Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Tabal hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastu servituudi seadmiseks ja kahju hüvitamiseks Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastuhagi Osaühingu Tabal vastu tehnovõrgu eemaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Tabal kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 23 975 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Osaühing Tabal, lepingulised nende Hageja vandeadvokaadid Helvia Räägel ja Jüri Leppik
esindajad
Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Asja läbivaatamise kuupäev
26. november 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411 osas, millega kohtud jätsid hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
1.Osaühing Tabal (hageja) esitas 20. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi ja 9. detsembril 2014 nõude täpsustuse Aktsiaseltsi MV KAUBAD (kostja) vastu. Hageja palus seada reaalservituut Tallinnas Mäealuse 12 asuvale kinnistule (registriosa nr 283601) Tallinnas Kadaka tee 185 asuva
2-14-58411 kinnistu (registriosa nr 17985501) kasuks selliselt, et Kadaka tee 185 kinnistu omanikul ja tema määratud isikutel on tähtajatu õigus kasutada Mäealuse 12 kinnistul asuva alajaama nr 975 küljes asuvat mõõtekilpi LK 1 ja selle ümbrust 2 m raadiuses ning mõõtekilbist algavat Kadaka tee 185 kinnistule suunduvat maakaabli ala 2 m laiuse alana kuni Mäealuse 12 ja Kadaka tee 185 kinnistute piirini vastavalt hageja lisatud skeemile. Servituudi teostamiseks on Kadaka tee 185 kinnistu omanikul õigus pääseda servituudi ala juurde üle Mäealuse 12 kinnistu. Samuti palus hageja tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus Mäealuse 12 kinnistu kirjeldatud viisil koormamiseks ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr 283601 III jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu reaalservituudi kohta kande tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. 7. aprilli 2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema kinnistu saab elektrit kostja kinnistul asuva alajaama mõõtekilbist LK 2, mitte LK 1, nagu hageja oli varem viidanud. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja 6. veebruaril 2015 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 23 975 eurot 47 senti. Maakohus liitis 16. veebruari 2015. a määrusega hagid ühte menetlusse. Hagiavalduste kohaselt kuulub kostjale Tallinnas Mäealuse 12 kinnistu (kostja kinnistu) ning hagejale kuulub naaberkinnistu Kadaka tee 185 (hageja kinnistu). Kostja kinnistul asub Eesti Energia Aktsiaseltsile kuuluv alajaam nr 975 (alajaam), mille seinal paiknevast mõõtekilbist (ka elektrikilp, kilp) varustatakse osaliselt elektrienergiaga ühte hageja kinnistul asuvat hoonet. Hageja kinnistu üürnikud avastasid 29. septembri 2014 hommikul tööle tulles, et nädalavahetusel, s.o 27. või
28.septembril 2014 on kostja kinnistul asuva alajaama seinal paiknevast mõõtekilbist varastatud hageja kinnistut varustav elektrikaabel (kaabel). Kilbist oli eemaldatud umbes üks meeter hagejale kuuluvat kaablit. Pärast kaabli eemaldamist oli kilbi põhi betoneeritud ja uue liivaga kaetud. Arvestades kaabli eemaldamise viisi, sai seda teha üksnes kostja või kostja volitatud isik. Hageja saatis 30. septembril 2014 kostjale e-kirja ja palus tagada juurdepääsu alajaamale avariitööde tegemiseks. Kostja vastas, et kui Elektrilevi OÜ soovib tema kinnistul töid teha, peab ta sellest ette teatama viis päeva. Lisaks väitis kostja, et ta ei suuda eemaldada autosid, mis pargivad tema kinnistul ja blokeerivad juurdepääsu alajaamale. Alates 1. oktoobrist 2014 oli kogu aeg mõni sõiduk pargitud mõõtekilbile nii lähedale, et sellele ei olnud võimalik juurde pääseda. 29. septembril ja 28. oktoobril 2014 oli kilbi ette pargitud Mercedes-Benz registreerimisnumbriga 747 BCX (Mercedes-Benz), millega iga päev sõidab kostja juhatuse liige R. Viitkar. Alates 30. septembrist kuni 3. oktoobrini 2014 oli kilbi ette pargitud punane Ford registreerimisnumbriga 880 FMC (punane Ford) ning alates
4.oktoobrist 2014 Volkswagen Touareg registreerimisnumbriga 575 BJD. Hageja taotles 3. oktoobril 2014 hagi tagamise korras juurdepääsu alajaamale, maakohus rahuldas taotluse samal päeval määrusega. Maakohus keelas kostjal takistada ligipääsu alajaama ees asuvale elektrikilbile ja/või teha hagejale mistahes takistusi alajaama kaudu hageja kinnistul asuva hoone varustamisele elektrienergiaga, mh teha takistusi hagejale või tema nimetatud isikutele alajaama elektrikilbi ja sellest väljuva kaabli parandustöödel. Kui hageja juhatuse liige 4. oktoobril 2014 koos Elektrilevi OÜ töötajaga kostja kinnistule läks, et teha elektrikilbis remonditöid, oli selle ette pargitud punane Ford. Kuna kostja ei täitnud hagi tagamise määrust vabatahtlikult, algatas hageja Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi juures täiteasja. 14. oktoobril 2014 saatis kohtutäitur kostjale täitmisteate ja sunniraha määramise hoiatuse, milles andis teada, et 24. oktoobril 2014 hakkab hageja või tema volitatud isik tegema elektrikilbi ja sellest väljuva kaabli parandustöid ning kostja on kohustatud mitte takistama ligipääsu alajaamale ega tegema muid takistusi parandustööde tegemisel. Sellele vaatamata oli 24. oktoobril 2014 pargitud elektrikilbi ette väikebuss Fiat Ducato registreerimisnumbriga 660 MLF, mistõttu hagejal ja tema tellitud tööde tegijatel ei olnud võimalik sel päeval kaablit parandada. Kohtutäitur saatis 28. oktoobril 2014 kostjale uuesti täitetoimingu teate ja sunniraha 2(11)
2-14-58411 määramise hoiatuse, teatades elektrikilbi ja kaabli parandustöödest 31. oktoobril 2014. Kostja ei võimaldanud ka sel päeval hagejal ega tema volitatud isikul kaablit parandada. Sel korral oli elektrikilbi ette pargitud sõiduk Mercedes-Benz registreerimisnumbriga 635 BKH. Kostja esitas kohtutäiturile 31. oktoobri 2014 notariaalakti, millega kostja koormas oma kinnistu kasutusvaldusega OÜ Fontelec kasuks parkimisplatsi opereerimiseks. 13. novembril 2014 esitas hageja täiendava hagi tagamise taotluse, mille Harju Maakohus 17. novembri 2014. a määrusega rahuldas. Kohtutäitur K. Põlts teatas kostjale, et hageja tuleb kostja kinnistule elektrikilbi parandustöid tegema
26.novembril 2014. Kostja ei võimaldanud ka siis hagejal parandustöid teha, parkides elektrikilbi ette kraanaga veoauto. Pärast seda, kui veoki omanik selle kohtutäituri selgituste peale eemaldas, sai hageja 27. ja 28. novembril kaabli parandustööd teha. Kostja tegevuse tõttu olid kaabli parandustööd takistatud kahe kuu jooksul, s.o ajavahemikul 30. septembrist kuni 28. novembrini 2014. Hageja leidis, et tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks tuleb kostja kinnistule seada reaalservituut. Kostjal on kaabli talumise kohustus asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 järgi. Kostja tekitas hagejale oma õigusvastase ja pahatahtliku käitumisega varalist kahju 23 975 eurot 47 senti elektrikilbi remonti ja kaabli taastamist takistades. Hageja kandis otsest varalist kahju, tehes järgmised kulutused: kaabli taastamiseks vajalikud tööd 1238 eurot 24 senti; ajutise elektri tootmine generaatorilt ajavahemikul
30.septembrist kuni 17. oktoobrini 2014, kokku 4733 eurot 11 senti; ajutise tarbimiskoha kõrgem võrgutasu 134 eurot 17 senti; lisakulud ajutistest elektriliitumistest ajavahemikul 17. oktoobrist kuni
5.detsembrini 2014, kokku 5555 eurot 99 senti; tühisõidud kinnistule ja muud lisakulud, kokku 1407 eurot; kulud elektrikatkestusest tingitud valve- ja ventilatsioonisüsteemi häirete kõrvaldamiseks, kokku 107 eurot; elektrivarustuse katkestamisest tingitud kulude finantseerimiseks võetud käibelaenu teenustasud ja intress, kokku 902 eurot 93 senti; täitemenetlusega seotud kohtutäituri tasu ja kulud 569 eurot 10 senti. Samuti jäi hagejal saamata tulu 8612 eurot 10 senti, kuna hageja üürnik Olly Terasprofiilid OÜ ütles elektrikõikumiste tõttu üles hagejaga sõlmitud üürilepingu ning hagejal jäi kuni uue üürniku leidmiseni saamata lepingujärgne üür. Ühtlasi maksis hageja uue üürniku leidmiseks maakleritasu 850 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi võeti ekslikult menetlusse, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 järgi on tehnorajatise talumise asjad hagita asjad, mistõttu hageja oleks pidanud esitama maakohtule hagita avalduse. Alternatiivselt palus kostja jätta hageja nõuded rahuldamata. Hagejal puudub õigus ja vajadus servituudi seadmiseks. Kostjal ei ole tehnorajatise talumise kohustust ka tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1. Servituudi seadmise nõue on aegunud. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamata. Hageja süüdistused, et kaabli lõikas läbi kostja, on alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et kaabel oli olemas ja kostjal oli selle talumise kohustus. Hageja eemaldas ise kaabli, et kostjat survestada. Enne hagi tagamise määrust puudus hagejal õiguslik alus kostja kinnistul kaevetöid teha ning kostja kaitses oma valdust omavoli eest. Hagi tagamise ajal ei teinud kostja kaabli parandustöödeks takistusi. Kostja tegi kohtutäituriga koostööd. Kohtutäitur ei määranud kostjale sunniraha ja lõpetas täitemenetluse, kuna kohustus on täidetud. Puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kulutuste ja kostja tegevuse vahel ning kostja teo õigusvastasus. Kostja pakkus hagejale, et tagab ajutiselt tema kinnistu elektrivarustuse ajutisest elektrikaablist. Ajutise elektrikaabli paigaldamise kulu oleks olnud 120 eurot. Kui hageja oleks selle pakkumise vastu võtnud, ei oleks talle kahju tekkinud. Seega on hageja kahju tekkimises ise süüdi. Hageja esitatud arved on alusetud, tõendamata on teenuste tellimine ja nende vajalikkus. Kostja taotles kahjuhüvitise vähendamist 120 euroni, kuna selle summa eest oleks saanud taastada hageja esialgse elektrivõimsuse.
3(11)
2-14-58411
3.Kostja esitas 18. märtsil 2016 vastuhagi, milles palus kohustada hagejat eemaldama kolme tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest ebaseaduslik elektripaigaldis. Selleks tuleb hagejal lahti ühendada (läbi lõigata) talle kuuluv kaabel, mis asub elektrikilbis (LK 1 ja LK 2) kostja kinnistu seinal, ning eemaldada enda kasutuses olnud peakaitse ja voolumõõtja, mis asusid elektrikilbis, lõpetada elektritarbimine kostja kinnistul olevast alajaamast ja kinnistu seinal asuvast elektrikilbist (LK 1 ja LK 2). Elektrikaabel, mis asub kostja kinnistu parkimisplatsi all, jääb kostja omandisse.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja leidis, et täidetud on AÕSRS § 152 lg-s 1 sätestatud eeldused ja kostja on kohustatud tehnovõrku või -rajatist taluma. Lisaks on kostjal talumiskohustus AÕS § 158 lg 1 järgi.
5.Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2017. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus seadis kostja kinnistule servituudi hageja kinnistu kasuks selliselt, et hageja kinnistu omanikul ja tema poolt määratud isikutel on õigus tööpäevadel kl 9.00–18.00 kasutada kostja kinnistul asuva alajaama küljes asuvat mõõtekilpi LK 1 ja selle ümbrust 2 m raadiuses ning mõõtekilbist algavat hageja kinnistule suunduva maakaabli ala 2 m laiuse alana kuni kostja ja hageja kinnistute piirini vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile. Servituudi teostamiseks on hageja kinnistu omanikul õigus pääseda servituudi ala juurde üle kostja kinnistu. Servituudi määras kohus tähtajaliselt kuni ajani, mil hageja kinnistu omanikul on võimalik oma kinnistut tervikuna elektrienergiaga varustada üle Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 kinnistute (detailplaneeringus ettenähtud elektrijaama valmimiseni). Servituudi eest makstavaks tasuks määras kohus 225 eurot 58 senti aastas selliselt, et tasu tuleb maksta iga jooksva aasta 1. veebruariks. Maakohus kohustas kostjat andma tahteavalduse oma kinnistu koormamiseks reaalservituudiga ning asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Hageja kahju hüvitamise nõude ja kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis hagi menetluskulud poolte endi kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue servituudi seadmiseks ei ole aegunud. Nõue on põhjendatud AÕS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata AÕSRS § 152 lg 1 alusel. Hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Puudub alus tuvastada, et elektrikaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos, mistõttu VÕS § 1043 eeldused ei ole täidetud. Ei ole tõendatud, et just kostja või kostjaga seotud isik eemaldas hagejale kuuluva kaabli või korraldas kaabli eemaldamise. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel seda oleks võimalik tuvastada, samuti pole hageja väitnud, et mõni tunnistaja saaks vastava asjaolu kohta ütlusi anda. Kuigi üks elektrikilbile ligipääsu takistanud sõiduk (Mercedes-Benz) kuulus kostja seaduslikule esindajale, ei ole kahju hüvitamise nõude puhul võimalik samastada kostja seaduslikku esindajat kui füüsilist isikut ja kostjat kui juriidilist isikut. Lisaks, kuna hageja pöördus kostja poole palvega juurdepääsuks kostja kinnistule alles 30. septembril 2014, ei saanud kostja 29. septembril 2014 veel olla teadlik, et hageja soovib alajaamale juurdepääsu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks 28. oktoobril 2014 üritanud alajaamale juurde pääseda ning kostja esindaja oleks keeldunud oma isiklikku autot mujale parkimast. Muud hageja viidatud sõidukid, mis väidetavalt takistasid tema ligipääsu alajaamale, ei kuulunud kostjale. Ei ole alust asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik neid sõidukeid oma äranägemise järgi alajaama ette parkida. Ka juhul, kui kostja seaduslik esindaja kui füüsiline isik võis liigelda mõne elektrikilbi ette pargitud autoga või tal oli mõnele nimetatud sõidukitest juurdepääs, ei ole alust asuda seisukohale, et kostja kui juriidiline isik on hagejale kahju tekitanud. Kohtutäituri 24. oktoobri 2014 täitmisteatest nähtub, et kostja oli teinud kõik endast oleneva, et tagada kohtutäituri juurdepääs elektrikilbile, ning paigaldas elektrikilbile punase sildi kirjaga „Palun mitte parkida 23.10.2014–25.10.2014“. Samuti teisaldas kostja juhatuse liige 23. oktoobril 2014 elektrikilbi ees olnud sõiduki, et E-Service AS töötajal oleks võimalik kilbile juurde pääseda. Asjaolu, et järgmisel päeval, 24. oktoobril 2014 oli elektrikilbi ette pargitud uus auto, ei olnud kostja kontrolli all. Oma 7. ja 15. oktoobri 2014. a 4(11)
2-14-58411 e-kirjades pakkus kostja hagejale, et paigaldab talle ajutise elektrikaabli. Seega püüdis kostja ära hoida hagejale täiendava kahju tekkimist elektriühenduse katkemisest.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, määras servituudi tasuks 225 eurot 58 senti aastas, piiras servituudi kasutamise aega tööpäevadel ajavahemikuga 9.00–18.00 ning määras, et servituut on tähtajaline kuni detailplaneeringus ettenähtud elektrijaama valmimiseni. Hageja palus saata asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse, välja arvatud osas, millega hageja kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Kostja palus vaidlustatud osas otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata ning rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja määrata servituudi tähtajaks 1 aasta ja talumistasu suuruseks 497 eurot aastas alates hagi tagamise määruse tegemisest, s.o 3. oktoobrist 2014. Menetluskulud palus kostja jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuses korduva taotluse hageja servituudi seadmise nõudele aegumise kohaldamiseks.
8.Kumbki pool vaidles teise apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Muus osas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hageja servituudi seadmise nõude läbivaatamisel oleks tulnud TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 kohaselt järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. Maakohus on eksinud AÕS § 158 tõlgendamisel ning jätnud tähelepanuta AÕSRS § 152, mis on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Muu hulgas ei ole välja selgitatud, millal vaidlusalune elektripaigaldis kostja kinnistule rajati, ega hinnatud poolte esitatud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul selgitada hagejale võimalust esitada nõue ka kasutusvaldaja OÜ Fontelec vastu ja nõude esitamata jätmise korral kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja vastuhagi kohta leidis ringkonnakohus, et kuna selle rahuldamine sõltub hageja servituudi seadmise nõude rahuldamisest, tuleb maakohtu otsus ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas tühistada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Otsuse p-des 66–78 tuvastatu põhjal on maakohus põhjendatult leidnud, et praeguses asjas puudub alus tuvastada, et hagejal kaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos. Seega ei ole VÕS § 1043 kohaldamise eeldused täidetud ning hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu põhjendustega täielikult ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korranud neid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Hageja palub saata asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5(11)
2-14-58411 Hageja ei nõustu kohtute järeldusega, nagu ei oleks võimalik tuvastada, et just kostja eemaldas hagejale kuuluva kaabli. Hageja on põhistanud, et on ainuvõimalik, et kaabli lõikas läbi kostja. Isegi kui kaablit ei lõiganud läbi kostja, siis on hagejale tekitanud kahju kostja õigusvastane käitumine kaabli parandustööde takistamisel kahe kuu jooksul 30. septembrist kuni 28. novembrini 2014. Kohtud rikkusid asja lahendamisel menetlusõiguse norme, sh TsMS § 442 lg-t 8, § 436 lg-t 2, § 438 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1. Kohtute järeldus põhjusliku seose puudumise kohta hagejal kaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel põhineb tõendite ebaõigel hindamisel. Maakohus jättis hageja ilma nende asjaolude tõendamise võimalusest, kui jättis rahuldamata hageja taotlused kuulata tunnistajatena üle Tallinna kohtutäitur K. Põlts, kaabli parandamisega seotud töid teinud AS-i A.Kroon esindaja A. Vankov ning T. Kipper ja M. Osa. Kõik tunnistajad oleksid saanud anda ütlusi selle kohta, et kostja juhatuse liige liigutas elektrikilbi ette pargitud sõidukeid, s.t tal oli sõidukitele ligipääs ja võimalus neid oma tahtmist mööda parkida. Kõiki kostja tegevusi ja hagejat kahjustavaid asjaolusid ei olnud võimalik tõendada dokumentidega. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud maakohtu rikkumist ning jättis rahuldamata hageja ringkonnakohtule esitatud taotluse tunnistajad üle kuulata. Kohtute järeldus, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud, on üllatav. Kohtud on käitunud vastuoluliselt ja rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet. Seda, et kostja takistas kaabli parandustööde tegemist, tõendab ka asjaolu, et hagejal oli vaja taotleda hagi tagamise korras kohtult kaabli parandustööde takistamise keelamist. Maakohus on valesti hinnanud ka kostja 30. septembri 2014 kirja hagejale ja leidnud, nagu oleks kostja lubanud Elektrilevi OÜ töötajatele ligipääsu kilbile. Tegelikult kostja ei lubanud Elektrilevi OÜ töötajaid oma kinnistule. Kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust, eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-t 5 ja § 133 ning VÕS § 1054 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja ei nõustu kohtutega, et kahju hüvitamise nõude osas ei ole võimalik samastada kostja seaduslikku esindajat kui füüsilist isikut ja kostjat kui juriidilist isikut. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei kohaldu TsÜS § 31 lg 5 ja § 34 lg-d 1 ja 2. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema juhatuse liige ei tegutsenud kõnealusel ajavahemikul kostja esindajana, vaid iseenda huvides. Kuna kostja juhatuse liikme sõiduk oli 28. oktoobril 2014, mil kehtis Harju Maakohtu 3. oktoobri 2014 hagi tagamise määrus, elektrikilbi ette pargitud, tegi kostja oma juhatuse liikme kaudu hagejale takistusi kilbile ligipääsul ja rikkus sellega kohtulahendit. Kostja kui juriidilise isiku vastutus hagejale tekitatud kahju eest tuleneb ka sellest, et kostja ei täitnud Harju Maakohtu 3. oktoobri 2014 ja 17. novembri 2014. a määrusi, milles otsesõnu keelati kostjal takistada ligipääsu elektrikilbile ja/või teha hagejale mistahes takistusi hageja kinnistul asuva hoone varustamiseks elektrienergiaga.
11.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise korral vaidleb kostja sellele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral taotleb kostja kahjuhüvitise vähendamist 120 euroni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb TsMS § 691 p 4, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hageja kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
13.Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 688 lg 1). Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas. Kumbki pool ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hageja servituudi seadmise nõuet ja kostja 6(11)
2-14-58411 vastuhagi puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seega on ringkonnakohtu otsus viimati nimetatud osas jõustunud (TsMS § 655 lg 2 p 1). Kuna kolleegium tühistab kohtute otsused ka osas, millega hageja kahju hüvitamise nõue lahendati, ja saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt p 12), tuleb maakohtul lõpptulemusena kogu tsiviilasi uuesti läbi vaadata.
14.Kohtud on hageja nõuet hüvitada kaabli eemaldamisega tekitatud kahju käsitlenud ebapiisavalt.
14.1.Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et just kostja või kostjaga seotud isik eemaldas hagejale kuuluva kaabli või korraldas kaabli eemaldamise. Maakohus märkis, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mille alusel seda oleks võimalik tuvastada, samuti ei ole hageja väitnud, et mõni tunnistaja saaks vastava asjaolu kohta ütlusi anda (maakohtu otsuse p 71). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega (ringkonnakohtu otsuse lk 22).
14.2.Kohtud ei käsitlenud aga asjaolusid, millega hageja põhjendas oma väidet, et kaabli eemaldas kostja või kostjaga seotud isik. Sellega on rikutud kohtuotsuste põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8, § 654 lg 5) ja otsuste põhjendus ei ole piisav. Nii tõi hageja esile, et kaabel oli eemaldatud nädalavahetusel kostja kinnisasjal asuvast mõõtekilbist. Pärast kaabli eemaldamist oli mõõtekilbi põhi betoneeritud ja liivaga kaetud, mis viitab sellele, et kaabli eemaldajal oli aega ja võimalust mõõtekilbis kaabli eemaldamise jäljed peita, sh oli tal ligipääs veele ja elektrile (I kd, tl 3, 71; VII kd, tl 22 pöördel; VIII kd, tl 3, 8). Samuti on hageja väitnud, et kostja pääseb alajaama sisse, mis võimaldas kaabli lõikamise ajaks lülitada välja voolu hageja kinnistut elektrienergiaga varustavast kilbist (VII kd, tl 22 pöördel). Hagejal endal puudub alajaama ligipääs ning ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik, kellel ei ole mingit seost hageja ega kostjaga, riskib liitumiskilbis pingestatud kaabli läbilõikamisega (VI kd, tl 172; VII kd, tl 22 pöördel). Hageja arvates annavad kaudsed tõendid ja elulised asjaolud alust arvata, et kaabli lõikas läbi kostja või seda tehti tema initsiatiivil (VI kd, tl 172). Nendele asjaoludele tugines hageja ka apellatsioonkaebuses (VII kd, tl 111). TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Seega peab kohus otsuse tegemisel võtma arvesse ja analüüsima kõiki menetluses hagi või vastuväidete alusena esitatud väiteid ja asjaolusid. Praeguses asjas rikkus maakohus seda kohustust, kui jättis hageja esile toodud elulised asjaolud analüüsimata. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumist kõrvaldanud ega vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele, rikkudes TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat kohustust. Viidatud sätte kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas selgitama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Riigikohus on varem korduvalt rõhutanud, et kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034/75, p 17.1; 17. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1; 17. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20).
14.3.Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul käsitleda asjaolusid, millele hageja on rajanud oma väite, et kaabli eemaldas kostja või kostjaga seotud isik, ning põhjendada, miks ta väitega nõustub või ei nõustu. Väidet käsitledes tuleb arvestada eluliste asjaoludega nii enne kui ka pärast kaabli eemaldamist. Muu hulgas tuleb vastata ka hageja väidetele selle kohta, et pärast kaabli kadumist asus kostja eitama seda, et hagejal oli elektrikilbis kaabel, ning takistas kaabli parandustööde tegemist, kui lukustas mõõtekilbi, keelas hagejal oma kinnistul viibida ja takistas mõõtekilbi ette sõidukeid parkides sellele ligipääsu (I kd, tl 3, 71 ja 72). 7(11)
2-14-58411
15.Kohtud ei ole menetlusnorme rikkudes võimaldanud hagejal tõendada oma väiteid põhjusliku seose kohta kostja tegevuse ning kaabli parandustööde viibimisest hagejale tekkinud kahju vahel.
15.1.Maakohus tuvastas, et 29. septembril ja 28. oktoobril 2014 kilbi ette pargitud Mercedes-Benz kuulus kostja seaduslikule esindajale. Ülejäänud sõidukid, mis olid ajavahemikul 30. septembrist kuni
28.novembrini 2014 elektrikilbi ette pargitud, ei kuulunud maakohtu tuvastatud asjaoludel kostjale. Sellest tulenevalt ei olnud maakohtu arvates alust asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik neid sõidukeid oma äranägemise järgi alajaama ette parkida (maakohtu otsuse p 74). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud ei võimaldanud hagejal tõendada kostja rolli autode mõõtekilbi ette parkimisel ja sellega kaabli parandustööde takistamisel 30. septembrist kuni 28. novembrini 2014, kui jätsid rahuldamata hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks.
15.2.Hageja tunnistajate ülekuulamiseks esitatud esimese taotluse rahuldamata jätmist põhjendas maakohus 13. oktoobri 2015. a kohtumääruses sellega, et K. Põltsi ülekuulamine pole vajalik, kuna hagejal on võimalik tõendada täitemenetluses toimunud sündmusi täitemenetluses vormistatud dokumentidega, ning A. Vankovi ütluste asemel on hagejal võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid (lepinguid, kontoväljavõtteid jm kulutusi tõendavaid dokumente), arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kinnistul oli elektrikatkestus (III kd, tl 181). Kuigi maakohus ei märkinud selgelt tõendite vastuvõtmisest keeldumise alust, võib üldisest viitest TsMS § 238 lg-le 1 mõista, et maakohtu hinnangul ei olnud taotletavatel tõenditel asjas tähtsust. Hageja täiendava taotluse tunnistajate K. Põltsi, A. Vankovi ning lisaks T. Kipperi ja M. Osa ülekuulamiseks jättis maakohus 14. juuni 2016 eelistungil rahuldamata, märkides, et kohus on juba 13. oktoobri 2015. a määruses asunud seisukohale, et K. Põltsi ja A. Vankovi ülekuulamine ei ole põhjendatud, ning jääb oma seisukoha juurde. Tunnistajate T. Kipperi ja M. Osa ülekuulamist ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna kohtu hinnangul ei olnud oluline tuvastada parklas üldiselt valitsenud olukorda (V kd, tl 105 pöördel).
15.3.Kolleegium maakohtu põhjendustega ei nõustu. Määrusest järelduvat seisukohta, nagu ei oleks hageja taotletavatel tõenditel asjas tähtsust, ei ole maakohus kohaselt põhjendanud. Tähtsusetuks ei saa tõendit pidada seetõttu, et kohus eelistaks asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 238 lg-tes 1–3 ning ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et kohtu arvates võiks menetlusosaline esitada muud liiki tõendi. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel oleks hageja pidanud esitama dokumentaalseid tõendeid. Kui tunnistajad, kelle ülekuulamist hageja taotles, said hageja arvates anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate või muude asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, tunnistajate ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatavate ja asjakohaste tõenditega TsMS § 238 tähenduses, oleks maakohus pidanud tunnistajad üle kuulama.
8(11)
2-14-58411 Maakohus ei ole lisaks põhjendanud, miks neid asjaolusid, mida hageja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, oleks saanud tõendada ka dokumentaalsete tõenditega. Hageja oli 28. oktoobri 2015. a taotluses täpsustanud, et soovib Tallinna kohtutäituri K. Põltsi, A. Vankovi, T. Kipperi ja M. Osa ülekuulamist mh tõendamaks, et kostja juhatuse liige on kahju tekkimise ajal liigutanud erinevaid sõidukeid ja takistanud sellega mõõtekilbile juurdepääsu ning kaabli parandustööde tegemist (IV kd, tl 57 ja 58). Selliseid isiku käitumist puudutavaid elulisi asjaolusid on üldjuhul raske tõendada dokumentaalsete tõenditega. Arvestades hageja taotluse põhjendusi, ei ole asjakohane ka maakohtu põhjendus T. Kipperi ja M. Osa üle kuulamata jätmiseks. Hageja ei soovinud nende tunnistajate ütlustega tõendada parklas üldiselt valitsenud olukorda, vaid kostja juhatuse liikme tegevust ja selle mõju parklas valitsenud olukorrale. Kolleegium märgib, et kui hageja taotluse eesmärk ja asjaolud, mida hageja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, jäid maakohtule ebaselgeks, oleks kohus pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ja paluma tal taotlust täpsustada.
15.4.Kolleegium leiab, et hageja tunnistajate ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmisega ei võimaldanud maakohus hagejal tõendada seda, et kostja seaduslik esindaja kasutas erinevaid sõidukeid selleks, et takistada ligipääsu kostja kinnistul asuvale mõõtekilbile ning seeläbi takistada hagejal kaabli taastamistöid teha. Sellega ei võimaldanud kohus hagejal tõendada kostja tegu (esindaja kaudu) ning selle põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahjuga, rikkudes TsMS § 229 lg-s 2 ja § 238 lg-s 3 sätestatut. Kuna maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, võis tunnistajate üle kuulamata jätmine viia nõude ebaõige lahendamiseni, mistõttu tegu oli menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Hageja tugines maakohtu rikkumisele juba apellatsioonkaebuses, ent ringkonnakohus ei parandanud maakohtu rikkumist.
15.5.Ehkki hageja taotles vastuses kostja apellatsioonkaebusele ka ringkonnakohtus tunnistajate K. Põltsi ja A. Vankovi ülekuulamist (VII kd, tl 140 pöördel), jättis ringkonnakohus 18. aprilli 2018 istungil hageja taotluse rahuldamata, leides, et kuna taotlust ei esitatud apellatsioonkaebuses, on see esitatud hilinenult (VII kd, tl 164 pöördel). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja tugines apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes maakohtus eelnimetatud tunnistajate üle kuulamata jätmises, järgides TsMS § 333 lg-s 2 ja § 652 lg-s 4 sätestatut. Sellisel juhul ei ole nõutav, et apellant taotleks apellatsioonkaebuses maakohtus üle kuulamata jäetud tunnistajate ülekuulamist ringkonnakohtus. TsMS § 656 lg-st 2 ja § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi vajalikus ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 kohaldamise kohta Riigikohtu 11. aprilli 2018. a otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetlusõiguse normi rikkumise, mis seisnes tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmises, oleks ringkonnakohus saanud tunnistajaid üle kuulates ise kõrvaldada.
15.6.Hageja tunnistajate ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu rikkumise kõrvaldamata. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohtu jõustunud otsusega on maakohtu otsus hageja servituudi seadmise nõuet ja kostja vastuhagi puudutavas osas tühistatud ja asi saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused ka kahju hüvitamise nõude osas tühistada ja asi saata ka selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, et see lahendataks koos hageja servituudi seadmise nõude ja kostja vastuhagiga. Poolte kõigi nõuete koos menetlemine on vajalik asja kiiremaks ja vastuoludeta lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal võimaldada tõendada oma väidete aluseks olevaid asjaolusid, mh asjakohases ulatuses tunnistajate ütlustega. 9(11)
16.1.Maakohus tuvastas, et 29. septembril ja 28. oktoobril 2014 mõõtekilbi ette pargitud sõiduk Mercedes-Benz kuulus kostja seaduslikule esindajale, kuid leidis, et kohtul ei ole kahju hüvitamise nõude osas võimalik samastada kostja seaduslikku esindajat kui füüsilist isikut ja kostjat kui juriidilist isikut (maakohtu otsuse p 72). Ka nende sõidukite kohta, mis kostjale ega tema seaduslikule esindajale ei kuulunud, märkis maakohus, et isegi kui kostja seaduslik esindaja oleks mõnega neist liigelnud ja tal oleks olnud mõnele neist juurdepääs, ei oleks alust asuda seisukohale, et kostja kui juriidiline isik on hagejale kahju tekitanud (maakohtu otsuse p 76). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
16.2.Kolleegium kohtute eeltoodud seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tuleneb, et juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel on äratuntav seos temale sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-17, p 11). Sealjuures võib juhtorgani liikme tegevus olla käsitatav juriidilise isiku enda tegevusena ka siis, kui juriidilise isiku juhtorgani liige ületab sellega oma sisesuhtest tulenevat pädevust või rikub talle sisesuhtest tulenevaid kohustusi. Pooled ei ole väitnud, et kostja juhatuse liikmel oleks olnud isiklik huvi ja vajadus takistada hagejat kaabli parandustöid tegemast. Kolleegiumi arvates saab olukorras, kus juriidilisel isikul on huvi käituda teise isiku õigusi rikkudes, eeldada, et ka tema juhatuse liikme tegevus on suunatud selle huvi realiseerimisele sõltumata sellest, kas juhatuse liige tegutseb oma sisesuhtest tuleneva pädevuse piires või ületab seda. Juriidilisel isikul on võimalik tõendada vastupidist, s.o et juhatuse liige tegutses isiklikes huvides.
16.3.Kolleegium märgib, et muu isiku kui oma organi liikme tegevuse eest võib kostja vastutada VÕS § 1054 lg-te 1–3 alusel, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses või kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel või kui teine isik teeb tema ülesandel mingi toimingu.
16.4.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel juhul, kui leiab tõendamist, et kostja juhatuse liige on takistanud oma tegevusega hageja ligipääsu mõõtekilbile, hinnata selle tegevuse omistamist kostjale TsÜS § 31 lg 5 alusel, arvestades eeltoodud seisukohti.
17.Kui kohtud leiavad asja uuel läbivaatamisel, et kostja on vastutav kaabli eemaldamise või parandustööde takistamise eest, tuleb hinnata hageja nõutud kahju hüvitatavust.
17.1.Kolleegium märgib, et sõltumata hageja servituudi seadmise nõude ja kostja vastuhagi lahendamisest ning kostjal seadusest tuleneva tehnorajatise talumise kohustuse olemasolust oli kostjal Harju Maakohtu 3. oktoobri ja 17. novembri 2014. a hagi tagamise määruste alusel alates
3.oktoobrist 2014 keelatud teha hagejale takistusi hageja kinnistul asuva hoone varustamisel elektrienergiaga kostja kinnistul asuva alajaama kaudu, sh takistada hagejal või tema nimetatud isikutel elektrikilbi ja sellest väljuva kaabli parandustööde tegemist. TsMS § 457 lg 1 ja § 461 lg 1 kohaselt koostoimes § 463 lg-ga 2 on jõustunud kohtumäärus, sh hagi tagamise määrus menetlusosalistele kohustuslik ja seda tuleb täita. Poolel on õigus nõuda TsMS § 206 lg 3 esimese lause järgi kohtulahendi sundtäitmist, algatades sissenõudja avalduse alusel TsMS § 461 lg 3 ja TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse (vt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 16). Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja rikkus 3. oktoobri või 17. novembri 2014. a kohtumäärustest tulenevaid kohustusi, võib hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue 10(11)
2-14-58411 VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi. Kui hagejal tekkinud kahju on VÕS § 1045 lg 3 järgi hõlmatud võimalike rikutud kaitsenormide (TsMS § 206 lg 3, § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja § 463 lg 2) kaitse-eesmärgiga ning kostja on kaitsenormi rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050), siis on selle kaitsenormi rikkumisega tekitatud kahju hüvitatav ka VÕS § 127 lg 2 järgi. Kolleegium rõhutab, et hinnang kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi tuleb anda iga hageja nõutud kahju liigi kohta eraldi. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi kahju tekitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks piisab, kui kaitsenormi vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 14.1). Kui asjaolud annavad alust käsitada kostja tegevust heade kommete vastase tahtliku käitumisena, millega kostja tekitas hagejale tahtlikult kahju (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika), siis on hageja kahjuhüvitise nõue kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Sellisel juhul sõltub kahju hüvitatavus VÕS § 127 lg 2 järgi sellest, kas kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14, p 12).
17.2.Ühtlasi tuleb kohtutel hinnata iga hageja väidetava kulutuse või muu kahju põhjuslikku seost kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).
18.Kuivõrd maa- ja ringkonnakohtu otsused hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas tühistatakse ja asi saadetakse samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtute otsustada.
19.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Ants Kull
Malle Seppik
Tambet Tampuu
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.