-4 korteris olemas; kas üldse ja milliseid hagis nimetatud esemeid on tõstetud Lai 37-4 korterist Lai 37-5 korterisse, mistõttu ei ole tuvastatav, et Lai 37-5 korterisse tõsteti just hagis nimetatud esemeid või et neid tõsteti sinna just Lai 37-4 korterist; pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid selle kohta, et mingeid esemeid pidi hoitama Lai 37-5 korteris; Lai 37-5 korteri osas 01.12.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 01122014 ei hõlmanud ega saanudki hõlmata esemeid, mis väidetavalt toodi sinna pärast 01.12.2014 töövõtulepingu sõlmimist, kuna apellant võttis lepingu sõlmimisel lepingulise kohustuse hoida seda vara, mis lepingu sõlmimise ajal oli temale Lai 37-5 korteris üle antud. Kostja ei ole väljendanud VÕS § 9 lg 1
24(57)
alusel tahet valvata nende esemete järele, mida 01.12.2014 sõlmitud töövõtulepingu nr 01122014 sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris ei olnud. Põhjendamatud on maakohtu seisukohad VÕS § 127 lg 4 kohase põhjusliku seose olemasolust, kuna apellant ei ole vastustaja ees mistahes kohustusi rikkunud. Maakohus on, tuvastades väidetava hoiulepingu sõlmimise, jätnud seejuures ebaõigesti VÕS § 885 rakendamata. Vaidlust ei ole asjaolus, et vastustaja ei ole apellandile väidetavate asjade hoidmise eest mistahes tasu maksnud, mistõttu tegemist on tasuta hoidmisega ning rakendamisele kuulub VÕS § 885, mis välistab igasuguse apellandi vastutuse mistahes asjade väidetava kaotsimineku eest. Töövõtja vastutus väidetavate asjade hoidmisel (mille osas on tegemist ju töövõtulepinguga seotud hoiulepinguga) ei saa olla suurem, kui hoidja vastutus VÕS § 885 alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks asjaolu, et kostja on rakendanud vastustaja väidetavate asjade hoidmisel väiksemat hoolt, kui enda asjade hoidmisel. Maakohus on ebaõigesti rakendanud VÕS § 132 lg 1 selliselt, et see on viinud vastustaja rikastumiseni apellandi arvel, mis on vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus on mõistnud väidetavalt kadunud vanade ja kasutatud asjade eest apellandilt vastustajale välja uute asjade hinna. Kasutatud santehnika väärtus ei ole sama suur kui uue samasuguse santehnika väärtus. Hageja ei ole esitanud tõendeid kasutatud santehnika väärtuse kohta. Arvestades santehnikal mistahes järelturu puudumist (tavaliselt visatakse kasutatud WC pott ja kraanikauss minema), ei suuda ka kostja üheselt tõendada, milline on sellise konkreetse hagis nimetatud Duraviti, Hansgrohe jms tootjate poolt toodetud kasutatud santehnika turuväärtus. Kasutatud santehnika väärtuseks võib pidada maksimaalselt 30% uue santehnika väärtusest. Seega oleks kohus pidanud asja lahendamisel VÕS § 132 lg 1 teise lause alusel siiski arvestama asjas väärtuse vähenemist mõistlikus ulatuses. Põhjendamatu ja pelgalt oletuslik on ka kohtu seisukoht, et hageja fotodelt (II kd, tl 158-164, 166-172; IV kd, tl 260-273) ei nähtu, et vara oleks oluliselt halvemas seisukorras kui uus asi. Nimetatud järelduse tegemine eeldab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist, millised teadmised kohtul ilmselgelt puuduvad (vt 3-2-1-79-15, p 10), seda enam, et fotode põhjal kasutatud santehnikale hinnangu andmine on ei ole võimalik, kuivõrd fotode põhjal ei ole võimalik veenduda, et tegemist on just vastustaja poolt hagis nimetatud tootjate (Durvait, Hansgrohe jm) poolt toodetud santehnikaga. Liiatigi ei ole võimlaik fotode põhjal veenduda, et antud santehnika on funktsioneeriv ja töökorras või et sel üldse mingi väärtus on. Samuti ei ole tuvastatav, milliste hagis nimetatud esemete kohta üldse fotosid on esitatud ning kas need fotod on tehtud vastustaja Lai 37-4 korteris. Maakohus on jätnud alusetult ning vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1 ja 5 kahjuhüvitiselt käibemaksu summas 2575,28 eurot maha arvamata, kuigi hageja äriühinguna on käibemaksukohustuslane.
73.Arvestades, et kohus on hagi põhjendamatult osaliselt rahuldanud, vaidlustab kostja maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus otsustas TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulude jaotuse selliselt, et jättis 78% ulatuses menetluskulud vastustaja kanda ning 22% ulatuses apellandi kanda. Arvestades, et kostja ei vaidlusta hagi 2250 euro väljamõistmist puudutavas ulatuses, tuleb 1,87% menetluskuludest jätta kostja kanda ning 98,13% (2250 eurot / 136 376,67 eurot * 100%) menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt sellele jaotusele oleks maakohus pidanud kindlaks määrama ka välja mõistetavad menetluskulud tasaarvestuse
25(57)
tulemusena mõistma lõpuks hagejalt kostja kasuks välja 9537,56 eurot (9673,66 eurot – 136,10 eurot).
74.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja võlgneb kostjale arvete nr 150100968 (I kd, tl 183; III kd, tl 79; IV kd, tl 164, V kd, tl 42) ja 150200970 (I kd, tl 184; V kd, tl 43) alusel kokku summas 5539,60 eurot, kuna hageja on nende arvete tasumisest keeldunud puuduste kõrvaldamiseni. Kostja esitab menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et kostja võlgneb hagejale mingeid rahasummasid. Selliselt juhul tasaarvestab kostja hageja nõude enda arvetest nr 150100968 ja 150200970 tuleneva nõudega summas 5539,60 eurot ja palub ringkonnakohtul kohtuotsuse resolutsioonis käesolevat tasaarvestust otsuse tegemisel arvestada. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjalt tuleb mingeid rahasummasid Lai 37-5 parandamiskulude katteks välja mõista, siis on lõppenud ka hageja VÕS § 111 lg 1 kohane õigus keelduda arvete tasumisest puuduste kõrvaldamiseni, sest hageja saab siis puuduste kõrvaldamise maksumusele vastava rahalise hüvitise. Järelikult võlgneb hageja kostjale arvete nr 150100968 ja 150200970 alusel 5539,60 eurot ega saa rakendada enam VÕS § 111 lg 1 õiguskaitsevahendit. Vastus apellatsioonkaebusele
75.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
76.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
77.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada hageja nõuete rahuldamata jätmise osas, kostjalt katuslae parandamise kulude väljamõistmise osas, samuti tuleb tühistada maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja nende väljamõistmine hagejalt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule saatmata, millega rahuldab hageja nõuded osaliselt (VÕS § 657 lg 1 p 2). Kuna maakohus on esimeses astmes määranud kummagi poole menetluskulude suuruse, saab ringkonnakohus teha otsuse ka nimetatud osas. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
78.Esmalt piiritleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuste ulatuse. Asjas on esitatud kahest lepingulisest suhtest tulenevaid nõudeid: Lai tn 37-4, Tallinn objekti (edaspidi korter 4) töövõtulepingust tulenevad nõuded, mille hulka kuulub ka korterist 4 kaduma läinud asjade väärtuse hüvitamise nõue, ja Lai tn 37-5 objekti (edaspidi korter 5) töövõtulepingust tulenevad nõuded.
79.Hageja on vaidlustanud otsuse ulatuses, milles tema nõue jäi rahuldamata. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust ulatuses, milles maakohus rahuldas hageja nõude tööde parandamise hüvitamiseks 2550 euro ulatuses, kuid on vaidlustanud maakohtu otsuse korter 5 osas parandamiskulude väljamõistmiseks 1218,50 euro ulatuses ja korter 5 katuslae puuduste kõrvaldamise nõude rahuldamise 10 350,75 euro ulatuses. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud 2550 euro väljamõistmise motiive, kuid otsuse motiivide peale ei ole võimalik kaevata (TsMS § 631 lg 1). Seega on maakohtu otsus jõustunud hageja nõudes kostja vastu tulenevalt Lai tn 37-4 tehtud tööde parandamisest tuleneva nõude 2550 euro hüvitamiseks.
80.Maakohtus esitasid pooled korduvalt oma väiteid ja tõendeid. Maakohus on kohustanud pooli esitama hagi ja kostja vastuse terviktekst koos kõigi tõenditega. Ringkonnakohus lähtub seetõttu poolte terviktekstidest ja nende lisadest (hageja IV köide, tl 5 jj, kostja V kd, tl 1 jj).
26(57)
81.Hageja on esitanud korteri 4 osas mõistlike kulutuste hüvitamise nõude kui tellija, kes on nõudnud töövõtjalt töö parandamist, kuid töövõtja pole seda teinud mõistliku aja jooksul ja tellija on ise töö parandada lasknud. Hageja nõude suuruseks on korter 4 osas 31 562,40 eurot ja hagi õiguslikuks aluseks on VÕS § 646 lg 5. Selle korteri kohta sõlmitud lepingust ei ole hageja taganenud. Lisaks nõuab hageja esialgselt korteris 4, hiljem korteris 5 olnud asjade, mis läksid kaduma, väärtuse hüvitamist 15 451,71 euro ulatuses.
82.Hageja on korteri 5 osas tuginenud lepingust taganemisele, kuid on esitanud enne taganemist tekkinud mõistlike kulutuste hüvitamise nõude kui tellija, kes on nõudnud töövõtjalt töö parandamist, kuid töövõtja pole seda teinud mõistliku aja jooksul ja tellija on ise töö parandada lasknud. Hageja nõude suuruseks on korter 5 osas 89 362,56 eurot (sisaldab esialgselt avastatud puudusi ja hiljem avastatud varjatud puudusi seoses katuslae ehitamisega) ja õiguslikuks aluseks on VÕS § 646 lg 5. Sama nõude on hageja esitanud tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevaid tööde akteerimise, dokumenteerimise ja hageja informeerimise kohutust. Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud hagi enammakstud tööde eest 27 881,15 euro tagastamiseks, kolmandale isikule katuslae eest tasutud 29 855,76 euro hüvitamiseks ja leppetrahvi 6500 euro tasumiseks, kokku 64 236,91 eurot. Seega korter 5 osas on hageja esitanud nõuded alternatiivselt ja reastatult (TsMS § 370 lg 2).
83.Poolte vahel on vaidlus, milliste tööde tegemises lepiti mõlema töövõtulepingu sõlmimisel kokku ja millises ulatuses lepingute täitmine saavutati, kuidas tuli lepingute kohaselt tööd üle anda, kas hageja võttis tööd vastu, kas töödes esines puudusi, kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja nendele mõistliku tähtaja jooksul tuginenud, kumb lepingupooltest rikkus oma lepingulisi kohustusi, kas kostjal oli õigus lepingud üles öelda ja kas kostja peab hagejale hagis nõutud summad hüvitama. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja vastutab korterist nr 4 esialgselt korterisse nr 5 ja seejärel maja koridori paigutatud asjade kadumise eest ja peab hagejale asjade väärtuse hüvitama. Töövõtuleping korter 4 tööde osas Parandamiskulude nõue I
84.Poolte vahel on vaidlus selles, millistel tingimustel sõlmiti töövõtuleping korter nr 4 osas. Hageja on ka apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et kostja oli seotud hinnapakkumisele lisatud töövõtulepingu tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et pooled töövõtulepingut nr 17032014 (IV kd, tl 38-43) ei allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks suulises vormis sõlmitud lepingu sõlmimisel avaldanud tahet olla seotud sellega samadel tingimustel nagu kirjaliku lepingu projektis märgitud. Puuduvad andmed, et poolte vahel oleks selliseid kokkuleppeid suulises vormis sõlmitud. Arvete tasumist ei ole võimalik pidada lepingu tingimuste aktsepteerimiseks tööde teostamise kvaliteedinõuete osas. Ringkonnakohus nõustub korter nr 4 osas maakohtu põhjendustega, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping 04.03.2014 hinnapakkumises toodud töödele ja vastavate hindadega. Ringkonnakohus vastavas osas maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). II
85.Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd anti üle ning võeti vastu ositi või tuli need anda üle peale tööde lõplikku valmimist.
27(57)
86.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Samas on see säte dispositiivne ja pooled võivad leppida kokku erinevas tööde üleandmise- vastuvõtmise ja tööde eest tasumise korras.
87.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja alustas korter 4 remonditööde teostamisega, esitas hagejale jooksvalt arveid kokku 83 302,15 euro ulatuses (IV kd, tl 44-52) ja hageja on arved ka tasunud (IV kd, tl 53-54). Lisaks arvetele esitas kostja hagejale ka „aktidena“ pealkirjastatud dokumendid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võttis töö aktide alusel ositi vastu.
88.Hageja on tuginenud asjaolule, et kirjaliku lepingu kohaselt tuli tööd vastu võtta pärast nende valmimist, mitte ositi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja tugineda kirjaliku lepingu tingimustele. Samas ei ole kostja tuginenud asjaolule, et suuliselt oleks pooled saavutanud kokkuleppe tööde vastuvõtmises ositi. Tööde ositi vastuvõtmist ei ole võimalik järeldada ka hinnapakkumisest, sest hinnapakkumises on tööd toodud liikide kaupa ja sellest ei tulene tööde tegemise graafik või järjekord.
89.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja on tööd ositi vastu võtnud, kuna ta on tehtud tööde eest tasunud ja ei ole akte vaidlustanud. Vaidlust ei olnud asjaolus, et 09.02.2015 saatis ÜP HM-le e-kirja (IV kd, tl 158), mille manuses olid vaidlusaluse korteri osas tehtud tööde aktid ajavahemiku 26.12.2014 kuni 12.01.2015 osas (IV kd, tl 159-166). Maakohus tuvastas õigesti, et tööde üleandmise-vastuvõtuaktidena pealkirjastatud dokumendid ei ole tellija poolt allkirjastatud ning need ei kajasta, millised tööd tellija vastu võttis ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Seega ei saa nende tõendite alusel järeldada poolte kokkulepet tööde vastuvõtmiseks ositi ega ka tööde ositi vastuvõtmist.
90.Maakohus järeldas põhjendamatult arvete tasumisest, et tellija oli või pidi olema tööd üle vaadanud hiljemalt kostja poolt esitatud arvete tasumise ajaks. Pooled ei ole tuginenud kokkuleppele, et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks. Seega, kui kostja väitis, et ta andis tööd ositi üle ja hageja võttis need vastu, pidi kostja oma väiteid ka tõendama. Kostja palus nimetatu tõendamiseks kuulata üle tunnistaja ÜP. ÜP on andnud tööde vastuvõtmise kohta hageja poolt järgmisi ütlusi (VI kd, tl 56): „Tööde vastuvõtmine käis tellija poolt optilise vaatluse käigus ja meie saatsime summa, mida võiks maksta ja seda ka alguses aktsepteeriti. Tellija ei soovinud teostatud tööde akte. Tegime akti sellele summale, mis tuli välja maksta. Töödele eraldi akte ei teinud. Objektilt lahkumiseni ei olnud tellijal ühtegi pretensiooni tööde mahtude osas.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik ÜP ütlustest järeldada, millised tööd, millal ja kellele üle anti. Tunnistaja ütlused on liiga üldsõnalised ja nende põhjal pole võimalik tuvastada korter nr 4 osas tööde üleandmist. Kostja väidetud asjaolust, et hageja esindaja SH elas igapäevaselt Lai 37-4 korteris, ei saa järeldada tema poolt tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist, kui muud tõendid seda ei kinnita. Seega ei ole tõendatud, et kostja esitas tööd vastuvõtmiseks ositi, hageja vaatas tööd ositi üle ja võttis need pretensioonideta vastu.
28(57)
91.Kuivõrd tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe või praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise osas, tuleb lähtuda seadusest.
92.Kostja on tuginenud asjaolule, et ta ütles korter 4 osas alates 26.02.2015 lepingu üles ja korteris 4 jäid seetõttu osad tööd tegemata. Alternatiivselt on kostja leidnud, et keeldus põhjendatult VÕS § 111 lg 1 alusel lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Seega pooled ei vaidle, et tööd ei valminud täies ulatuses ja nimetatust tulenevalt saab järeldada, et lõplikku valmis tööde üleandmist (VÕS § 636 lg 1 mõttes) ja vastuvõtmist tellija poolt (VÕS § 638 mõttes) ei toimunud. Samas tuvastas ringkonnakohus eelnevalt (p-s 87), et enne lepingu ülesütlemist korteri 4 osas saatis kostja hagejale aktid. Ringkonnakohus leidis, et aktidest ei saa järeldada tööde ositi üleandmist ja vastuvõtmist aktides märgitud kuupäevadel. Hageja esindaja HM on kirjutanud 13.02.2015 e-kirjas vastuseks ÜP e-kirjale, millega viimane saatis korter 5 puudutavad tööde aktid (IV kd, tl 167) järgmist: „Keeldun tööde vastuvõtmisest ja
09.02.saadetud aktide allkirjastamisest, kuna üleantavates töödes on olulisi puudusi. Olen tellinud ekspertiisi ning esitan Teile puuduste kõrvaldamise nõude koheselt pärast ekspertiisi valmimist.“ Nimetatust saab järeldada, et hageja vaatas seni kostja poolt korteris 5 valminud tööd üle hiljemalt 13.02.2015. Asjaolude kohaselt lahkus kostja 26.02.2015 objektilt, informeerides eelnevalt hagejat. Kuna hageja tellis mõlemas korteris toimunud tööde osas ekspertiisi, on asjaolude põhjal eluliselt usutav, et hageja vaatas tööd korter 4 osas üle samal ajal korteris 5 toimunud ülevaatusega 13.02.2015 või hiljemalt vahetult pärast kostja objektidelt lahkumist 26.02.2015.
93.Hageja pole tuginenud asjaolule, et töö oli üldse tegemata või kogu tehtud töö oli oluliste puudustega. Kuigi hageja on seisukohal, et ta pole üldse kostja poolt tehtud töid senini vastu võtnud, on selline seisukoht vastuolus hea usu põhimõttega, kuna töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt RKTKo 3-2-180-08, p 26, 3-2-1-73-10, p 28). III
94.Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja pole täitnud tööde ülevaatamiskohustust (VÕS § 643), teatamiskohustust ning puuduste kirjeldamise kohustust (VÕS § 644 lg 1 ja lg 2), mistõttu on hageja VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud õiguse tugineda kostja poolt tehtud tööde osas töö lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama sätte teise lõike kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisvalt täpselt kirjeldama. Arvestades, et hageja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest neli päeva pärast kostja poolt korter 5 tööde vastavas järgus valmimisest teatamist (kostja saatis aktid 09.02. ja hageja teatas puudustest töös 13.02.2015), on hageja tööd mõistliku aja jooksul üle vaadanud. Vaidlust ei ole, et puudusi hageja 13.02.2015 ei kirjeldanud, vaid lubas seda teha ekspertiisi valmimisel.
95.Mõistlik aeg sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest ja ei ole üldiselt määratletav. Selleks tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaolusid. Kui võtta kokkuvõtlikult kokku hageja poolt kostjale etteheidetavad tegemata või puudustega tehtud tööd, siis on tegemist halva kvaliteediga värvimistöödega, tegemata elektritöödega, puuduvate liistudega ja tegemata ehitusjärgse koristusega. Nimetatud tööd peaksid olema silmaga nähtavad, v.a osad elektritööd, kuna tegemist pole varjatud puudustega.
29(57)
96.Asjaoludest ja tõenditest on järeldatav, et hageja kirjeldas puudusi. Nimetatu on järeldatav ÜP 28.01.2015 e-kirjaga saadetud selgitustest (V kd, tl 60) hageja etteheidetud korteri 4 puuduste kohta. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et peaaegu kõik korteri 4 osas hageja poolt etteheidetavad puudused oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Maakohus on eelviidatud e-kirja hinnates põhjendatult leidnud, et hageja pretensiooni esitamise aeg pole teada, kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis samuti vähemalt nädal aega. Kuivõrd hageja pretensioon ja kostja vastus mahuvad kolme nädala sisse, pretensioon eelnes vastusele, tuleb pretensiooni esitamist pidada õigeaegseks. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et pretensioon oli esitatud üksnes viimase arve (nr 141200960) alusel tehtud tööde eest ja varasemate arvete alusel tehtud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse oli hageja minetanud. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et varasemalt tööde vastuvõtmist ositi ei toimunud, tuleb hageja pretensioon lugeda esitatuks kõigi selleks ajaks kostja poolt valminud tööde osas.
97.Kuna kostja on vastanud kirjale viisil, mis lubab sellest järeldada hageja etteheiteid puuduste osas, on 28.01.2015 saadetud e-kirja (V kd, tl 60) järgi tuvastatav, et hageja heitis esialgselt kostjale ette järgmisi puudusi töödes või tegemata töid: - Pesumasina äravoolamistoru on umbes; - Mõlemas WC-s ei tööta põranda soojustus; - Külmkapi ühendamine veevõrku; - Ülemise korruse kööki veetorud nõudepesumasinale panemata; - Alumise korruse WC-pott ei ole korralikult kinni ja veetoru on sõlmes nii, et nt bidee ei tööta; - Ülemise korruse WC-pott lõpuni valmis tegemata; - Puudub vanni segisti; - Ülemise korruse vannitoa kraanikauss korda tegemata ja paigaldamata; - Ülemise korruse vannitoa klaas silikooniga kinnitamata; - Keskmise korruse elektripistikud ei tööta; - Trepivalgustite ümbruse viimistlemine; - Enam-vähem kõigi uste liistud tuleks uuesti värvida, halb viimistlus; - Uste viimistlus halb; - Sauna ja magamistoa vaheline uks puudub; - Garderoobi põrandal üks laud lahti; - Aknaraamid värviplekke täis ja mustad; - Aknalaud väga halvasti viimistletud.
98.Nimetatust saab teha järelduse, et hageja kirjeldas puudusi 28.01.2015, s.o juba enne tööde vastuvõtmist 13.02.2015. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatuga lugeda täidetuks hageja puuduste kirjeldamise kohustuse mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole, et hageja on Lai 37-4 korteri osas puudusi asja tundva isiku arvamusega täpsemalt kirjeldanud alles 09.04.2015, see on ligi kaks kuud peale puudustest teatamist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja ei ole olnud töid tellides tarbija (VÕS § 34 mõttes), ei pea hageja omama teadmisi ja kirjeldama puudusi sellise täpsusega, mida on võimeline tegema vastava ala asjatundja ehk ehitusekspert. Lisaks ei olnud hagejale puuduste kirjeldamise ajal teada, et kostja lahkub 26.02.2015 objektilt ja ta võis eeldada tööde jätkumist. Seetõttu, isegi kui hinnata puuduste kirjeldamine ebapiisavaks, on see mõistlikult vabandatav (VÕS § 644 lg 3 mõttes). Isegi, kui pidada puuduste kirjeldamist ebapiisavaks, tuleb hinnata, kas esinevad muud alused, mis võimaldavad erandina tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Põhjendatud on kostja apellatsioonimenetluses toodud seisukoht, et maakohtus ei tuginenud hageja VÕS §
30(57)
645 lg 1 p-dele 1 ja 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul viitas hageja mõlema lepingu puhul asjaoludele, mis võimaldavad asjaolusid nimetatud normi alusel kvalifitseerida. Apellatsioonkaebuses on hageja ka vastava normiga seonduvat käsitlenud. Kostja on saanud vastuses apellatsioonkaebusele esitada omapoolsed seisukohad VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaldamise osas. Seetõttu ei saa VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 võimalik kohaldamine olla pooltele üllatuslik. Arvestades, et enamus puudusi olid silmaga nähtavad nagu maakohus tuvastas, teadis ka kostja töövõtjana ja pidi teadma, et tööd on lõpetamata. Seega esineb alus VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Kostja kui töövõtja näol on eelduslikult tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga, mistõttu ei ole võimalik rääkida tegemata tööde osas sellest, et kostja ei olnud nendest teadlik. Raskest hooletusest (VÕS § 645 lg 1 p 2) annab tunnistust tõsiasi, kui tööl on oluline puudus, mille vältimist saaks ehitusalal tegutsevalt hoolikalt, korrektseid eriteadmisi omavalt ja ning üldtunnustatud standardeid järgivalt ettevõtjalt oodata. Olulise puudusena saab käsitada puudustega tööde suurt mahtu. Hageja tuginenud ka kostja teadlikkusele puudustest. Kui viimistlustööd ei vastanud lepingutingimustele, on töövõtja sellest ka reeglina teadlik või vähemalt peaks vastavast puudusest teadlik olema. Tööde vastavuse osas lepingutingimustele võtab ringkonnakohus seisukoha allpool. IV
99.Kuna hageja on esitanud nõude nii puudustega töö parandamise kui ka tegemata jäetud tööde maksumuse hüvitamiseks, on mõistlik enne väidetavate puuduste või tegemata tööde ning sellest tekkinud kahju tuvastamist hinnata, kas kostja keeldus õigustatult korteri 4 osas tööde tegemise lõpuni viimisest seoses lepingu ülesütlemisega või oli kostjal vastav õigus tulenevalt VÕS §-st 111.
100.Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja on tasunud kostjale kõik korteri 4 ehitustööde arved kokku 83 301,69 eurot. Seega ei ole hageja rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat tööde eest maksmise kohustust.
101.Kostja tugines asjaolule, et väljastas 26.01.2015 ja 03.02.2015 arved tehtud tööde eest maksetähtaegadega 29.01.2015 ja 06.02.2015, mida hageja ei tasunud. Arvetega (V kd, tl 4243) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja väljastas nimetatud arved korteri nr 5 tehtud tööde osas. Vastuses kostja esindaja KM 26.02.2015 e-kirjaga hagejale saadetud meeldetuletusele arvete kokku 5539,60 eurot tasumise kohta, on hageja esindaja HM vastanud samal päeval: „nagu ma oma eelnevates meilides olen informeerinud, ei ole võimalik tehtud töid vastu võtta enne, kui kõik puudused on likvideeritud. Puuduste ja vajaminevate tööde loetelu saate 7. märtsil, kui vastav ekspertiis valmis on saanud. Pärast Teiepoolset vigade parandamist ja minupoolset tööde vastuvõtmist saame hakata rääkima tasumata arvetest“ (V kd, tl 44).
102.Töövõtulepingut polnud kostjal võimalik üles öelda, kuna üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Kui käsitleda kostja lahkumist objektilt konkludentse taganemisena, siis taganemiseks lepingust korteri 4 osas kostjal alust ei olnud, sest kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tellija oleks töövõtulepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1 mõttes). Kahe arve tasumata jätmist teise, korter nr 5 tööde tegemiseks sõlmitud töövõtulepingu raames, ei saa lugeda oluliseks tellijapoolseks töövõtulepingu rikkumiseks korter nr 4 osas. Eeltoodust tulenevalt ei oma kostja objektilt lahkumine (taganemine) lepingu lõppemisega kaasnevat toimet.
31(57)
103.Arvestades, et hageja oli täitnud korteri nr 4 töövõtulepingu täitmisel oma maksekohustused, puudus kostjal õigus keelduda tööde lõpetamisest VÕS § 111 lg 1 alusel põhjendusega, et hageja oli jätnud maksmata teise, korter nr 5 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga, millest tulenevalt on pooltel erinevad vastastikkused kohustused. V
104.Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas korteris nr 4 kostja poolt tehtud tööd olid puudustega, kas teatud hageja poolt väidetavalt puudustega teostatud või tegemata tööd olid üldse kostja lepinguliseks kohustuseks, kas hageja on puuduste osas tuginenud ka puudustele töödes, mis olid tehtud objektil varem kolmandate isikute poolt.
105.Puuduste ja tegemata tööde tõendamiseks esitas hageja asjatundja HK arvamuse. Kostja on ette heitnud nimetatud arvamuse osas, et asjatundja pole suutnud eristada enne kostjat objektil tehtud töid, kostja poolt tehtud töid ning kostja poolt tegemata jäetud töid. Kostja on ette heitnud, et asjatundja pole juhindunud kostja hinnapakkumisest, mistõttu on asjatundja jätnud tähelepanuta töövõtulepingu eseme ning hinnanud suvaliselt korterites väidetavalt esinevaid puudusi. Samuti pole asjatundja oma arvamuste koostamisel lähtunud tööde kvaliteedi hindamisel ehitusprojektidest nagu tavapäraselt tehakse.
106.Ringkonnakohus leiab, et väited on põhjendamatud. Asjatundja arvamuse p 5.1.2.1.1., p 5.1.2.1.2. ja p 5.1.2.1.4. kohaselt on asjatundja lähtunud ehituse töövõtulepingust ning kostja poolt esitatud Lai 37-4 koondtabelitest. Kuigi pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud ja kostja teostas töid hinnapakkumise alusel, pole poolte vahel vaidlust, et töövõtulepingus (IV kd, tl 38-43) ja hinnapakkumises (IV kd, tl 33-37) loetletud tööde nimekiri kattub. Tunnistaja ÜP ütlustest tulenevalt oli lõplikuks tööde mahtu fikseerivaks dokumendiks hinnapakkumine (VI kd, tl 56). Seega ei oma sisulist tähendust asjaolu, kas asjatundja HK hindas kostja lepingulisteks kohustuseks olnud töid lepingu või hinnapakkumise järgi, sest need olid identsed. Mis puudutab kostja poolt koostatud koondtabeleid, siis asjatundja pole hinnanud kostja poolt esitatud novembri 2014 seisuga koondtabelit, kuid on teinud seda 15.05.2014 ja 27.10.2014 koondtabelite alusel. Kostja pole selgitanud, mis osas võiks see asjatundja arvamust muuta.
107.Asjaoludest tulenevalt ei teostanud kostja töid ehitusprojekti alusel, mistõttu on kostja etteheited asjatundja arvamusele ka selles osas põhjendamatud. Hinnapakkumisega (IV kd, tl 33-37) selle märkuste lahtri osas loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hinnapakkumise aluseks oli AD konstruktiivne joonis ja sisearhitektide TL ja SK joonis. Asjaolu, et puudus ehitusprojekt, on tõendatud ka kostja seadusliku esindaja KM e-kirjaga 20. aprillist 2015 (IV kd, tl 110), mille kohaselt projekte objektil ei ole olnud ja kostja palub need endale saata, et saaks välja printida. Objekti kohta ehitamise aluseks oleva projektdokumentatsiooni puudumist on kinnitanud ka ekspert MS enda ülekuulamisel (VI kd, tl 5).
108.Ehitusprojekti puudumine ei välista asjaolu hindamist, kas töö on lepingutingimustele vastav, sest seda saab teha lähtudes tööde keskmistest kvaliteedinõuetest nagu seda asja tundev isik HK ja ekspert MS on teinud. Et tööd peavad vastama keskmisele kvaliteedile, ei eita ka kostja, tuginedes VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1.
32(57)
109.Tööde tegemise ajal kehtinud EhS § 12 lg 1, mille kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, ei välista kostja vastutust, kui projekti polnud ja töid tehti eelnimetatud jooniste järgi. VI
110.Kostja on tuginenud tervikteksti p-s 4.1.6. ja p-s 5 asjaolule, et kostja kohustuste hulka ei kuulunud: - pistikute, lülitite ja valgustite soetamine ja paigaldamine; - sisseehitatud kappsahtli lõpetamine (ruum 218); - ventilatsiooni plafooni soetamine (ruum 220); - kollektori luugi looduskivist katte soetamine (ruum 220); - luku ja lingi soetamine uksele (ruumid 220, 216, 306); - katteraamide paigaldamine valgustitele (ruum 221) - kamina kipskartongist ümbrise ehituse lõpetamine; - kamina ja trepi liidese ning nurkade viimistlemine; - sanitaarkeraamika soetamine (ruum 302); - parketi paigaldamise kohustus (ruumis 301, 304); - akna raamide puhastamine ja värvimine (ruum 217 ja 216).
111.Selleks, et kindlaks teha, kas poolte kokkulepe hõlmas ka nimetatud töid, tuleb lepingut lepingupoolte ühise tahte väljaselgitamiseks tõlgendada, lähtudes VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest.
112.Kokkulepitud tööde mahu osas saab lähtuda 04.03.2014 hinnapakkumises (IV kd, tl 3337) nimetatud töödest. Nimetatut on kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja ÜP (VI kd, tl 56), kinnitades, et lõplikuks tööde mahtu fikseerivaks dokumendiks oli hinnapakkumine.
113.Asjatundja HK on märkinud oma korter 4 puudutavas arvamuses puudustega töödena ruumis 217 paigaldamata valgustid (p 5.5.2.3), ruumis 219 paigaldamata lava seljatoe tagused valgustid (p 5.5.4.2.), ruumis 302 paigaldamata pistikute katted (p5.5.11.2). Elektritööd on reguleeritud hinnapakkumise p-des 15, 25, 29, 45. Nende punktidega on reguleeritud erinevad tööd, kusjuures tööde sisu ei ole detailselt välja toodud, kuid punktides on märgitud, mida pakkumine ei sisalda. Näiteks p 25 sisuks on sauna elektritööd ja selle taha on sulgudes märgitud „ei sisalda valgusteid“. Nii on ka muude töödega, mis hinnapakkumise kohaselt ei sisalda valgusteid, pistikuid ja lüliteid. Hinnapakkumise märkuste lahtri kohaselt sisaldab hinnapakkumine kõiki materjale pakutud tööde teostamiseks, v.a. elektripistikuid, lüliteid ja valgusteid.
114.Nimetatud tõendist tulenevalt saab järeldada, et valgustid, pistikud ja lülitid tuli soetada hagejal kui tellijal. Hinnapakkumisest pole võimalik teha järeldust, et kostja ei pidanud valgusteid, pistikuid ja lüliteid paigaldama. Sisuliselt ei eita seda kostja ka ise oma vastuse p-s 1.4.6., kuid väidab üldsõnaliselt, et kui hageja ei tarninud objektile valgusteid, pistikuid ja lüliteid, siis ei saanud kostja neid ka paigaldada. Samas pole kostja tuginenud asjaolule, et HK arvamuses märgitud valgusteid ja pistikute katteid hageja kostjale ei tarninud. Kui käsitleda kostja arutluskäiku kostja väitena, pole kostja vastavat asjaolu tõendanud. Tunnistaja ÜP on andnud ütlusi (VI kd, tl 56), et tööde tegemise viibimine oli tingitud sellest, et tellija ei toonud õigeaegselt materjale. Nendest ütlustest ei selgu, kas tunnistaja peab silmas korterit 4 või 5, kuid arvestades, et tunnistaja räägib eelnevalt korterist 5, võib järeldada, et ütlused käsitlevad samuti mitte korterit 4, vaid 5. Kui ütlused käiksid korteri 4 kohta, ei ole neist ikkagi võimalik
33(57)
järeldada, et hageja ei tarninud kostjale vajalikke pistikuid, valgusteid ja lüliteid, sest tunnistaja ütlused on selleks liiga üldsõnalised.
115.Ventilatsiooni plafooni, kollektori luugi looduskivist katte, luku ja lingi, sanitaarkeraamika ja valgustite katteraamide osas on kostja väitnud, et need jäid paigaldamata, kuna tellija pidi need tellima, kuid ei teinud seda. Nimetatud väited on tõendamata. Samuti ei ole kostja põhistanud oma väiteid, tuues esile, millal jättis hageja vastavad esemed soetamata, kas kostja küsis neid, millega tellija põhjendas puuduvate esemete mittehankimist jne, mis annaksid alust pöörata tõendamiskoormise ümber. Hageja on heitnud rummi 221 osas ette trepiastmesse paigaldatud valgustite ebaühtlase silikooniga kinnivuukimist. Vastuväitena on kostja tuginenud katteraamide mittetarnimisele hageja poolt. Kuivõrd eelnevalt leidis ringkonnakohus, et kostja pole oma väiteid esemete mittetarnimise osas tõendanud, ei saa kostja vabandada ka puudustega tööd, s.o ebaühtlase vuugiga valgustite kinnivuukimist hageja tegematajätmisega.
116.Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostjale etteheidetavaks puuduseks töös on ruumi 217 osas ka parempoolse akna vasakus ülanurgas aknaraamil värvitooni erinevus. Kostja on väitnud, et akna raamide puhastamine ja värvimine (ruum 217 ja 216) ei kuulunud tema kohustuste hulka. Kuna hageja ei ole hagis tuginenud aknaraamide osas erinevatele puudustele ruumi 216 osas, hindab ringkonnakohus üksnes ruumi 217 osas aknaraami värvimisele etteheidetavat puudust. Kui võrrelda HK krt 4 kohta koostatud arvamuse lisa 1 koos hinnapakkumisega, siis asub ruum 217 korter 4 esimesel korrusel. Hinnapakkumine ei sisalda korteri esimese korruse akende osas aknaraamide puhastamist ega värvimist. Nimetatust tulenevalt saab lugeda kostja väite tõendatuks.
117.Kui võrrelda HK korter 4 kohta koostatud arvamuse lisa 1 koos hinnapakkumisega, paikenvad ruumid 301 ja 304 korteri 4 teisel korrusel ja hinnapakkumise kohaselt ei pidanud kostja paigaldama nendes ruumides parketti. Hinnapakkumisest tulenevalt pidi kostja teostama põrandate süvapesu, lihvimise ja õlitamise. Nimetatust tulenevalt saab lugeda tõendatuks kostja väite, et kostja ei pidanud paigaldama ruumides 301 ja 304 parketti.
118.Hagiavalduse põhjal on ruumis 218 asuva kappsahtli lõpetamata jätmine kostja tegemata jäänud töö. Ruum 218 asub HK arvamuse lisas toodud plaani järgi esimesel korrusel. Hinnapakkumises niisugune töö puudub. Nimetatust tulenevalt saab lugeda tõendatuks kostja väite, et kostja ei pidanud paigaldama ruumis 218 kapp-sahtlit.
119.Seega kokkuvõtlikult ei vastuta kostja puuduste ees korter 4 puudutavates töödes, mis on seotud ruumides 301 ja 304 parketi paigaldamisega, ruumis 218 kapp-sahtli paigaldamisega ja ruumides 216, 217 akende ja aknaraamide puhastamisega ning värvimisega.
120.HK on lisaks hinnapakkumisele tuginenud ka koondtabelile HP 15052014 korter nelja osas. Hageja ei ole nimetatud koondtabelit hagi tervikteksti juurde esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas seisuga 15.05.2014 esitatud koondtabelis oli kostja märkinud nimetatud tööd. Kostja poolt esitatud 05.11.2014 seisuga tehtud töid kajastavas ja vastavat kuupäeva kandvas tabelis eespoolt nimetatud ja ringkonnakohtu poolt tuvastatud kostja kohustuste hulka mittekuuluvaid töid ei esine. VII
121.Hageja on esitanud kostja vastu korter 4 parandamiskulude hüvitamise nõude 31 562,40 eurot. Hageja tugineb asjaolule, et hagi punktis 1.2. loetletud tööd ei vasta keskmisele
34(57)
kvaliteedile ning viitavad kostja kiirustamisele ja lohakale tööle ehituse lõpetamisel, samuti on osad tööd tegemata. Vaidlust ei ole selles, et hageja on nõudnud kostjalt 09.04.2015 puuduste kõrvaldamist (IV kd, tl 108-109) ja kostja on sellest keeldunud (IV kd, tl 110).
122.Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642).
123.VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustatud töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Sama sätte teise lõike kohaselt peab lepingutingimusele mittevastavuse korral olema tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
124.Põhjendatud on kostja väited, et osaliselt on asjatundja HK arvamuses nimetatud tööd puudustega tööd, osaliselt on tegemist lõpetamata töödega. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja väitega, et tegemata tööd ei saa VÕS § 641 lg 1 alusel olla lepingutingimustele mittevastavad. Kuna VÕS § 646 lg 1 räägib lepingutingimustele mittevastavast tööst, tähendab see nii ebakvaliteetselt tehtud kui ka tegemata tööd. Nimetatu tuleneb ka VÕS § 76 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seetõttu ei ole asjatundja arvamuses toodud puudustega tööde ja tegemata tööd vahetegu oluline.
125.Kostja tõlgendab ebaõigesti VÕS § 646 lg-s 1 sätestatut, kui leiab, et hageja poolt puudustega märgitud tööde maht (55 % hageja rahalise nõude suhtest kostja hinnapakkumises toodud hinda, vt kostja vastuse p 7.5.) muudab parandamiskulud ebamõistlikuks, kuna parandamiskulud moodustavad ebaproportsionaalse osa töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluvast tasust, ületavad parandatud töö väärtuse ja töö parandamisest saadava „tellija“ kasu. Töö parandamine ei saa töövõtulepingu puhul reeglina põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Õige on kostja tähelepanek, et parandamiskulude ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla, kui parandamise kulud oleksid ebaproportsionaalsed arvestades parandamise tulemusena lepingutingimustele vastavaks muudetud töö väärtust. Parandamiskulude mõistlikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada parandamise kulude suhet asja väärtusesse.
126.Parandamiskulud võiksid olla ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlikud, kui nad ületavad mitmekordselt töö eest maksmisele kuulunud tasu ning sellega seotud töö väärtust, mis käesoleval juhul nii ei ole. Kostja pole põhjendanud ega tõendanud, miks ta leiab, et töö parandamise kulud ületavad tunduvalt tellija poolt parandamisest saadavat kasu. Parandamiskulud võivad olla ebamõistlikud juhul, kui nad ületavad töö väärtuse. Kostja vastuväidetest tulenevalt ei saa väita, et see nii on, sest kostja ei ole oma väiteid põhistanud ega ka tõendanud. Ringkonnakohtul pole võimalik võrrelda parandamiskulude suurust parandatud töö väärtusega, kuna viimase suurus on kohtule teadmata. Tegemist on Tallinna vanalinnas asuva sajanditevanuse objektiga, mis on eeldatavalt suure ajaloolise väärtusega. Asja tundev isik HK on ülekuulamisel selgitanud, et käesoleval juhul on tegemist töödes esinevate puudustega, mida ei saa jätta kõrvaldamata asjaolu tõttu, et tegemist on ajaloolise hoonega (vt HK ülekuulamise protokoll VI kd, tl 54). Nimetatust tulenevalt saab mõistlikult uskuda, et kostja töö tulemusena loodu mõjutas oluliselt selle kasutusväärtust ja ka sellest
35(57)
tulenevalt on tegemist olulise lepingurikkumisega. Seejuures ei ole käesoleval juhul oluline kostja poolt väidetu, et hageja juhatuse liige elab korteris. Asjaolu, et töövõtulepingu objekti on võimalik kasutada elamiseks, ei muuda tööde vähenenud kasutusväärtust tänu käesolevas vaidluses kõne all oleva korteri spetsiifikale (ajalooline hoone). Seega, isegi kui parandamise kulud teoreetiliselt ületaksid töö väärtuse, tingib puuduse kõrvaldamise olulisus tellija jaoks käesoleval juhul lepingu täitmise nõude olemasolu.
127.Kostja on väitnud, et hageja ega tema poolt palgatud asjatundja ei ole eristanud hagis enne kostjat objektil tehtud töid, kostja poolt tehtud töid ning kostja poolt tegemata töid. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Nimetatud normi järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Kostja pole esile toonud, millised on hageja poolt esile toodud tööde puhul kolmandate isikute poolt eelnevalt tehtud tööd. Samuti pole kostja tuginenud vastutusest vabastamist võimaldavale asjaolule, et kontrollis piisavalt kolmandate isikute poolt tehtud eeltöid ja juhtis nende mittesobivusele hageja tähelepanu (vt nt RKTKo 32-1-32-12, p 13). Seega ei piisa kostja vastutusest vabanemiseks üksnes üldsõnalistest ütlustest, et osa töid oli varem tehtud.
128.Oluline on, kas puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal töövõtjale (VÕS § 642 lg 1). Kostja on leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõude välistab VÕS § 101 lg 3, kuna hageja ei ole korterisse 4 toonud vastavalt kokkulepitule vajalikke viimistlusmaterjale. Nimetatule kostja poolt konkretiseeritud ulatuses on ringkonnakohus vastanud (p-des 114-115) ja jääb selle juurde. Kostja on leidnud, et puudused võivad olla tekkinud asja edasise ekspluateerimise käigus. HK on andnud tunnistajana ütlusi (VI kd, tl 54), et ükski puudus ei saanud tekkida tavapärasest ekspluateerimisest või kulumisest 2-3 kuu jooksul. Nimetatud tõendiga loeb ringkonnakohus kostja väited ümberlükatuks. VIII
129.Puuduste esinemine töödes on tõendatud eelkõige asja tundva isiku HK 08.04.2015 arvamusega, samuti kohtu poolt määratud eksperdi MS ekspertiisiaktiga. Arvestades puuduste mahtu ja nende kõrvaldamise kulusid saab väita, et tegemist on oluliste puudustega töös. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kostja vastuväiteid puuduste osas (kostja vastuse terviktekst p 5.4.), võttes need rühmade kaupa kokku.
130.Paljudele asja tundva isiku väidetele puuduste kohta töös on kostja vastanud omakorda retoorilise küsimusega (Milles kõverus või toonierinevus seisneb? Kui kõver on mittekõver?) või leidnud, et töö ei peagi olema sellise kvaliteediga tehtud nagu hageja seda väidab (nt karniisi alumine lae osa ja lae ebaühtlane viimistlus), samuti on kostja ustes ja puitsilluses esinevate puuduste puhul tuginenud asjaoludele, et vana asja renoveerimisel ei saa eeldada uuele asjale sarnast tulemust või kvaliteeti (uksed, pragu kamina kipsseina ja lae nurga liites). Lisaks on kostja tuginenud asjaoludele, et objektil töötasid ka teised töövõtjad (klaasi ja mööbli paigaldusega tegelevad äriühingud), mistõttu pole võimalik väita, et teatud puudused on põhjustanud just kostja. Puudus projekt, mistõttu kostja ei saanud tööd teha (köögi kipskartongplaatidega seina lisatugevduste paigaldamata jätmine, mistõttu pole võimalik seina külge köögimööblit kinnitada).
36(57)
131.Kostja on tuginenud osade tööde osas väidetele, et tööd olid üle antud ning hageja ei saa enam tugineda puudustele nendes. Nimetatu osas on ringkonnakohus võtnud seisukoha ja leiab, et kostja vastuväited on selles osas põhjendamatud.
132.Osade tööde osas (kivipõrandas esinevad täitmata vuugid) on kostja leidnud, et tööd on üle antud ning kuna sel ajal puudusi ei olnud, siis on need tekkinud hilisema ekspluatatsiooni käigus.
133.Osade puuduste osas (nt lahti tulnud laekonstruktsioon on jäetud proteesimata) on kostja väitnud, et objektilt lahkumise ajal oli see korras.
134.Kostja on väitnud, et ruumis nr 302 vanni kandekarkassi lõikas läbi mööblipaigaldaja, et sinna uus mööbliplaat kinnitada, tegemist pole ka kostja tehtud töödega.
135.Hageja on parketi osas teinud etteheiteid, et ruumis 217 asuv garderoobi parkett ei ole tasane ja parketi laudade vahelised vuugid ületavad lubatut, esineb kuni 3,5 mm laiuseid pragusid, kasutatud on kohati kuni 200 mm pikkuseid juppe. Parketi ristipidi laua ja külgmiste laudade vahel esineb lubamatult suurt astmelisust. Parketivigade osas on kostja esitanud kahte sorti vastuväiteid. Esiteks leiab kostja, et antud garderoobis (ruum 217) oli pool põrandat olemasolev laudparkett ja pool põrandat töövõtja poolt paigaldatud põrand, seega peavadki vana ja uue parketi kuivamise erisused olema suured. Teiseks väidab kostja, et hageja poolt tellitud parkett oligi erinevate pikkustega parkett.
136.Osade hageja etteheidete kohta on kostja vastanud, et selline pidigi töö jääma, tellija nõustus sellega (ruumist 303 viiva trepi ja parketi lõpetamine).
137.Osade tööde osas on kostja väitnud, et neid ei saanud lõpetada tellijast tulenevatel põhjustel (ruumis 304 ei saanud kaabeldust lõpetada, kuna tellijal oli tellimata olmetehnika).
138.Kostja ei ole kõiki eeltoodud p-des 131-137 nimetatud vastuväiteid põhjendanud ega tõendanud.
139.Pooled ei vaidle, et kostja poolt tehtud tööd pidid ka suulise lepingu korral vastama keskmisele kvaliteedile. Asjatundja HK arvamusest nähtuvalt on ta tööde teostamise üldiste nõuete puhul lähtunud heast ehitustavast, arvestades sealjuures ka vastava ehitustava puudumisel Soome vastavaid norme (RYL2000). Ka ekspert MS on kinnitanud ülekuulamisel (VI kd, tl 55), et hindas ekspertiisi tegemisel töid keskmise kvaliteedinõuete järgi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatuga seonduvalt.
140.Hageja tugineb asjaolule, et korteris nr 4 on kostja teinud 20 % hinnapakkumises loetletud töödest. Kostja on tuginenud asjaolule, et jõudis enne 26.02.2015 (enne omapoolset töövõtulepingu ülesütlemist) teostada 95 % ulatuses tööd. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud poolte vahel toimunud 28.01.2015 e-kirjavahetuse, millest nähtuvad hageja poolt nõutavad puudustega tööd ning nende teostamise tähtajad. Kostja tugineb asjaolule, et ülejäänud tööd olid selleks ajaks juba tehtud, mistõttu ei ole asjatundja arvamus usaldusväärne ega vasta tegelikkusele. Samuti on kostja tuginenud asjaolule, et korterit kasutab SH.
141.28.01.2015 kajastuvas e-kirjavahetuses sisalduvaid asjaolusid on ringkonnakohus hinnanud (p-des 96-98), kui tuvastas, kas hageja informeeris kostjat mõistliku tähtaja jooksul
37(57)
töödes esinenud puudustest. Nimetatud kirjavahetuses sisalduvad ka kostjapoolsed märkused, et ta teeb tööd lähiajal ära või ei tea, millal tööd tehtud saavad (V kd, tl 60). Nii nt märkuse kohta, et pesumasina äravoolutoru on umbes, on kostja vastanud „Torumees tegeleb sellega sellel nädalal“, hageja märkusele vanni segisti kohta vastab kostja „asjad on tellimisel, veel ei tea, millal teoks saab.“ Nimetatud kirjavahetusest ei ole võimalik teha järeldust, et korteris nr 4 esinesid ainult kirjas märgitud puudused, samuti seda, et kostja tegi kirjavahetuses tehtud tööd enne objektilt lahkumist.
142.Asjaolu, et SH korterit kasutas, ei ole vaidluse all. Korteri kasutamist vähemalt peale kostja lahkumist objektilt on kinnitanud ka tunnistaja HK ülekuulamisel maakohtu istungil (VI kd, tl 54), märkides, et: „korteris 4 oli segamini voodi ja ülemises köögis oli veini, mille põhjal võis järeldada, et korterit oli kasutatud.“ Nimetatust tulenevalt ei saa aga teha järeldust, et kostja tööd olid tehtud vastavalt lepingutingimustele. Kostja pole teinud eluliselt usutavaks asjaolu, et hageja poolt väidetud puudused töös on sellise ulatusega või iseloomuga, mis ei võimalda korteris viibida või selles elada.
143.Kostja on tuginenud asjaolule, et seisuga 05.11.2014 oli korteris 4 teostatud valdav osa töödest ja sisuliselt oli tegemata elektritööd, põrandaliistude paigaldamine ning ehitusjärgne koristus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostja poolt koostatud tööde teostamise tabelid seisuga 05.11.2014 ja koondtabel (V kd, tl 64-81) tõenduslikku väärtust ja on käsitatavad kostja seletusena. Tegemist on kostja enda koostatud tabeliga teostatud tööde kohta, mille põhjal pole võimalik hinnata tööde nõuetekohasust ega ka seda, kas tööd on tehtud. Tegemist on kostja väitega, mis vajanuks tõendamist.
144.Asjatundja HK on oma arvamuses hinnanud nii tehtud tööde mahtu kui ka nende puudusi. HK on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, et lähtus oma hinnangu andmisel Oravapoiste koostatud tööde maksumuse tabelist (hinnapakkumisest) ja teostatud tööde tabelist, mille sai hagejalt. Ka ekspert MS on kinnitanud, et toetus hagi 19. lisaks olevale tabelile.
145.Kostja tugineb asjaolule, et hagejal ei olnud alust keelduda töö eest tasumisest, kuna hageja poolt 28.01.2015 e-kirjas nõutavad vaegtööd ei õigustanud VÕS § 111 alusel kohustuste täimisest keeldumist ning hageja on jätnud õigustamatult kostjale arved tasumata ning kostja on õiguspäraselt töövõtulepingu üles öelnud või alternatiivselt kohustuse täitmisest keeldunud. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja oli tasunud korter 4 osas kõik arved, ei ole võimalik väita, et kostja võis tulenevalt mõistlikkuse või hea usu põhimõtte rikkumisest hageja poolt keelduda oma kohustuste täitmisest. Samuti leidis tuvastamist, et kostja ei olnud oma kohustust suuremas osas ja oluliste puudusteta täinud. IX
146.Parandamiskulude suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus eelnevalt tuvastatud asjaoluga, millised tööd ei kuulunud kostja poolt teostamisele. Kostja ei vastuta puuduste ees korter 4 puudutavates töödes, mis on seotud ruumides 301 ja 304 parketi paigaldamisega, ruumis 218 kapp-sahtli paigaldamisega ja ruumides 216, 217 akende ja aknaraamide puhastamisega ning värvimisega.
38(57)
147.Ehituse töövõtulepinguga nr 3046 (IV kd, tl 111-121) loeb kohus tõendatuks, et puuduste kõrvaldamiseks tellis hageja töö Maru THM OÜ-lt (edaspidi Maru). Maru 01.06.2015 hinnapakkumisest nähtuvalt sisalduvad selles eelmärgitud töödest sahtli-kapi ehituse lõpetamine maksumusega 100 eurot ja ruumi 301 põranda paigaldus maksumusega 1087,80 eurot (mõlemad summad ilma käibemaksuta). Korter 4 parandustööde maksumuseks on hageja ja Maru leppinud kokku 26 302 eurot, millele lisandub käibemaks, seega tuli tööde eest tasuda 31 562,20 eurot. Järelikult tuleb nimetatud summast maha arvestada tööd, mille eest kostja ei vastuta ja puuduste kõrvaldamise hinnaks saab ringkonnakohus 26 302 – 100 – 1087,80= 25 114,20 eurot, koos käibemaksuga 25 114,20 + 5022,84= 30 137,04 eurot.
148.Hageja on konto väljavõttega tõendanud asjaolu, et on kandnud üle Maru pangakontole 96 584,28 eurot ajavahemikul 16.06.2015-03.08.2015, Maru on esitanud ettemaksu arve 3156,24 euro ja arve nr M00114 28 406,16 euro maksmiseks, arve nr M00114 aluseks olevad tööd on aktiga üle antud (IV kd, tl 154-157). Ringkonnakohus arvestab hageja nõude rahuldamisel ka seda, et maakohtu otsus on 2550 euro osas jõustunud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 30 137,04 – 2550 =27 587,04 eurot.
149.Kostja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-06 p-s 13 väljendatule, mille kohaselt piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei ole olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepinguliste kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette, ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna hageja ei ole esitanud mitte kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 115 lg 1 alusel), mille puhul tuleb teha kindlaks kõik kahju hüvitamise eeldused, vaid hageja on esitanud lepingu täitmise nõude (vt RKTKo 3-2-1-116-16, p 27-28). Kadunud vara väärtuse hüvitamise nõue X
151.Kostja vaidlustab oma apellatsioonkaebuses maakohtu poolt hagi rahuldamise 15 451,71 euro väljamõistmiseks kadunud asjade väärtuse hüvitisena.
152.Nimetatud nõudega seonduvalt on hageja tuginenud hagis järgmistele asjaoludele: - Korter 4 töövõtulepinguga võttis kostja endale kohustuse teha teatud lammutustööd; - Lammutustööde käigus tuli eemaldada ja säilitada esemed (konkreetselt nimetatud hagiavalduse p-s IV) ning paigaldada need korterisse 5; - Eemaldatavad esemed olid märgitud koos nende eemalduse hinnaga hinnapakkumises; - Kostja eemaldas lammutustööde käigus esemed korterist 4 ja viis need korterisse 5; - Kostja viis põhjusel, et korteris 5 tuli ära teha vahelagi, asjad vahekoridori; - Esemed kadusid; - 20.02.2015 esitas hageja kostjale vara tagastamise nõude; - Kostja ei ole hagejale vara tagastanud ega selle väärtust kompenseerinud; - Kadunud vara väärtus on 15 451,71 eurot.
153.Hageja leiab, et kostja vastutab korteris 4 olnud ja kadunud asjade väärtuse ulatuses hageja ees.
154.Kostja tugines nimetatud nõudega seoses järgmistele asjaoludele: - Hageja pole tõendanud väidetavalt kadunud asjade olemasolu ei korteris 4 ega 5; - Hageja pole kostjale vastavaid esemeid aktiga üle andnud;
39(57)
-
-
Korter 5 lepingu kohaselt oli selle esemeks viimistlustööde teostamine, korter 5 oli tööde alustamisel tühi (st selles ei olnud esemeid, mille säilimise eest pidanuks kostja vastutama lepingu p 5.1.3. alusel); Korter 4 osas ei olnud poolte vahel sõlmitud hoiulepingut ega turvateenuse osutamise lepingut, mistõttu puudus kostjal kohustus esemete valvamiseks; Hageja pole tõendanud, et kostja on hageja omandiõigust rikkunud, st esemed ära varastanud või kaotanud; Kostja ei saanud tasu asjade hoidmise eest; Kadunud asjade seisukord ja harilik väärtus on tõendamata; Kahju ei olnud kostjale ettenähtav; Kuna kostjal puudus lepinguline kohustus vara säilimise osas, pole võimalik rääkida normi kaitse-eesmärgist; Töövõtulepingus (või lepingutes) ei olnud hagis nimetatud esemeid nimetatud ja kostja ei vastuta seetõttu esemete kadumise eest.
155.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti VÕS § 115 lg 1 järgi ja leidis põhjendatult, et VÕS § 115 lg 1 alusel kahjunõude esitamisel tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning § 127-128 järgi.
156.Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, et hageja palus kostjalt kadunud asjade kohta infot, esitas kostjale vara tagastamise nõude, vara kostja ei tagastanud ega teavitanud juhtumist ka oma kindlustusandjat. Samas leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti, et kostja vastutus tuleneb üksnes korteri 5 osas sõlmitud töövõtulepingust. Maakohus tugines põhjendatult korteri 5 osas töövõtulepingu p-le 5.1.3 ja ETÜ 2012 p-le 4.5.6., kuid maakohtu otsusest võib jääda ekslik mulje, et korteri 4 osas asjade säilimise kohustust kostjal ei olnud. Lõppjärelduses on maakohtu seisukoht hagi nimetatud ulatuses rahuldamise osas õige, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu põhjendusi. Kuna hageja väidab, et esemed olid esialgselt korteris 4, tuleb esmajärjekorras kontrollida hageja nõudeid korteri 4 töövõtulepingu raames.
157.Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, sõlmiti korter 4 osas suuline töövõtuleping. Pooled ei ole tuginenud asjaolule, et nad leppisid otseselt kokku asjade säilitamises hagis nimetatud ulatuses. Seega tuleks lepingut tõlgendada koos hinnapakkumisega. Hinnapakkumises on otseselt nimetatud hagiavalduse kohaselt kostja poolt eemaldamiseks ja säilitamiseks mõeldud esemetena: wc pott ja kraanikauss (esimene korrus), vann (kolmas korrus), WC pott ja kraanikauss (kolmas korrus). Seega saab eeldada, et kostja pidi eemaldama ja säilitama 2 WC-potti, 2 kraanikaussi ja vanni. Eeldada võib, et nende juurde kuulusid ka segistid, loputuskastid, istmed ja kaaned, ühenduskomplektid, laua kinnitused. Nimetatud esemete säilimist võib käsitleda kostja lepingust tuleneva kohustusena asjad säilitada, mis tuleneb lepingu otsesest tingimusest.
158.Lepingud ei pea reguleerima kõiki võimalikke poolte vahel tekkida võivaid õiguslikke suhteid ega sisaldama kõiki kohustusi, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Lepingu kaudsete tingimuste väljaselgitamiseks tuleb lepingut tõlgendada. Käesoleva töövõtulepingu eesmärk oli teostada korteris 4 viimistlustööd. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellisest töövõtulepingust kõrvalkohustusena töövõtja kohustus säilitada objektil olemasolevad asjad ka siis, kui see ei ole lepingus otseselt kokku lepitud. Sellest tulenevalt on asjakohatud kostja seisukohad, et ta ei vastutanud korteris nr 4 olnud asjade säilimise eest, kuna hageja talle korteris 4 väidetavalt olnud sanitaartehnikat, saunakerist ja veeautomaati koos pudelitega aktiga üle ei andnud, korter 5 aga oli nimetatud asjadest tühi, poolte vahel polnud sõlmitud hoiu- või turvateenuste osutamise lepingut ja kostjale ei makstud tasu asjade
40(57)
säilimise eest. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tema vastutus olid lepingus välistatud (välistav tingimus VÕS § 31 mõttes). Seetõttu ei ole olemuslikku vahet, kumma korteri osas sõlmitud lepingu alusel kostja vastutab, sest mõlema lepingu kõrvalkohustuseks on selles olnud asjade säilimine.
159.Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et korteri 5 lepingu p 5.1.1. kohaselt oli kostja kohustatud esitama lepingu sõlmimise hetkel tellijale kindlustusfirmaga sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse (CAR) poliisi koopia ja CAR tingimused. Nimetatu kinnitab asjade säilitamise kõrvalkohustuse olemasolu korteri 5 suhtes, täpsustades seda kindlustuslepingu sõlmimise vajadusega. Samas eksisteerib selline kõrvalkohustus sõltumata lepingu tingimustest. Eeltoodu tõttu ei hinda ringkonnakohus kostja ja kindlustusandja vahelist lepingut (IV kd, tl 274-275). Nimetatud lepingust saavad tulla õigused ja kohustused eelkõige kindlustuslepingu pooltele. Ringkonnakohus saab aru, et hageja nõue ei tulene asjaolust, et kostja ei taotlenud oma kindlustusandjalt kadunud asjade väärtuse hüvitamist või ei informeerinud politseid vargusest, vaid hageja tugineb kahju hüvitis t nõudes asjaolule, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat vara säilimisekohustust ja kostja tegevusetuse või tegevuse tulemusel läksid asjad kaduma. Eelnevast tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähendust poolte kirjavahetus (IV kd, tl 282-284), mis kajastab hageja nõudmist kostjale pöörduda politsei poole ja kostja vastust sellele.
160.Esmase eeldusena tuleb kindlaks teha, et võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). E-kirjavahetusest hageja projektijuht RA ja HM vahel nähtuvalt on HM 06.01.2015 saatnud RA-le järgmise sisuga e-kirja: „All on list asjadest mis tundub, et on hetkel kadunud. Palun anna enda arvamus, et mis nendega oleks võinud juhtuda. Kas sinu arust asjad olivad kõik olemas veel selle hetkel kui sina olid projektiga seotud. Kas siin on midagi mis läks lammutusega katki? Milline kokkulepe oli asjade laostamisega?“, millele on RA vastanud samal päeval järgmist: „kõik nimetatud asjad olid olemas ehituse alguses. Enne lammutustöid võeti maha enamus santehnikast, peeglid ja sauna asjad. Valgustid jäid kasutusse, millest üks suur (II k) kukkus alla ja purunes klaas (mis peaks olema taastatav). S ja Ü-ga oli kokkulepe, et kõik mahavõetud asjad ladustatakse väiksesse majja nii kauaks kuni korteris ehitus käib ja väikse maja ehitus pole alanud. Nii sai ka tehtud.“ Samalaadse e-kirja kadunud asjade nimekirja ja palvega anda omapoolne seletus asjade kadumise põhjuse kohta on HM saatnud kostja projektijuhile ÜP-le 06.01.2015, kes on vastanud sellele järgmist: „Kui mina Lai 37 objektile tulin, ütles mulle projektijuht R, et kõik valgustid, WC potid, kraanikausid, sauna keris jne tuleb enne lammutustöid viia Lai 37-5. Nii ka tehti. Vahepeal tuli teha ära Lai 37-5 vahelagi. Siis viidi kõik korterist eemaldatud asjad Lai 37 maja vahekoridori. Sinna need asjad ka jäid. Hetkel on alles ainult need asjad, mis jäid Lai 37-4 korterisse ehk siis 3 dušisegistit, 1 kandiline kraanikauss + 1 segisti, 1 vann, 1 ümmargune kraanikauss + 1 segisti, 3 ümmargust valgustit ja wc pott ilma loputus-kastita. Olen ka otsinud kõik kohad läbi, kahjuks ei ole midagi leidnud.“
161.Nimetatud tõendist saab järeldada, et hiljemalt 06.01.2015 oli hageja avastanud korteris nr 4 tööde alustamise ajal olnud asjade kadumise ja küsis selle kohta seletust kostja projektijuhilt. Lisaks järeldub tõendist, et tööde alustamise ajal olid hagis loetletud asjad korteris 4 olemas, kuid hageja esindaja ja kostja projektijuhi vahelise kokkuleppe alusel ladustati need kostja poolt väiksesse majja (hagiavalduse kohaselt nimetatud ka kui korter nr 5). Kuivõrd kostja vastutus hõlmas ka korteri nr 5 osas asjade säilitamist, saab väita, et kostja rikkus asjade kaotamisega või mittesäilitamisega korteri 5 töövõtulepingust tulenevat kõrvalkohustust ja vastutab selle eest (VÕS § 115 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et kostja rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ja kahju on tekkinud kostja raske hooletuse
41(57)
tõttu. Kuna vara on kadunud ja kostja pole seda asendanud ega selle väärtust hagejale vabatahtlikult hüvitanud, on sellega tekkinud hagejale kahju. Maakohus leidis põhjendatult, et kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Arvestades vara iseloomu – korteris paiknenud sanitaartehnika, keris ja veemasin koos pudelitega – pidi kahju olema lepinguliste vara säilitamise kohustuse rikkumise tagajärjena ka kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
162.Kostja vastuväide, et vara oleks tulnud talle aktiga eelnevalt üle anda, ei ole põhjendatud. Et seda tavapäraselt nii tehakse, ei ole kostja tõendanud, tegemist ei ole ka üldteada asjaoluga.
163.Edasi tuleb kindlaks teha kahju suurus. Nimetatu selgitamiseks tuleb tuvastada, millised väidetavalt kadunud asjad korteris 4 tööde alustamise ajal asusid ja milline on nende väärtus. Kadunud asjade koosseisu tõendamiseks on hageja esitanud fotod, eelpool toodud kirjavahetuse ja asjade väärtuse tõendamiseks uute asjade soetamise hinnapakkumise. Kostja pole väitnud, et hageja poolt esitatud fotod (IV kd, tl 261-273) ei ole tehtud korterites 4 ja 5. Fotodelt nähtub, et need on tehtud osalt enne remonditööde alustamist ja osalt remonditööde käigus. Hageja seletuste kohaselt ringkonnakohtu istungil on enne remonditööde alustamist tehtud fotode näol tegemist müügikuulutuse fotodega.
164.Fotodega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et korterites 4 ja 5 asusid tööde alustamise ajal fotodelt nähtuvad esemed, s.o kandiline kraanikauss ja selle kohal neljakandiline peegel (Iv kd, tl 260), Saku Lätte veemasin koos kolme pudeliga (IV kd, tl 261), 2 wc potti (IV kd, tl 262-3), saunakeris (IV kd, tl 264), ümmargune kraanikaussi koos segistitega (IV kd, tl 269), kaks ümmargust kraanikausse koost segistite ja nende kohal asuvate ümmarguste peeglitega (IV kd, tl 270), kaks dušisegistit (IV kd, tl 271), ovaalne kraanikauss koos segistiga ja selle kohal asuva kandilise peegliga ning WC-pott (IV kd, tl 272), ovaalne vann (IV kd, tl 273). Fotodelt nähtub samuti, et korterites on olnud sanitaartehnika, keris ja Saku Lätte veeautomaat koos kolme pudeliga. Kostja ei ole väitnud, et samad asjad koos vajalike tarvikutega (nagu ühenduskomplekt, trafo, aktiivsöefilter) ei kajastu hageja hagis esitatud nimekirjas (IV kd, tl 24).
165.Maakohus on põhjendatult leidnud, et esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4), on kohaldanud asjakohaselt VÕS § 132 lg-s 1 sätestatut ja leidnud esitatud hinnapakkumiste põhjal hageja kahju suuruse. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette kasutatud sanitaartehnika väärtuse vähenemisega arvestamata jätmist. Sisuliselt heidab kostja ette VÕS § 127 lg 5 kohaldamata jätmist.
166.Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, et sanitaartehnika osas pidi hageja tõendama vastavate kaubamärkidega varustatud esemete kadumise. Kostja ei esitanud maakohtus tõendeid, et hageja oleks saanud kadumaläinud esemed asendada vähem kallite või vähem eksklusiivsete kaubamärkidega esemetega. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et hagejale tekkinud kahju suurus on väiksem, kuna asjad on kasutatud ja nende väärtus on oluliselt vähenenud. Kostja ei ole tõendanud, mis on kasutatud santehnika väärtus, vaid on möönnud apellatsioonkaebuses, et sellistel asjadel puudub järelturg, mistõttu puudub ka võimalus antud asjaolu tõendada. Hageja ei pidanud tõendama santehnika funktsioneerimist ja töökorras olekut või sellel üldse väärtuse olemasolu. Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest on käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (diferentsihüpoteesi põhimõttega), kuna hagejal ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Kui uus sanitaartehnika ongi võrreldes vanaga oluliselt väärtuslikum, siis ei tohiks
42(57)
sellist võlausaldaja kasu ikkagi VÕS § 132 lg 1 I lause alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral poleks hagejal üldse võimalik uut asja soetada.
167.VÕS § 127 lg 5 seotud asjaolusid ja tõendeid peab esitama pool, kes normile tugineb. Kostja käibemaksuga seonduvad väited on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus neid ei hinda (TsMS § 652 lg 4). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus kostjalt 15 451,71 euro väljamõistmiseks tuleb jätta muutmata. Töövõtuleping korter 5 tööde osas XI Puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamise nõue
168.Hageja on korteri 5 osas esitanud alternatiivsed nõuded ja järjestatud nõuded. Esmalt kontrollib ringkonnakohus puudustega tööde maksumuse hüvitamise nõuet.
169.Maakohus tuvastas õigesti, et Lai tn 37-5 asuva korteri (edaspidi korteri 5) osas sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu (mille lisaks oli hinnapakkumine), kostja esitas lepingu alusel hagejale arved, mille hageja tasus 52 537,03 euro ulatuses ning tasumata jäid kaks arvet kokku 5539,60 euro ulatuses (IV kd, tl 182). Vaidlust ei ole, et hageja keeldus arvete tasumisest, heites kostjale ette puudusi töös. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejal on jäänud kostjale maksmata kokkulepitud tööst 12 888,72 eurot.
170.Hageja heidab kostjale ette lepingurikkumist, mis seisneb: - lepingutingimustele mittevastava töö tegemises ja töö tegemata jätmises (mis on ringkonnakohtu hinnangul koos käsitatav puudustega tööna); - töö rahalises ette akteerimises ilma tööd tegemata; - kaetud tööde kohta vormikohaste aktide koostamata jätmises; - täidedokumentatsiooni hagejale üleandmata jätmises; - töövõtulepingu punkti 5.1.6 täitmata jätmises (informeerimiskohustus); - puuduste kõrvaldamata jätmises.
171.Vaidlust ei ole selles, et nagu ka korteri 4 puhul, esitas kostja ka korteri 5 puhul lisaks arvetele hagejale „aktidena“ pealkirjastatud dokumendid. Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte vaidlusküsimuse, kuidas tuli töö võtta vastu. Tööde vastuvõtmist reguleerib korter 5 osas sõlmitud töövõtulepingu (IV kd, tl 168-181) p 10.2, mille kohaselt on töövõtja kohustatud kõik tööd, mis kattuvad järgnevate tööde või konstruktsioonidega (nn kaetud tööd) esitama vastuvõtmiseks tellijale vähemalt üks tööpäev ette teatades ning koostama selle kohta kaetud tööde akti. Nimetatud lepingupunkt ei välista tööde vastuvõtmist ositi, kuid näeb nende vastuvõtmiseks ette kindla korra, s. o tööde üleandmise ja vastuvõtmise koos kaetud tööde aktide esitamisega. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks koostanud kaetud tööde akti ja esitanud selle hagejale. Seega saab nimetatud asjaolust tulenevalt teha järelduse, et tööde ositi või tervikuna üleandmist lepingu p 10.2. alusel aktiga ei toimunud, vähemalt ei toimunud see lepingus kokkulepitud ja nõuetekohasel viisil. Tunnistaja ÜP ütluste osas, mis käsitlevad ilmselt mõlemas korteris tööde üleandmist, jääb ringkonnakohus korteriga 4 seoses avaldatud seisukoha juurde (p 90) ja ei pea tunnistaja ütlusi nii tööde üleandmise kui ka selles osas, et hageja kaetud tööde akte ei soovinud, usaldusväärseks.
172.Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-s 7.4. leppisid pooled kokku, et tasumine toimub peale Tellija poolt „Teostatud tööde akti“ või „Alltöövõtu tööde üleandmisevastuvõtmise akti“ aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 3 (kolme) päeva jooksul arve saamisest
43(57)
arvates. Nimetatud lepingupunktist koosmõjus hageja poolt arvete tasumisega perioodil 19.06.2014 – 30.01.2015 järeldas maakohus, et hageja aktsepteeris aktid. Vaid kolme arve osas, mis olid tasutud perioodil 08.01.2015-28.01.2015 kokku 8309,40 eurot, pidas maakohus hageja pretensioone esitatuks mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja poolt arvete tasumisest järeldada tööde vastuvõtmist ja maakohtu otsus on selles osas ebaõige. Pooled ei ole väitnud, et kokkuleppe kohaselt loeti töö vastuvõetuks arvete tasumisega. Seega, kui kostja väitis, et ta andis tööd ositi üle ja hageja võttis need vastu, pidi kostja oma väiteid tõendama. Kostja ei ole nimetatut tõendanud, mistõttu tuleb lähtuda seadusest.
173.Ringkonnakohus jääb tööde vastuvõtmise osas korter 4 tööde vastuvõtmisega esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et hageja vaatas või pidi vaatama kostja poolt tehtud tööd üle hiljemalt ajal, kui ta teavitas kostjat asjaolust, et ei võta töid vastu selles esinevate puuduste tõttu 13.02.2015 või hiljemalt vahetult pärast kostja objektilt lahkumist 26.02.2015. (p 93).
174.Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, saatis kostja korteri nr 5 osas 09.02.2015 aktidena pealkirjastatud dokumendid ja hageja teatas puudustest töös 13.02.2015. Hageja ei väidagi, et ta oleks puudusi korter 5 osas kirjeldanud, seetõttu tuleb maakohtu otsusest välja jätta vastavad põhjendused korter 5 osas. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et osaliselt ei olnud tööde mahtu võimalik hinnata veevärgi, kanalisatsiooni, küttesüsteemi ja ventilatsioonisüsteemide tööde osas, kuna puudus vastav dokumentatsioon. Nimetatud osas on hageja kohustuse kirjeldada puudusi täitmata jätmine vabandatav (VÕS § 644 lg 3). Laudpõranda, põranda- ja seinte plaatide paigaldamata jätmine pidi olema kostjale silmaga nähtavad, mistõttu nende kirjeldamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav.
175.Nagu ka korter nr 4 töövõtulepingu puhul, pole maakohus ka siin pooltega VÕS § 645 lg 1 seonduvat arutanud, kuigi poolte vaidlus seda eeldanuks. Maakohus pidanuks nõuet lahendades esmalt kindlaks tegema, kas hageja teatas kostjale puudustest töös mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1), kas võimalik hilisem teatamine oli mõistlikult vabandatav (VÕS § 644 lg 3) ja viimase puudumisel, kas puudus tekkis töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 645 lg 1 p 1) või kui töövõtja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud tellijale (VÕS § 645 lg 1 p 2). Samas tõi hageja esile osade korter 5-ga seotud tööde osas, et need jäid suures mahus tegemata ning katuslae osas, et puudused töös olid tingitud hageja raskest hooletusest.
176.Nagu ka korter nr 4 puhul viitas hageja asjaoludele, mis võimaldavad asjaolusid VÕS § 645 lg 1 alusel kvalifitseerida. Apellatsioonkaebuses on hageja ka vastava normiga seonduvat käsitlenud. Kostja on saanud vastuses apellatsioonkaebusele esitada omapoolsed seisukohad VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaldamise osas. Seetõttu ei saa VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 võimalik kohaldamine ringkonnakohtu poolt olla pooltele üllatuslik.
177.Arvestades, et kanalisatsiooni, põrandakütte, vee ja ventilatsiooni rajamata jätmine ning laudapõranda, põranda- ja seinte plaatide paigaldamata jätmise tööd pidid olema hagejale silmaga nähtavad, teadis ka kostja töövõtjana ja pidi teadma, et tööd on lõpetamata. Seega esineb alus VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Kostja kui töövõtja näol on eelduslikult tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga, mistõttu ei ole võimalik rääkida tegemata tööde osas sellest, et kostja ei olnud nendest teadlik. Raskest hooletusest (VÕS § 645 lg 1 p 2) annab tunnistust tõsiasi, kui tööl on oluline puudus. Nimetatule annab ringkonnakohus hinnangu järgnevalt.
44(57)
XII
178.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei saanud korteri 4 suhtes kehtivalt lepingut üles öelda. Sama kehtib ka korteri 5 suhtes sõlmitud töövõtulepingu kohta.
179.Kui käsitleda kostja lahkumist objektilt konkludentse taganemisena, siis tuleb hinnata, kas tellija oli lepingut kahe arve tasumata jätmisega oluliselt rikkunud, mis andis kostjale õiguse 26.02.2015 lepingust taganeda. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja esitas korteris nr 5 tehtud tööde eest 26.01.2015 ja 03.02.2015 arved, mille maksetähtajad saabusid 29.01.2015 ja 06.02.2015. Hageja ei tasunud arveid, kostja tuletas arvete tasumise vajadust 26.02.2016 meelde ja hageja vastas samal päeval, et töödel esinevate puuduste tõttu, millistest hageja on kostjat eelnevalt informeerinud, ei ole töid enne võimalik vastu võtta, kui kõik puudused on likvideeritud, misjärel teatas hageja tööde peatamisest kuni võlgnevuse tasumiseni (V kd, tl 44). Tööde vastuvõtmise järgselt oli hageja nõus arved tasuma. Arvestades, et hageja oli tasunud kostjale selleks ajaks 52 537,03 eurot ning tasumata jäid kaks arvet kokku 5539,60 eurot, hageja oli avastanud töös puudused ja neist kostjat informeerinud ja taotlenud puuduste kõrvaldamist, oli hagejal õigus oma arvete tasumise kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 111 lg 1 mõttes) ja hageja keeldumist ei saa vaadelda olulise lepingurikkumisena, mis õigustaks lepingust taganemist. Seega ei ole kostja 26.02.2015 taganemisel mõju ja leping ei lõppenud kostja lahkumisega objektilt. XIII
180.Edasi vaidlevad pooled, kas korteris nr 5 kostja poolt tehtud tööd olid puudustega ja kas teatud hageja poolt viidatud tööde tegemine oli kostja lepinguliseks kohustuseks.
181.Hageja on puudusi kirjeldanud hagi II osa p-s 2.2. ja tõendanud puuduste esinemist asja tundva isiku HK arvamusega. Kostja on selgitanud, et enne objektilt lahkumist jõudis kostja teha 70-80 % töödest. Tööd jäid korteris 5 mh teostamata, kuna hageja kui tellija ei teinud tööde teostamisel vajalikku koostööd ega tarninud objektile vajalikke materjale, vaatamata asjaolule, et lepingu p 4 alusel kohustus hageja tarnima kohale korteri siseviimistluse materjalid ja korteri sisustuse.
182.Kostja on tuginenud korter 5 osas hageja etteheidetele vastates järgmistele asjaoludele: - Hageja etteheitele laudpõranda ja liistude paigaldamata jätmise ja põranda viimistluse tegemata jätmise kohta söögitoas-elutoas ning I korruse magamistoas on kostja vastuväitena vastanud, et töö jäi tegemata, kuna nende paigaldamiseks puudus põrandakütte joonis ja kostja ei pidanud seda välja töötama. - Konstruktsioonide väline elektrikaabelduse tegemata jätmise, üksnes kaabelduse või lahtise kaabelduse rajamise osas, elektritarvikute, valgustite, pistikute, lülitite paigaldamata jätmise osas on kostja toonud esile põhjenduse, et puudus tellijapoolne elektrijoonis. - Seina või lae erinevates tubades viimistlemata jätmist, tolmutõkke panemata jätmist ajaloolisele müüritisele on kostja põhjendanud asjaoluga, et puudus Muinsuskaitseameti luba ajaloolise müüritise viimistlemiseks, krohvi viimistluse lahendus tellija poolt lahendamata. - Lagede viimistluse ebaühtluse kohta leiab hageja, et tööd on tehtud näidisena tellija jaoks ja pole puudustega. - Valgustite ja puuduvate uste osas leiab kostja, et need pidi tellija objektile tooma. - Peakilbi paigaldamata jätmise osas leiab kostja, et puudus selleks vajalik elektrijoonis ja ehitusluba.
45(57)
-
-
-
-
-
-
Paigaldamata kipskartongplaatide ja lõpetamata torutööde osas leiab kostja, et puudus tellija poolne köögi joonis ja töö on lepingutingimustele vastav, samuti, et tellija pole seina jaoks mõeldud dušisegistit tarninud. Köögi tugevduseta ühekihilise kipskartongplaadi osas leiab kostja, et tellija ei soovinud topeltkipstöid ja hinnapakkumises neid ei ole. Vannitoa ja sauna puuduste osas (paigaldatama foolium, saunalaudis, lava jne) leiab kostja, et tellijal tuli mõte teha vannituppa saun ja sauna asemele vannituba, aga joonis oli puudu. Samuti ei jõutud kokkuleppele lisatööde tegemises ja puudub vastavasisuline hinnapakkumine. Puudustele krohvitud kiviseinas, millest ca 40 % on aluspinnast lahti, osaline katuslae pahteldus, sauna seinte ja soojustuse osalise mittepaigaldamise, aurutõkke puudumise osas vannitoas ja katuslaes, II korruse magamistoa lae ja kaldlae viimistlemata jätmise osas on kostja esitanud vastuväite, et krohvitud pind on tehtud enne töövõtja objektile saabumist. Katuslaes puuduva aurutõkke, selles esinevate soojustamata tühikute ja sinekahjustuse tekkimise kohta leiab kostja, et katuslagi oli ehitatud enne töövõtja saabumist ja hinnapakkumises vastav töö puudub. Osade tööde osas (paigaldamata põrandaviimistlus, katmata ventilatsioonitorud, viimistlemata lagi, magamistoa paigaldamata põrandaviimistlus, viimistlemata OSBplaatidest põrandakarniis) on kostja asunud seisukohale, et töö jäi tegemata, kuna kostja ütles lepingu üles või tal oli õigus keelduda töö tegemisest. Aurutõkke (II korruse saunas) paigaldamata jätmise osas leiab kostja, et vastavaid töid ei soovinud tellija teha ja töö on tehtud enne kostja objektile saabumist.
183.Kostja vastuväited võib jagada nelja rühma: - Tööd on jäänud tegemata hageja tõttu (hageja ei tarninud viimistlusmaterjale, ei esitanud jooniseid, puudus Muinsuskaitse või ehitusluba). - Tööd ei ole puudustega. - Tööd olid teiste isikute poolte tehtud enne kostja objektile saabumist. - Tööd ei olnud kostja kohustuseks.
184.Kostja väited, v.a. osas mis puudutab tööde mittekuulumist kostja lepinguliste kohustuste hulka, on tõendamata. Ainukeseks tõendiks, millest võib järeldada mingisugust tööseisakut seoses jooniste saamisega, on ÜP 15.09.2014 kiri, milles viimane on teatanud hagejale: „Lai 37 väikesel majal on töö seisak. Pole siiamaani jooniseid saanud. Kontoris leppisime ca kaks nädalat tagasi kokku, et ehitajal ei teki joonistega probleeme. Antud juhul see kokkulepe ei toimi. Palun kiiresti tegutseda. Muidu ei kehti tööde lõpetamise kuupäev, mis kontoris kokku leppisime.“ Tõendist ei tulene ja kostja ei ole seda täiendavalt selgitanud, mis joonistega on tegemist. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas tõend on asjakohane.
185.Mis puudutab kostja etteheiteid hageja poolt täitmata kohustustele, siis kostja ei ole neid väiteid ka põhistanud. Kostja ei ole toonud esile, millal jättis hageja vastavad materjalid toomata või load, joonised, projektid kostjale esitamata, et kostja juhtis sellele hageja tähelepanu, millega tellija põhjendas puuduvate esemete, lubade või jooniste mittehankimist. Kostja ei ole tõendanud, et tellija otsustas vahetada sauna ja vannitoa asukoha ja seetõttu ei olnud võimalik töid teostada. Kuna kostja ei ole oma väiteid põhistanud, ei anna see ka alust kaaluda ringkonnakohtul tõendamiskoormuse ümberpööramist. Tunnistaja ÜP ütlused (VI kd, tl 56), et tööde teostamist takistas asjaolu, et tellija ei toonud õigeaegselt materjale, on konkretiseerimata. Ütlustest ei ole võimalik järeldada, milliseid materjale milliseks ajaks hageja ei tarninud. Tunnistaja väited ei haaku ka teiste asjas esitatud tõenditega. Hageja on
46(57)
avaldanud 31.05.2016 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt (VI kd, tl 46-47), et ÜP juhitav firma X Projekt OÜ pidi teostama korter 5 osas hagejaga sõlmitud lepingu alusel projektijuhtimist, mh tarnima materjale. Nimetatu on tõendatud ÜP e-kirjaga 26. novembrist 2014, millega ÜP saatis „töövõtulepinguna“ pealkirjastatud projektijuhtimise lepingu (VI kd, tl 40), töövõtulepinguga (VI kd, tl 41—42), mille kohaselt sõlmisid hageja ja X Projekt OÜ korter 5 osas projektijuhtimise lepingu, mille raames kohustus X Projekt OÜ tellima ka materjale. Lepingust nähtub, et ÜP, kes oli ka kostja projektijuht, tegutses X Projekt OÜ seadusliku esindajana. Nimetatust tulenevalt saab väita, et ÜP juhitav X Projekt OÜ pidi tagama materjalide tarne. Et hageja lepingut täitis, järeldub X Projekt OÜ arvest projektijuhtimise eest ja hageja maksekorraldusest tasu maksmise kohta (VI kd, tl 43-44). Kui ÜP oli X Projekt OÜ seaduslik esindaja ja X Porjekt OÜ oli endale võtnud kohustuse tarnida ehitusele materjale, jäävad arusaamatuks ÜP etteheited hagejale, et hageja materjale ei tarninud.
186.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tööd olid kvaliteetsed. Kostja poolt esitatud tabel (V kd, tl 45-59) on käsitatav kostja seletusena, aga mitte tõendina.
187.Kuna kostja on ka korter nr 5 osas tuginenud samadele vastuväidetele mis korteri nr 4 osas (eristada tuleb tehtud töid ja tegemata töid, kolmandate isikute poolt objektil varasemalt tehtud töid, tegemata töö ei ole lepingutingimustele vastav töö, ehitusprojekti puudumine töö kvaliteedi hindamiseks), siis ringkonnakohus neid kordama ei hakka, vaid jääb varasemalt võetud seisukohtade juurde. Kuna kostja ei saanud lepingut üles öelda ja tal puudus ka õigus lepingust taganeda, vastutab kostja ka nende tööde eest, mille ta on tegemata jätnud.
188.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et kostja kohustus oli köögiseina rajamine, kuid kostja leiab, et tellija ei tellinud topeltkipsitöid. Kostja väited on põhjendamatud, kuna köögiseina ilma tugevdusteta ehitamata jätmisel, ei ole sellise seina külge võimalik kinnitada köögimööblit. Nimetatu on tõendatud HK arvamuse p-ga 5.6.11.10. Köögisein, millele ei ole võimalik kinnitada köögimööblit, ei vasta ringkonnakohtu hinnangul lepingutingimustele, kuna seda ei ole võimalik kasutada otstarbel, milleks see on ette nähtud, st sellisel tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 mõttes). Kostja ei ole tõendanud, et ta on ehitanud sellise köögiseina, mille külge oleks võimalik kinnitada köögimööblit. Katuslae ehitusega seonduv XIV
189.Ringkonnakohus hindab eraldi poolte katuslae ehitusega seonduvaid väiteid. Katuslae renoveerimisega seonduva nõude on hageja ringkonnakohtu arusaamise järgi esitanud sisuliselt kahel alusel: esmalt VÕS § 646 lg 5 alusel korteri 5 parandamiskulude nõudena ja teisalt VÕS § 115 lg 1 alusel kõrvalkohustuste rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudena. Lisaks on hageja sama katuslae parandamiskulude hüvitamise nõude esitanud ka II alternatiivse nõudena. Nimelt on hageja tuginenud esmalt asjaolule, et kostja kohustuseks oli katuslae nõuetekohane rajamine ja teisalt, et soojustustööde teostamisel oleks kostja pidanud viivitamata teavitama hagejat pehastunud katuslae konstruktsioonidest, mitte need kinni katma.
190.Nii lepingu täitmise kui ka kahju hüvitamise nõude kontrollimisel tuleb kõigepealt seega hinnata, kas katuslae ehitamisega seonduvad tööd kuulusid kostja kohustuste hulka.
191.Kostja on väitnud, et enne kostja objektile tulemist olid kolmandad isikud ehitanud korteris asuva katuslae. Katuslagede ehitus ega renoveerimine ei kuulunud kostja väitel tema
47(57)
töövõtu koosseisu. Maakohus on põhjendatult hinnanud lepingu tõlgendamiseks hinnapakkumist, kuid jõudnud ringkonnakohtu arvates ebaõigele seisukohale, et kostja kohustuseks oli ka aurutõkke paigaldamine ja katuse soojustamine.
192.Kuigi HK on lähtunud oma 05.04.2015 ja 17.06.2015 arvamuses sellest, et aurutõkke ja soojustuse panemise kohustuse näol oli tegemist kostja kohustustega, ei ole asja tundev isik seda erinevalt muudest puudustest töödes millegagi põhjendanud ega ühelegi hinnapakkumise punktile viidanud, mistõttu ei pea kohus nimetatud osas HK arvamust kui dokumentaalset tõendit usaldusväärseks. Lisaks on nimetatud tõend vastuolus ekspert MS ekspertarvamusega. Kostja on apellatsioonkaebuses õigustatult maakohtule nimetatud tõendi uurimata jätmist ette heitnud. Nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus kõrvaldada.
193.MS ekspertiisiaktis (VI kd, tl 2-12) on ekspert p-s 2.2.9. rõhutanud, et algselt ei olnud teada ega tellitud katuse eemaldamist, täiendavat soojustamist ja tagasipaigaldamist, nimetatud tööd ei sisaldu ka OÜ Oravapoisid pakkumises ja lepingus. Nimetatud tõendis kajastuv kinnitab kostja väiteid, et tellitud katuse eemaldamine, täiendav soojustamine ja tagasi paigaldamine ei olnud kostja lepingulisteks kohustusteks. Hageja esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et korter 5 osas oli kostja kohustuseks toestada katust ja panna katuseaknad. Nimetatu on tõendatud ka lepingu lisaks oleva hinnapakkumisega, milles ei sisaldu küll katuslae ümberehitust, kuid katuslaega seonduvateks töödeks võib hinnata katuseakende paigaldamist ja katuse toestamist, katuslae pahteldamist ja värvimist (IV kd, tl 177). Katuseakende ja lisatugede kostja kohustuste hulka kuulumist on kinnitanud ka kostja ringkonnakohtu istungil.
194.Seega ei saa hageja nõude lahendamisel kohaldada VÕS § 646 lg 5 nagu maakohus ekslikult leidis ja nõuda katuslae parandamistööde hüvitamist osas, mis ei olnud kostja lepinguliseks kohustuseks. Hageja nõude suuruseks katuslae renoveerimise osas oli Maru hinnapakkumisest tulenevalt 24 879,80, millele lisandus käibemaks 4975,96, seega kokku 29 855,76 eurot. Nimetatud osas tuleb jätta hageja parandamiskulude nõue rahuldamata. XV
195.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja nõuet kahju hüvitamise nõudena, mis tuleb lahendada VÕS § 115 lg 1 järgi. VÕS § 115 lg 1 alusel nõude lahendamisel tuleb kontrollida kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi.
196.Hageja on maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et kostja vastutus võis tuleneda katuseakende või katuslae toestamisel tehtud tööde käigus saadud informatsiooni hagejale edastamata jätmise tõttu. 24.11.2015 kohtuisutngi protokolli kohaselt on hageja avaldanud, et kostjal oli teavituskohustus, kui ta nägi pehkinud konstruktsioone (V kd, tl 120), millele kostja on vastanud, et tööde teostamiseks ei olnud vajadust konstruktsioone avada. Seega tuleb vastata küsimusele, kas kostja pidi oma katuslaega seonduvate kohustuste täitmisel märkama selles esinevaid puudusi (katuslaele aurutõkke paigaldamata jätmine ning ebakorrektselt paigaldatud soojustus) või juba tekkinud tagajärgi (sinekahjustuse tekkimine) ning kas kostja pidi sellest informeerima hagejat.
197.Esmalt tuleb kontrollida, kas võlgnik on lepingut rikkunud. Hagiavalduses heitis hageja kostjale ette lisaks lepingutingimustele mittevastava töö tegemisele ja töö tegemata jätmisele ka kaetud tööde kohta vormikohaste aktide koostamata jätmist, täitedokumentatsiooni üleandmata jätmist, töövõtulepingu p-i 5.1.6. täitmata jätmist (kostja informeerimiskohustus asjaoludest, mis takistavad töö alustamist, teostamist või lõpetamist). Tuvastamaks, kas kostja
48(57)
rikkus lepingut, tuleb tuvastada kostja kohustuste sisu ja nimetatuks tuleb eelkõige tõlgendada lepingut.
198.Korter 5 töid reguleerivas töövõtulepingus (IV kd, tl 168-173) on pooled p 3 „Üldsätted ja lepingu dokumendid“ kokku leppinud järgmist: Poolte õiguste ning kohustuste aluseks on leping oma lisadega, Eesti Vabariigis kehtivad ehitamise ja projekteerimise normatiivid, Ehituse töövõtulepingu üldtingimused ETÜ 2012, Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, RYL 2000 klass 2, LVI RYL 92, ST, RT, ET kartoteegid, muud kehtivad õigusaktid, hea ehitustava.
199.Kostja kohustus vormistada kaetud tööde aktid, esitama need tellijale, anda tellijale üle kolmes eksemplaris täitedokumentatsioon (tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kaetud tööde aktid) vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga kinnitatud ehitamise dokumenteerimise nõuetele tuleneb lepingu punktidest 5.1.7. ja 5.1.12. Lepingu p-s
5.1.16.on pooled kokku leppinud, et enne iga töö algust kohustub töövõtja piisavalt kontrollima olemasolevate konstruktsioonide ja muu varem tehtud töö vastavust projektile ning teostama tööd, s.h. konstruktsioonide, materjalide või seadmete hanke, tegelike mõõtude põhjal vastavalt projekti nõuetele. Samuti peab töövõtja teavitama igast avastatud puudusest ja/või takistusest. Lepingu p-s 10.2. on pooled leppinud kokku töövõtja kohustuses esitada kõik tööd, mis kattuvad järgnevate tööde või konstruktsioonidega (nn kaetud tööd) vastuvõtmiseks tellijale vähemalt üks tööpäev ette teatades ning koostama selle kohta kaetud tööde akti.
200.ETÜ 2012 p 9.3. reguleerib tööde vastuvõtmist kaetud tööde aktiga (arvutivõrgus https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=http%3A%2F%2Fwww.koda.ee%2Fpubli c%2FETU.docx). Nimetatud üldtingimuste p 9.3.1. kohaselt toimub kaetud tööde ülevaatamine ja vastuvõtmine poolte osavõtul, vastavalt õigusaktides sätestatule, mille kohta vormistatakse kirjalik kaetud tööde akt. P 9.3.2. kohaselt koostatakse kaetud tööde aktid nende konstruktsioonide või muude ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmiste tööde käigus muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (näiteks pinnases tehtavad tööd, hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad, vuugid ja raudbetooni armatuur jmt). P 9.3.7 kohaselt juhul, kui kaetud tööde üleandmisel töövõtja rikub lepingus või õigusaktides sätestatut ja tellijal ei ole võimalik nõuetekohaselt kaetud töid kontrollida, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt kaetud tööde avamist. Töövõtja kannab kõik kaetud tööde avamise ning puuduste olemasolul ka tööde parandamisega kaasnevad kulud. Nimetatud üldtingimuste p
9.3.2.kohaselt saab järeldada, et kui kostja paigaldas müürilatti või katuseaknaid, avades selleks katuslae, ja pidi selle vastavas osas taas kinni katma, millega hilisem võimalus muu konstruktsiooniosa (katuslae sisemuse) vahetuks ülevaatamiseks kadus, tulnuks enne akende paigaldamist kaetud tööde akt koostada ja see tellijale esitada. Kostja nimetatut teinud ei ole.
201.Selle tuvastamiseks, kas kostja pidi katuslae puudusi märkama, on asjas kasutatav kohtu määratud ekspertiis. Ekspert MS on vastanud oma ekspertarvamuse p-s 2.2.8. küsimusele, kas kostja pidi tema lepingulisteks kohustusteks olnud tööde käigus märkama katuslae kahjustusi järgmist: „Avades katusekonstruktsioone katuseakende paigaldamiseks ja müürilati asendamiseks, samuti torustike ja kaabelduste paigaldamiseks on väga tõenäoline, et teostaja pidi märkama kahjustatud katuslae konstruktsioone ja soojustuse ning aurutuõkke ebatihedusi.“ Ekspert viitab ka ehitusvaldkonnas valitsevale heale ehitustavale, mille kohaselt märgates konstruktsioone avades olulisi mittevastavusi, mis võivad kaasa tuua kahjusid
49(57)
ehitisele ja mõjutada märkimisväärset kasutusaegsete kulude tõusu, informeeritakse sellest osapooli saamaks edasisi juhtnööre.
202.Nimetatud tõendist saab järeldada, et kostja pidi märkama hageja poolt esiletoodud puudusi katuslaes, kostja pidi tema poolt teostavate tööde tegemiseks vajalikud konstruktsioonide avamised akteerima ja aktid hagejale esitama, samuti oli kostjal vähemalt hageja informeerimiskohustus sellest, mida ta konstruktsioone avades nägi. Kostja ei eita, et ta jättis nimetatud kohustused täitmata. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et katuseakende ja müürilati paigaldamisel ei olnud vastavates konstruktsioonides puudusi näha.
203.Võlgnik on vastutav nimetatud rikkumiste eest, kuna hageja poolt esile toodud puudused töös (kahjustused konstruktsioonides) esinesid eeldatavalt töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmnes pärast seda (VÕS § 642 lg 1). XVI
204.Hagejale seoses eelnevaga tekkinud kahju tekkimise tuvastamisel omab tähendust asja tundva isiku HK katuslae nõuetekohase rajamise kohta 05.04.2015 koostatud arvamuse p-s
5.7.märgitu ja 17.06.2015 arvamus. Arvamustest nähtuvalt on HK tuginenud küll ekslikult asjaolule, et aurutõkke ja soojustuse paigaldamise kohustus katuslaele oli kostja kohustuseks, samas tõendab HK arvamus hagejal tekkinud kahju ja selle ulatust.
205.Maakohus tuvastas nimetatud tõendi põhjal iseenesest õigesti, et HK hinnangu järgi katuslae konstruktsioonides esinevad eelpoolnimetatud vead põhjustavad niiskuse kondenseerumist ja hallituse teket, mis kahjustab elanike tervist ja viib pikemas perspektiivis konstruktsiooni varisemiseni. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et 09.06.2015 teatas Maru hagejale katuse pikemaaegsest kahjustusest vee läbijooksude tõttu, sarikate märgumisest ning kahtlusest, et hoones on hallitus/vamm. Maakohus tuvastas, et Maru hinnapakkumise kohaselt maksis katuslae renoveerimine 24 879,80 eurot. Nimetatu on käsitletav hagejale tekkinud kahjuna. VÕS § 115 lg 1 alusel on hüvitatav ka selline kahju, mida hageja ei ole veel kandnud.
206.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hageja väidetav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Nimetatu tuvastamiseks tuleb ringkonnakohtu hinnangul võtta arvesse: - kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule; - kas kostja lepingust tulenevad kohustused pidid tagama võlausaldaja huvide rahuldamise; - milline peaks olema mõistlik riskijaotus käesoleva võlasuhte poolte vahel ja kes võlasuhte pooltest peab kandma riski, kui kostja kohustused jäid täitmata ning sellega kaasnes hagejale kahju.
207.Hageja poolt etteheidetavaid kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisi võib hinnata kõrvalkohustustena. Informeerimis-, akteerimis- ja täitedokumendi koostamise kohustused on olulised, kuna nende täitmata jätmisel võib osutuda raskendatuks tööde ja kinnikaetud tööde tuvastamine. Hageja pole aga akteerimis- ja täitedokumentatsiooni koostamisest tulenevaid nõudeid esitanud. Hageja nõue saa olla tekkinud informeerimiskohustuse täitmata jätmisest. Ka selle kohustuse täitmata jätmisel võib tehtud töö osutuda mõtetuks nagu see käesoleval juhul katuslae puhul toimunud on. Asjaolu tõttu, et kostja ei informeerinud hagejat konstruktsioonide avamisel
50(57)
nähtuvast, jäi avastamata ulatuslik konstruktsioonide kahjustus, mille hilisemal avastamisel Maru poolt tuli vastavad renoveerimistööd teha. Siiski leiab ringkonnakohus, et kostja ei pea vastutama katuse vahetamise eest täies ulatuses.
208.Toimiku materjalidest võib järeldada, et tegemist on olnud sajanditevanuse katusega, mida on kaasajal renoveeritud või vähemalt soojustatud. Eeldada, et kaasajal renoveeritud katusel on olulised niiskuskahjustused ja selles teatamata jätmine toob endaga kaasa olulise kahju tellijale, ei ole mõistliku isiku seisukohalt ettenähtav.
209.Pooltevaheline leping ei reguleeri otseselt aktide koostamata või informeerimiskohustuse täitmata jätmisest tulenevat kostja vastutuse ulatust. Milliste võlausaldaja huvide rahuldamise pidid tagama vastavad kostja kohustused, tuleneb ringkonnakohtu arvates ETÜ 2012 p 9.3.7. tõlgendamisest. Nimetatud säte näeb ette tellija õiguse nõuda töövõtjalt kaetud tööde avamist, kaetud tööde avamise kulutusi ning töövõtja poolt tehtud töödes puuduste olemasolul ka tööde parandamisega kaasnevaid kulusid. Normist ei ole võimalik järeldada, et hageja saaks nõuda täies ulatuses uue konstruktsiooni rajamise kulutusi, küll aga kaetud tööde avamisega ja sulgemisega seonduvaid kulutusi. Millised need kulutused on, ei ole hagiavaldusest võimalik järeldada. Kindlasti ei saa selliseks kulutuseks olla terve katuslae lammutamise ja uue ehitamise kulu. Hageja ei ole väitnud, et kostja poolt teostatud akende paigaldamise tööd oleks olnud puudustega. Eeltoodu tõttu pole hageja nõuet võimalik ka osaliselt rahuldada.
210.Maakohus on leidnud põhimõtteliselt õigesti, et kui kostja oleks teavitanud hagejat katuse seisukorrast, siis ei oleks kostja pidanud vahetama katust tasuta, vaid see oleks lahendatud lisatööde tellimise kaudu. Seega ei võtnud kostja endale lepingus eelpoolnimetatud kohustuste sätestamisega riski hüvitada hagejale uue katuse maksumus ja ei pea kandma riski tulenevalt sellest, et jättis hageja ees informeerimiskohustuse täitmata.
211.Hagejale tekkida võiv kahju pidi olema kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja see on vähemalt osaliselt (konstruktsioonide avamise ja sulgemise) ka põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4).
212.Eeltoodu tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus katuslae renoveerimiskulude kostjalt osaliselt, s.o 10 350,75 väljamõistmise osas. XVII
213.Vaidlust ei ole selles, et hageja on nõudnud korter 5 töövõtulepingu puuduste kõrvaldamist 05.04.2015, andes selleks tööde alustamise tähtaja või paludes informeerida kostjapoolsest tööde alustamise tähtajast (IV kd, tl 228-229). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks sellele kirjale reageerinud.
214.Hageja poolt Marule tehtud tööde eest korteri 5 osas 89 362,56 euro maksmine on tõendatud hageja pangakonto väljavõtetega (IV kd, tl 154 ja 233) ja maksekorraldusega (IV kd, tl 39), Maru arvetega 7126,68 euro, 28 954,80 euro, 28 890,40 euro ja 24 609,60 euro tasumiseks (IV kd, tl 230-232, VI kd, tl 35). Maru ja hageja ei ole eristanud, millised summad on tasutud Maru esialgse hinnapakkumise ja millised täiendava hinnapakkumise alusel. Maru esitatud arvetel on summad toodud viisil, et eristamata on kahe hinnapakkumise alusel tehtud töid. Marule makstust tuleb lahutada tööde maksumus, mille hageja on kandnud seoses puuduste kõrvaldamisega korter nr 5 katuslae osas. Tööde parandamise tellis hageja Marult ja selleks sõlmisid hageja ning Maru töövõtulepingu (IV kd, tl 111-153), mille hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks 59 389 eurot + käibemaks. Nimetatus
51(57)
sisalduvad HK 05.04.2015 arvamuse p-s 5.7.1. viidatud katuslae puudustega seonduvad esialgsed tööd 9800 eurot. Hiljem lisandus katuslae parandamise osas Maru täiendava hinnapakkumise kohaselt (IV kd, tl 276) 24 879,80 eurot + käibemaks. Viimane summa jääb hagejale täielikult hüvitamata. Lisaks tuleb esialgsest hinnapakkumisest lahutada katuslae renoveerimisega seonduvad tööd 9800 eurot. Seega moodustub hüvitatav summa ilma katuslae töödeta järgmiselt: (59 389 – 9800) + käibemaks = 44 789 + käibemaks = 53 746,80 eurot.
215.Kahjuhüvitise mõistlikkuse osas jääb ringkonnakohus korter 4-ga seoses võetud seisukohtade juurde ja neid ei korda.
216.53 746,80 eurot kuulub kostjalt seoses korter 5 parandamiskulude hüvitamisega hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 646 lg 5 alusel. Hageja nõudest 89 362,56 eurot jääb rahuldamata 35 615,76 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis kostjalt korter 5 parandamiskuludena välja 1218 eurot ja nimetatud osas jääb otsus muutmata, tuleb hageja nõue rahuldada täiendavalt 53 746,80 -1218 = 52 528,80 euro ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata 34 397,76 euro ulatuses. I alternatiivne nõue – korter 5 lepingu alusel enammakstu 27 881,15 eurot tagastamiseks
XVIII
217.Kuna hageja nõue jääb korter 5 parandamiskulude osas 35 615,76 euro osas rahuldamata, tuleb kontrollida hageja korteriga 5 seoses esitatud alternatiivseid nõudeid.
218.Alternatiivselt on hageja esitanud esimesena lepingu alusel enammakstu tagastamise nõude. Hageja tugines asjaolule, et kostja ei ole rahaliselt ette akteeritud töid 27 881,15 euro eest teostanud ning hageja on lepingust taganenud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on 15.09.2015 lepingust taganenud.
219.Vaidlust pole, et töövõtulepingus korter nr 5 osas leppisid pooled kokku, et „tasu Lepingu nõuetekohase täitmise eest kujuneb vastavalt teostatud tööde mahtudele hinnapakkumises nr 16062014, mis on lisatud lepingu Lisas 1. Lepingu p 7.3. kohaselt toimub tasumine maksegraafiku alusel, mis on lisatud lepingu lisas 2.“ ETÜ 2012 p-s 10.1.2. on sätestatud töövõtja kohustus esitada muude kokkulepete puudumisel lepingust tellijale iga kuu viimaseks kuupäevaks teostatud tööde rahaline akt. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas hagejale ja hageja tasus kostjale rahaliste aktide ja arvete alusel 52 537,03 eurot. Tulenevalt maakohtu ekslikust seisukohast, et hageja võttis sellega tööd ositi vastu, on maakohtu seisukohad alusetult tagastamise nõude lahendamisel ebaõiged. Ringkonnakohus jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et tööd ei ole ositi üle antud ja seisukohti ei korda.
220.Nagu ringkonnakohus tuvastas, ei koostanud kostja teostatud tööde akte ega töödegraafikut. Vaidlust ei ole selles, et hageja 01.12.2014 esitatud palvele vastuseks teatas kostja, et ta on töid juba alustanud ega oska sellises situatsioonis töödegraafikut teha ning seda polegi vaja teha (IV kd, tl 238).
221.Millised tööd on hageja arvates üleakteeritud, on hageja selgitanud hagi lisaga 19, mis kujutab endast kostja koostatud koondtabelit 27102014, milles hageja on märkinud kollasega kostja poolt tegemata, kuid hageja poolt tasutud tööd (IV kd, tl 239-242). Nimetatud dokumenti hindab ringkonnakohus hageja seletuse, mitte tõendina. Tööde mitteteostamine on tõendatud HK arvamusega 05. aprillist 2015. Kostja ei ole tõendanud, et hageja koondtabelis kollasega märgitud tööd, mille eest hageja on tasunud, on kostja poolt tegelikult teostatud.
52(57)
Seega kuulub hageja nõue 27 881,15 eurot väljamõistmiseks kostjalt rahuldamisele (VÕS § 189 lg 1 alusel). II alternatiivne nõue – korter 5 lepingu alusel parandamiskulude hüvitamise nõue seoses katuslae töödega XIX
222.Nimetatud nõuet käsitles ringkonnakohus korter nr 5 katuslaega seonduvalt puuduste kõrvaldamise hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude raames (otsuse osad XIV-XVII). Nimetatud nõude veelkordne esitamine alternatiivse nõudena polnud vajalik, sest hagi ese ja alus on sama eelnevas nõudes tooduga. Seetõttu jääb ringkonnakohus oma varem võetud seisukoha juurde katuslae osas ja seda ei korda. Hageja II alternatiivne nõue 29 855,76 euro hüvitamiseks jääb rahuldamata. III alternatiivne nõue – korter 5 lepingu alusel leppetrahvi nõue 6500 eurot XX
223.Nimetatud nõude esitamisel tugines hageja pooltevahelise korter 5 töid reguleeriva lepingu p-le 6.2.7., mille kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist juhul, kui töövõtja korduvalt, s.o enam kui üks kord rikub lepingu dokumentides sätestatud tingimusi ning vaatamata tellija kirjalikele märkustele ei ole olukord paranenud. Leppetrahvi piirmäär käesolevas punktis nimetatud rikkumise eest on kuni 10 % lepingu maksumusest.
224.Hageja heidab kostjale lepingurikkumisena ette katuslae puudustega ehitamist ja vara säilimise kohustuse rikkumist.
225.Mis puudutab katuslae ehitamist, jääb ringkonnakohus seisukoha juurde, et tegemist ei olnud kostja lepingulise kohustusega. Eelnevast tulenevalt ei ole vaja hinnata, kas kostja on sellega seoses rikkunud lepingu dokumentides sätestatud tingimusi, kas tellija on teinud kirjalikke märkusi, kas olukord on paranenud.
226.Vara säilimise kohustuse osas leidis ringkonnakohus, et see oli kostja lepinguline kohustus nii korter 4 kui 5 töövõtulepingu raames.
227.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei saa peale lepingust taganemist nõuda leppetrahvi tasumist. Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvi nõue on esitatud samaaegselt lepingust taganemise nõudega. Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (vastavalt VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2). Hagejal oli leppetrahvi nõue enne lepingust taganemist olemas, seetõttu ei oma selle esitamine taganemisavalduses iseenesest põhimõttelist tähendust asja lahendamisel.
228.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostja vastuväide, et hageja oli poolte kirjavahetusest tulenevalt asjade kadumisest teadlik juba 06.01.2015 ja leppetrahvi nõue on esitatud esmakordselt 15.09.2015 avalduses, mistõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda VÕS § 159 lg 2 alusel. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kaheksa kuud peale rikkumist esitatud leppetrahvi nõude on hageja minetanud, kuna ta pole rikkumist avastades kostjale teatanud, et kavatseb sellise nõude esitada.
53(57)
Kostja menetluslik tasaarvestus apellatsioonikohtus XXI
229.Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud menetlusliku tasaarvestuse taotluse kahe korter 5 osas tasumata arve kokku summas 5539,60 osas. Pole vaidlust, et kostja esitas arved ja hageja jättis kaks viimast arvet tasumata. Põhimõtteliselt on tasaarvestuse tegemine ringkonnakohtus võimalik. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on kostja tasaarvestuse eelduseks asjaolu, et tal on õigus nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades pole võimalik tuvastada, millised tööd olid tasaarvestuse aluseks oleva kahe arve nr 150100968 ja 150200970 (V kd, tl 42-43) aluseks ning kas nimetatud tööd on kostja poolt teostatud. Üksnes arvete esitamisest nõuet ei teki, vaid selleks on vajalik ka tööde tegemine. Nagu ringkonnakohus eelnevalt korter 5-ga seotud lepingu puhul tuvastas, ei soovinud kostja siduda arvete tasumist töögraafikuga. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja esitas korter 5 osas arveid 27 881,15 eurot suuremas ulatuses, kui on tehtud töid. Kuna kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid, ei saa ringkonnakohus sellega arvestada. Menetluskulude jaotus XXII
230.Kokkuvõttes tulnuks hageja 136 376,67 euro suurusest nõudest maakohtus rahuldamisele korter 4 parandamiskulude hüvitise nõue 30 137,04 eurot + kadunud asjade väärtuse hüvitamise nõue 15 451,71 eurot + korter 5 parandamiskulude hüvitise nõue 53 746,80 eurot + alusetult saadu 27 881,15 eurot = 127 216,70 eurot. Seega kuulub hageja nõudest rahuldamisele ligikaudu 93 %. Poolte maakohtu menetluskulud tuleb seetõttu jätta 93 % ulatuses kostja kanda ja 7 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
231.Menetluskulude kindlaksmääramise osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu määrab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude suuruse uuesti vastavalt maakohtu poolt vajalikeks ja põhjendatuks peetud suurusele, s.o hageja vastav kulu on 7278 eurot ja kostjal 9858 eurot. Hagejalt tuleks seega välja mõista 7 % 9858 eurost, mis on 690,06 eurot ja kostjalt 93 % 7278 eurost, mis on 6768,54 eurot.
232.Apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatus on järgmine. Hageja apellatsioonkaebuse nõudest 120 924,96 eurot kuulub rahuldamisele korter 4 parandamiskulude hüvitise nõue 27 587,04 eurot + korter 5 parandamiskulude hüvitise nõue 52 528,80 eurot + alusetult saadu hüvitamise nõue 27 881,15 = 107 996,99 eurot. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata 12 927,97 euro ulatuses. Seega rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ligikaudu 89 % ulatuses ja jätab rahuldamata 11 % ulatuses.
233.Kostja apellatsioonkaebuse hinnaga 27 020,96 eurot rahuldab ringkonnakohus katuslae parandamiskulude hüvitise 10 350,75 euro ulatuses ja jätab rahuldamata kadunud asjade väärtuse hüvitamise 15 451,71 eurot + korter 5 parandamiskulude hüvitamise 1218,50 eurot = 16 670,21 euro ulatuses. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse ligikaudu 38 % ulatuses ja jätab rahuldamata 62 % ulatuses.
244.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust arvestades, et poolte apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 1/3 ulatuses hageja kanda ja 2/3 ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
245.Edasi hindab ringkonnakohus poolte menetluskulude, sh esindajakulude, vajalikkust ja põhjendatust. Mõlema esindaja tunnihinde suurus (hagejal 120 eurot + käibemaks ja kostjal
54(57)
110 eurot + käibemaks) on mõistlik. Hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on 2580 eurot esindajakulu ja riigilõiv 1000 eurot. Hageja on kulutanud maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele 17,5 h, kostja vastusega tutvumisele 1 h ja ettevalmistusele kohtuistungiks 2 h. Arvestades asja mahukust ja suhtelist keerukust (nõudeid kahe objekti osas erinevatel õiguslikel alustel, alternatiivseid nõudeid, ekspertiisi vajalikkust), peab ringkonnakohus hageja esindaja apellatsioonimenetluses kulutatud aega 20,5 h mõistlikuks ning kokkuvõttes hageja esindajakulude suurust 2580 eurot vajalikuks ja põhjendatuks kuluks (TsMS § 175 lg 1). Kostja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid ei esitanud. Seega on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu suurus ringkonnakohtu hinnangul 2580+ 1000 = 3580 eurot.
246.Kostja menetluskulude suurus on 4895 eurot esindajakulu ja riigilõiv 1000 eurot. Hageja leidis, et kostja esindajakulude suurus on mõneti ülepaisutatud. Kostja on kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele 0,8 h, kliendiga arutamisele 1,0 h, apellatsioonkaebuse väljatöötamisele, koostamisele ja redigeerimisele kokku 17 h ja hageja apellatsioonkaebusele vastamisele 5,5 h, kohtuistungiks ettevalmistamisele 2,8 h ja kohtuistungiks 2 h. Arvestades, et pooled on suures osas korranud maakohtule varem esitatud seisukohti, peab kohus põhjendatuks menetluskuluks apellatsioonkaebuse koostamiseks koos hageja apellatsioonkaebusele vastamisega 17 h, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 h, muus osas on esindaja ajakulu põhjendatud. Kokku peab ringkonnakohus vajalikuks ajakuluks kostja esindajal 21,8 h ja kokkuvõttes kostja esindajakulude suurust 2380 euro ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks kuluks (TsMS § 175 lg 1). Seega on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu suurus ringkonnakohtu hinnangul 2398 + 1000 = 3398 eurot.
247.Hageja menetluskuludest peab kostja kandma 67 % ehk 2398,60 eurot. Kostja menetluskuludest peab hageja kandma 33 % ehk 1121,34 eurot. Kokku peab hageja mõlema kohtuastme peale hüvitama kostjale 1811,40 eurot ja kostja hagejale 9167,14 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab kostja nõude hageja nõudega ja kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskuludena 7355,74 eurot. Kuivõrd hageja pole erinevalt kostjast palunud menetluskulude väljamõistmiselt viivist, siis ringkonnakohus nimetatut otsuses ei kajasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Parandatud 25.04.2017 määrusega
RESOLUTSIOON:
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2017 otsuse resolutsiooni 11. ja 12. punktides sisalduvad vead ja lugeda resolutsiooni punkti 11 sõnastus „Jätta poolte maakohtu menetluskulud 93 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u ja 7 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u kanda.“ õigeks sõnastuses „Jätta poolte maakohtu menetluskulud 93 % ulatuses Oravapoisid OÜ-u ja 7 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u kanda.“ ning resolutsiooni punkti 12 sõnastus „Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud 33 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u ja 64 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u kanda.“ õigeks sõnastuses „Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud 33 % ulatuses Finesta Baltic OÜ-u ja 67 % ulatuses Oravapoisid OÜ-u kanda.“
55(57)
2.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.11.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034 alltoodud osades:
1.1.Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-4 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud 27 587 eurot 4 senti.
1.2.Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-5 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud 53 746 eurot 80 senti.
1.3.Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-5 asuva korteriomandi kohta sõlmitud töövõtulepingu alusel OÜ-le Oravapoisid tasutud ettemakse 27 881 eurot 15 senti.
1.4.Osas, millega ringkonnakohus jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Saata asi resolutsiooni p-des 1.1-1.4. nimetatud osades uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034 muutmata järgmistes osades.
2.1.Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-4 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud 1425 eurot 36 senti.
2.2.Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt Oravapoisid Finesta Baltic OÜ kasuks välja kaotsiläinud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti.
2.3.Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-5 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud 35 615 eurot 76 senti.
2.4.Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-5 asuva korteriomandi katuslae parandamise kulud 29 855 eurot.
56(57)
2.5.Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37-5 asuva korteriomandi kohta sõlmitud töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 6500 eurot.
3.Otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt Oravapoisid Finesta Baltic OÜ kasuks välja 2550 euro suuruse Tallinnas Lai 37-4 asuva korteriomandi tööde parandamiskulude hüvitise. Riigikohtu lahendi jõustumisega jõustub otsus ka p-des 2.12.5 nimetatud osas.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo INDELA OÜ kontole.
57(57)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.