nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull Kostja: KERESPETS OÜ (registrikood lepinguline esindaja Aleksander Laus
Istungi toimumise aeg
11535773),
10. september 2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2018 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista KERESPETS OÜ-lt 4458,10 eurot XX kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta maakohtus, apellatsioonimenetlustes ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja KERESPETS OÜ kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 alusel kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 14.10.2017 Harju Maakohtule KERESPETS OÜ vastu hagi 4458,10 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt viis hageja 16.12.2016 talle kuuluva sõiduauto Toyota Hilux kostja remondiettevõttesse keretööde tegemiseks. Tööd valmisid 02.02.2017, pärast mida lepiti kokku lisatööde tegemises – roolilati vahetamises ja esisilla reguleerimises. Kostja teatas, et ta ei saa lisatöid kohe teha. Hageja pidi aga Eestist mõneks ajaks ära sõitma. Pooled leppisid kokku, et auto jääb kuni lisatööde tegemiseni kostja valdusesse. 13.03.2017 läks hageja remondiettevõttesse ja nägi, et tema autol puudusid rattad, kaitseraud ja lisatuled. Kostja juhataja selgitas, et 03.03.2017 öösel oli toimunud vargus.
3.Kostja ei täitnud hageja vara säilitamisel vajalikku hoolsuskohustust. Ta oleks saanud varguse ära hoida. Pooled ei sõlminud lepingut, millega kostja vabaneks hageja autole ükskõik millisel viisil tekkinud kahju hüvitamisest. Töövõtja vastutab tema valduses oleva auto eest. Ettevõtte aiaga piiratud territooriumil seisavad remondiaega või kliendi poolt äraviimist ootavad sõidukid. Ka hageja auto varasem remont kestis kostja juures peaaegu poolteist kuud (16.12.2016 kuni 02.02.2017). Seega arvestas kostja, et tema juurde remonti jäetud vara on tema vastutusel. Kui kostja oleks suhtunud tema valdusesse jäänud vara säilimisse vajaliku hoolega, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostjal oli võimalik hoida autot öösel kinnises töökojas ja paigutada see päevaks taas kinnisele aiaga piiratud alale. Sõiduautole osade soetamiseks kulub kokku 4458,10 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Suure tööhulga tõttu ei olnud võimalik hageja sõiduki lisatöödeks remondiaega määrata. Kostja soovis, et hageja viiks auto uue aja määramiseni ära, kuid hageja pidi sõitma mõneks ajaks Eestist ära ja soovis jätta auto kostja töökoja juurde, kuna territoorium on piiratud võrkaiaga. Kostja hoiatas hagejat, et territoorium ei ole valvatav ja sõiduki hinnaline lisavarustus võidakse varastada. Kostja kasutab vaid ühte ala territooriumist, mis on valveta ja avatud kolmandatele isikutele. Hageja jättis auto kostja territooriumile enda vastutusel. Kostja ei võtnud kohustusi ega andnud lubadusi seoses sõiduki valvamisega.
6.Kostja töötajad avastasid 03.03.2017, et öösel oli lõhutud territooriumi nurgas võrkaed ja selle kaudu varastatud hagejale kuuluva sõiduki rattad ja lisavarustus. Kostja täitis kõik auto keretöödega seotud kohustused ja andis remonditud sõiduki hagejale üle. Hageja kahju tekkis kuriteo tagajärjel kostjast sõltumatutel asjaoludel. See ei tekkinud lepingulisest suhtest ega kostja tegevusest. Hageja ei selgitanud, milles seisnes kostja hoolsuskohustus, mida ta on väidetavalt rikkunud. Kostja ei pidanud kohtlema hagejat erinevalt teistest klientidest ja eemaldama ööseks töökojast remondis olevad sõidukid, et paigutada sinna hageja sõiduk. Tegemist ei ole kostja majandustegevusega seotud tavapärase hoolsuskohustusega. Kahju ei olnud ettenähtav. Kui hageja jättis sõiduki valveta territooriumile vaatamata kostja hoiatustele, siis tegi ta kahju tekkimise võimalikuks ise
oma käitumisega. Hageja ei tõendanud, et on kostjaga kokku leppinud, et kostja vastutab valveta territooriumile jäetud sõiduki eest. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 480 eurot.
8.Kostjale ei saa omistada konkreetset käitumist, mille järgimisel ei oleks hageja sõidukilt osi varastatud. Väide, et kostjal oleks olnud võimalus hageja autot hoida öösel kinnises remonditöökojas ja päeval kinnisel territooriumil, ei tõenda seda, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Samuti ei saa vargusest töökoja kinniselt territooriumilt järeldada kostja rasket hooletust. On üldteada, et enamik sõidukeid seisabki järelevalveta. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja sõidukil olevad kallid lisadetailid ei ole sellisel kujul turvaliselt kinnitatud ja on oht, et need võidakse varastada, ning kostja territoorium ei ole turvaline koht sõiduauto hoidmiseks. Hageja oli teadlik, et tema sõidukit hoitakse töökoja ees väliterritooriumil. Kuna pooltel ei olnud kokkulepet, kuidas ja kus peab kostja hageja sõiduautot hoidma, ei ole tähtsad poolte väited selle kohta, kas töökoja ees olev plats kuulub kostjale või mitte. Kohtul mõistliku kõrvalseisjana ei ole alust arvata, nagu tähendaks see, et autosid hoitakse tavaliselt töökoja ees, poolte kokkulepet, et varguse korral vastutab selle eest töövõtja. Seega on tõendamata, et kostja rikkus töövõtja kohustusi.
9.Kostja ei pidanud auto või selle osade väärtuse hüvitamise kohustust ette nägema. Et hageja on ka varem auto remonditööde tegemiseks kostja territooriumile jätnud, ei tõenda, et kostja majandustegevuses on töökoja ette platsile jäetud kliendi vara kadumise eest vastutuse võtmine tavapärane.
10.Tähtsust ei oma hageja arvamus selle kohta, kuidas vargus võis toimuda, ega väide, et kostja ei teatanud hagejale vargusest õigel ajal. Tähtsust ei ole ka kostja teadmisel, kas kostja territooriumilt on varem toime pandud vargusi. Olulised ei ole väited ja tõendid selle kohta, kas ja millal on kostja territooriumile paigaldatud videokaamerad. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Kostja ei väitnud, et ta oleks hagejat teavitanud, et ta ei vastuta remontimise ajal sõiduauto terviklikkuse eest ning et juttu oleks olnud, et auto ratastel puuduvad salamutrid. Usutav ei ole kostja selgitus, et ta pööras tähelepanu salamutrite puudumisele alles 02.02.2017.
13.Kohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 640 lg 2 reguleerib töövõtja vastutust tehtava või tehtud töö, mitte aga muude tegude teostamise eest. Töövõtjal on kohustus lepingut täites töövõtu objektiks olevat asja mitte kahjustada. Töövõtja, kes ei ole lepingu täitmise käigus taganud tellija omandi säilimist või on tellija omandit rikkunud, rikub töövõtulepingust tulenevaid kaitsekohustusi. Kostja pidi kuni asja üleandmiseni selle eest mõistlikul viisil hoolitsema (VÕS § 77 lg 4). Kostja vastutus ei piirdu vaid roolilati säilitamisega.
14.Kostja tunnistajad ei kinnitanud, et kõikide autoomanikega sõlmitakse leping, mille kohaselt kostja klientide varale tekkinud kahjude eest ei vastuta. Autode remonti võtmine
ja töövõtja valdusesse jätmine on tavapärane. Töövõtja vastutab töösse võetud vara säilimise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
16.Ringkonnakohus jättis 21.09.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 240 eurot.
17.Riigikohus tühistas 06.03.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
19.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud: 16.12.2016 viis hageja temale kuuluva auto keretööde tegemiseks kostja juurde; kostja kutse- ja majandustegevuseks on autode remont; tööd valmisid 02.02.2017; 02.02.2017 sõlmisid pooled suulise lisakokkuleppe autol roolilati vahetamiseks ja esisilla reguleerimiseks; auto võtmed jäid kostja valdusesse ja auto kostja töökoja ette aiaga piiratud territooriumile, et kostja saaks teha lisatööd; pooled ei leppinud kokku lisatööde valmimise tähtajas ega selles, kuidas ja kus peab kostja autot hoidma; 03.03.2017 varastati hageja autolt rattad, kaitserauad ja lisatuled; hageja sai vargusest teada 13.03.2017, kui ta läks autole järele.
20.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja töövõtjana kannab vastutust hageja kui tellija sõiduki kahjustumise eest.
21.VÕS § 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et käesoleval juhul ei ole VÕS § 640 lg 2 kohaldatav.
22.Kuigi VÕS § 640 lg 1 reguleerib töövõtulepingu eseme (kokkulepitud töö) juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot, leidis Riigikohus käesolevas asjas tehtud lahendis, et VÕS § 640 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka juhul, kui kahju tekib esemele, mis on töö tegemiseks töövõtjale antud. Seega hõlmab VÕS § 640 lg 2 töövõtja valdusesse antud eset, mitte üksnes töövõtulepingu alusel tehtud konkreetset tööd, nagu maakohus ekslikult leidis. Sel alusel peab töövõtja tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist kuni töö valmimiseni või juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, siis töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.
23.Töövõtja kohustuste maht on erinev sõltuvalt sellest, kas töövõtja alles teeb kokkulepitud tööd või on töö valmis ja tellijale üle antud, st töövõtuleping täidetud. Kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni VÕS § 640 lg 2 järgi (vt ka VÕS § 638) kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Kui ka pärast seda jääb töö töövõtja valdusesse, siis peab töövõtja täitma tellija omandi kaitsekohustust kui töövõtulepingu ühte kõrvalkohustust. Riigikohus on ka varem selgitanud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lg-st 2. Kuna töövõtuleping on samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus (vt Riigikohtu lahendeid nr 2-15-6034, p 24, kahju hüvitamise kohustuse eelduste kohta nr 3-2-1-48-15, p 19 ja nr 3-2-1-173-12, p 15). Pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale vastutab töövõtja tema valdusse töö tegemiseks antud eseme hävimise või kahjustumise eest ainult siis, kui tellija tõendab, et töövõtja rikkus kaitsekohustust. Eelnevast tulenevalt on asja lahendamisel oluline tähtsus sellel, millal tellija töö vastu võttis või sai lugeda töö vastuvõetuks.
24.VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kuni mõistliku tähtaja lõpuni kannab töövõtja VÕS § 640 lg 2 järgi töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
25.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja andis sõiduki võtmed kostjale üle ja sellega läks kostjale üle ka sõiduki valdus. Sellest, et kostjal ei olnud võimalik hageja sõidukile lisaremonditöid kohe teha, kuid ta ei kohustanud hagejat sõidukit ära viima ja nõustus sõiduki pikemaajalise seismisega töökoja juures, kuni tööde tegemiseks tekib võimalus, järeldub, et kostja võttis sõiduki ka oma hoole alla.
26.Pooled ei toonud maakohtus esile, millal valmisid teise faasi tööd. Kostja ei toonud esile ka seda, kas ja millal ta pakkus hagejale töö vastuvõtmist või millal ta andis selleks tähtaja ning milline see tähtaeg oli. Need on faktilised asjaolud, millega seadus seob õiguslikud tagajärjed. Ka ei arutanud maakohus pooltega küsimust, millal nõudis kostja tööde vastuvõtmist, kas ja millise tähtaja ta tööde vastuvõtmiseks hagejale andis ja millist tähtaega võiks praegusel juhul pidada tööde vastuvõtmiseks mõistlikuks. Riigikohtu poolt antud selgituste alusel andis ringkonnakohus pooltele võimaluse esitada eeltoodu küsimustes oma seisukohad ja selgitas tõendamiskoormist.
27.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi tööd ära, kuid tööde valmimise aega kostja ei tõendanud. Kirjalikus vastuses ringkonnakohtule märkis kostja, et tal ei ole seda vaja tõendada. Samuti leidis kostja, et tal ei ole vaja tõendada seda, et ta andis hagejale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (tlk 158). Ringkonnakohus kostja seiskohtadega ei nõustu. Nagu otsuse p-s 24 märgitud, on nimetatud asjaolude tõendamiskoormis kostjal.
28.Kostja väitis uuel asja menetlemisel ringkonnakohtus, et ta vahetas roolilati nädala jooksul alates 15.02.2017 ja tööd valmisid hiljemalt 23.02.2017 (tlk 158). Eeltoodu on vastuolus kostja poolt varem avaldatuga. Eelmisel asja menetlemisel ringkonnakohtus väitis ta 27.08.2018 istungil, et ta ei mäleta, millal tööd valmis said, kuid need said valmis enne 03.03.2017 (tlk 91). Arvestades sellel kohtuistungil poolte poolt avaldatut, et hageja tõi roolilati paari nädala jooksul ja kostja tegi tööd valmis umbes kahe nädala jooksul, võisid tööd valmis saada 28.02.2017. Seda saab järeldada ka hageja kahjunõudest, milles hageja märgib, et ta helistas kostjale 29.02.2017 (2017.a veebruaris oli tegelikult 28 päeva) tööde lõpetamise kohta informatsiooni saamiseks ja viitas poolte kokkuleppele, mille kohaselt ta viib sõiduki kostja juurest ära 13.03.2017 (tlk 8).
29.Ringkonnakohtule 19.03.2019 esitatud menetlusdokumendis märkis kostja, et ta ei mäleta, millal ta teavitas hagejat töö valmimisest (tlk 150). Samuti ei toonud kostja kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid selle kohta, millal ta nõudis hagejalt (väidetavalt korduvalt) sõiduki äraviimist ning millise tähtaja ta hagejale selleks andis. Tunnistaja QQ ütlused ja kostja seadusliku esindaja CC vande all antud seletus on sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel ei ole võimalik teha kindlaks tööde valmimise ning sellest hageja teavitamise aega, samuti hagejale nõudmiste esitamist sõiduki äraviimiseks.
30.Ringkonnakohus leiab asjas esile toodud asjaolude alusel, et hageja võttis tööd vastu 13.03.2017 ja neid ei saa lugeda hageja poolt varem vastu võetuks VÕS § 638 teise lause alusel. Kostja kinnitas kirjalikus vastuses ringkonnakohtule, et ta ei andnud hagejale mõistlikku täiendavat tähtaega töö vastuvõtmiseks. Ekslik on tema seisukoht, et ta ei pidanudki seda tegema. Tööde valmimisest teatamisega 28.02.2017 ei saanud kostja lugeda töid hageja poolt vastu võetuks. Üksnes juhul, kui kostja oleks hagejale andnud täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks ja see oleks möödunud tulemuseta, oleks saanud lugeda töö vastuvõetuks.
31.Arvestades asjaolusid, et vaidlusalune sõiduk oli keretööde tegemiseks kostja juures remondis juba alates 16.12.2016, need tööd said valmis 02.02.2017 ja pärast seda lepiti kokku uute tööde tegemises, oli hageja sõiduk olnud lisatööde lõpetamise ajaks 28.02.2017 kostja remonditöökojas juba kaks ja pool kuud.
32.Kostja märkis vastuses hagile, et pooled leppisid kokku, et hageja sõiduk jääb kostja töökoja juurde põhjusel, et hageja pidi minema välismaale. Kostja oli seega teadlik, et hageja on välismaal ja ta kinnitas ringkonnakohtu 27.08.2018 istungil, et hageja pidi sõidukile järele tulema 13.03.2017 (tlk 91 pöördel). Sama asjaolu kinnitas kohtuistungil hageja (tlk 91) ja see sisaldub ka hageja kahjunõudes (tlk 8). Seega oli pooltel töö vastuvõtmise aja osas kokkulepe. Isegi kui pooltel ei oleks vastavat kokkulepet olnud, siis arvestades remonditööde kestust, oleks hagejal tulnud tööd vastu võtta 3 päeva jooksul alates 28.02.2017, s.o päevast, mil kostja teavitas hagejat tööde valmimisest. Kui hageja ei oleks selle aja jooksul tööd vastu võtnud, oleks kostja pidanud andma täiendava mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, mis oleks samuti olnud 3 päeva. Nagu juba eelnevalt märgitud, kostja seda ei teinud.
33.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja kandis varguse toimepanemise ajal 03.03.2017 VÕS § 640 lg 2 järgi hageja vara kahjustumise riisikot, st tal oli kaitsekohustus tagada hageja sõiduki osade säilimine ja ta on kohustatud hüvitama selle kohustuse
rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 ning § 128 lg 3 ja § 132 lg 1 alusel. Kahju suurus on tõendatud Elke Auto AS pakkumise (tlk 10) ja PPA 20.11.2017 vastusega päringule (tlk 27). Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Hagi kuulub rahuldamisele.
34.Hagi rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahendis nr 3-2-1-142-15 p-des 21 ja 22 märgitud seisukohti).