lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-26-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-26-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2871
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 448 lg 1Rendiseaduse § 7 lg 1SadS § 1SadS § 11SadS § 12 lg 1SadS § 6TsMS § 332Menetluse venimist põhjustanud menetlusosalise trahvimineTsMS § 692 lg 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
2-19-15844/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.12.20192-14-63103/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.20162-14-11820/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.20152-14-11820/41Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval27.03.20152-13-27007/82Tartu Ringkonnakohus02.03.20152-13-21358/30Viru Maakohus Narva kohtumaja10.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-26-06 Otsuse kuupäev Tartu, 28. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi E Aktsiaseltsi hagi OÜ B vastu 748 560 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1226/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ B kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kostja OÜ B (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad Riigikohtus vandeadvokaat Marko Aavik Hageja E Aktsiaselts (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel AS I (registrikood xxxxxxxx). Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus ja Tallinna Linnakohtu 26. aprilli 2004. a otsus ning saata asi Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le MALSCO ÕIGUSBÜROO OÜ B kassatsioonkaebuse eest 9. jaanuaril 2006. a tasutud kautsjon 7486 (seitse tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24. detsembril 2002. a esitas E Aktsiaselts (AS) Tallinna Linnakohtule hagi OÜ B vastu 748 560 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohus kaasas menetlusse hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna AS-i I.
2.Hagiavalduse kohaselt hoidis AS I temale kuuluvat kaatrit HMA 27 2001. aasta suvel Kaberneeme sadamas. Sadama valdajaks oli kostja. Hageja ja kolmas isik olid sõlminud väikelaevakindlustuse lepingu kindlustussummale 800 000 krooni. Ööl vastu 28. augustit 2001. a oli sadamas torm, mille tagajärjel põrkus kaater vastu ujuvkaid (paadisilda), sai vigastada ning uppus. Päästetöid teinud N OÜ koostatud ülevaatusakti kohaselt oli kaatri vööri kinnituspoi nihkunud 2,15 meetrit ujuvkai poole ja seetõttu oli kaater liikunud osaliselt kai alla. L OÜ tehtud ekspertiisi kohaselt põrkus kaater ujuvkaiga kokku kaatri vööripoi kaile lähemale liikumise tagajärjel. Hageja maksis kolmandale isikule välja kindlustushüvitise summas 790 000 krooni ja kandis kaatri päästetööde kulu 79 060 krooni. Kuna kaatri võõrandmise eest saadi 120 500 krooni, siis taotleb hageja kostjalt 748 560 krooni väljamõistmist tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 alusel. AS-ile I tekkis kahju kostja õigusvastase tegevuse tõttu. Kostja rikkus sadamaseaduse (SadS) § 12 lg 1 p 1, sest ei taganud sadamas hüdrotehniliste ehitiste korrashoidu. Samuti rikkus kostja sama seaduse § 6 lg-t 3, sest sadamakapten ei taganud väikelaevade ohutut seismist sadamas. Lisaks rikkus kostja lg-t 3, osutades sadamateenust, omamata selleks sadamapassi.
2-10-55812/27
Tallinna Ringkonnakohus
05.04.2012
2-07-48529/36Tallinna Ringkonnakohus15.03.2011
2-09-15568/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.05.2010
2-06-10448/33Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.05.2009
3-2-1-121-08Riigikohus25.02.2009
2-07-46569/22Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.06.2008
2-04-1014/16Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja11.04.2008
2-06-23743/6Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.12.2007
SadS § 11
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Ta leidis, et ei saa vastutada kahju tekkimise eest TsK § 448 lg 1 alusel. Hageja pole tõendanud, et kahju tekkis kostja õigusvastase ja süülise tegevuse tulemusena. Paadisilla

valdusest ei tekkinud talle avalik-õiguslikke kohustusi. Laevaomaniku kohustuseks oli tagada, et laev seisaks ohutult sadamas. Kaatri omanik lahkus 25. augustil 2001. a sadamast, jättes laeva valveta. Omanik ei delegeerinud kostjale õigust teostada laeva suhtes mingeid toiminguid. Sellega ei järginud hageja mõistlikult oma hoolsuskohustust. Hagejale tekkis kahju kaatri ja ujuvkai kokkupõrke tagajärjel, sest kolmas isik ei kinnitanud kaatrit kai juurde nõuetekohaselt. Kostja ei rikkunud sadamaseadust. L OÜ ekspertiisiaktis leiti, et sadama seisukord on hea. Sadama hüdrotehnilised ehitised olid korras. Rasked ilmastikuolud ei võimaldanud tormi ajal kaatri päästetöid teha. Sadamapassi puudumine ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kindlustuslepingu kohaselt oli kolmandal isikul kindlustuskaitse sündmuse suhtes, mis toimus vääramatu jõu tõttu, ning sel alusel kindlustusvõtjale väljamakstud kindlustussumma ei ole regressi korras kostjalt tagasi nõutav. Kostja vastutus ei tulene ka lepingulisest suhtest. Kostja ei ole sõlminud hagejaga kaatri hoiulepingut või sadamateenuse osutamise lepingut. Kostja ei osutanudki sadamateenust, vaid võimaldas laevadele sildumist. Sadamaseadus keelab enne sadamapassi väljastamist sadamateenuse osutamise, mitte aga laevade sildumise. Kaatri sildumine sadamas eeldab vaikivat lepingusuhet laevaomaniku ja sildumiskoha võimaldaja vahel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellist kokkulepet rikkunud. Hageja esitatud N OÜ ülevaade ja eriti L OÜ ekspertiisiakt tuleb jätta tähelepanuta, sest viimane on tellitud pärast kindlustussumma väljamaksmist ning mõlemates dokumentides on ignoreeritud mõistliku ekspertiisi põhiküsimusi. Hageja maksis kindlustussumma välja ebaõigesti, lähtudes N OÜ seisukohast, et kaatri taastamine ei ole otstarbekas.

4.Kolmas isik märkis linnakohtule esitatud selgituses, et Kaberneeme sadamas on olnud probleeme poide ankrute paigalt nihkumisega ning kaatri kinnitusotsad olid polüpropüleenist, mitte kapronist.
5.Tallinna Linnakohus jättis 26. aprilli 2004. a otsusega hagi rahuldamata.
6.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt osutas kostja AS-ile I Kaberneeme sadamas sadamateenust. Kostja ja kolmanda isiku vahel 19. juunil 2001. a sõlmitud sadamakoha kasutamise lepingu järgi kohustus kostja tagama tasu eest AS-ile I kaatri HMA 277 sadamakoha hooaja lõpuni. Kostjal ei olnud Kaberneeme sadama kohta sadamapassi. Seega osutas ta lepingu sõlmimise ja kaatri uppumise ajal sadamateenust õigusliku aluseta. Kuna kostjal polnud sadama kasutamise kõlblikkust kinnitavat dokumenti, siis puudusid tal sadama nõuetele vastavuse ja ohutuse kohta andmed. Hageja tugines ka sellele, et kuna sadama poiankur oli paigalt nihkunud, siis ei olnud sadama hüdrotehnilised ehitised ohutud ja korras. Kostja väitis, et vööripoi ei ole ujuvkaile lähemale nihkunud, aga kui on, siis seetõttu, et kaater oli täitunud veega. Oma vastuväiteid pole kostja tõendanud. Kui kaugel oli vööripoi paadisillast enne tormi, ei ole kostja tõendanud. See asjaolu näitab, et sadama valdajana ei olnud kostjal hüdrotehniliste ehitiste kohta täpseid andmeid. Esitatud tõendid ei kinnita aga üheselt, et vööripoi liikus just tormi tõttu. Kui vööripoi siiski liikus tormi tõttu, siis on ebaselge, kas poi läheduse tõttu ujuvkaile sai kaater põrkuda vastu kaid. Ekspertide arvamused ja tunnistajate ütlused selle kohta on oletuslikud. Samuti pole tõendatud, et kaater oli kinnitatud poi külge lõdvalt või et kinnituste otsad andsid järele. Seega ei ole hageja tõendanud, et kaater uppus selle tõttu, et sadama hüdrotehnilised ehitised ei olnud korras.

Hageja väide, et kaatri uppumise põhjustas sadamakapteni tegevusetus, ei ole tõendatud. Sadamaseaduse § 6 lg 3 järgi on sadamakapteni ülesandeks tagada tingimused laevade ohutuks manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, lastimiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on sadamakaptenil õigus anda korraldusi eelmärgitud ülesannete täitmiseks, juhindudes sadama eeskirjast ja heast merepraktikast. Hageja leidis, et sadamakapten pidanuks juhtima kaatri kinnitamisel kolmanda isiku tähelepanu liiga väikesele vahemaale kaatri ja ujuvkai vahel ning muutma ise vahemaad vastavalt ilmastikuolude muutumisele. Sadamakapten pidanuks järgima tormihoiatust, kutsuma kohale abijõud ja kontrollima sadamat regulaarselt. Kostja vastuväide, et ta ei olnud kohustatud seda tegema, ei ole asjakohane. Ka ei ole tõsiseltvõetav kostja vastuväide, et tormi tõttu ei olnud võimalik midagi ette võtta, sest see oleks ohustanud päästjate elu ja tervist. Hageja ei ole samas märkinud kostja konkreetseid tegematajätmisi, mille tõttu kaater uppus. Hageja väited sildunud aluse tormi ajaks ohutuse tagamata jätmise kohta on üldsõnalised. Seega pole tõendatud, et sadamakapteni väidetav tegevusetus oleks kaasa toonud kaatri uppumise, mistõttu puudub põhjuslik seos saabunud tagajärje ja väidetavate tegematajätmiste vahel. Kuna hageja ei tõendanud, et kaater uppus sadama hüdrotehniliste seadmete mittekorrasoleku või sadamakapteni tegevusetuse tõttu, siis ainuüksi sadamapassi puudumine ei ole põhjuslikus seoses vaadeldava tagajärjega. Seega ei saa asjas kohaldada TsK § 448 lg-t 1.

7.Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. detsembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 374 280 krooni.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 14. juuni 2005. a otsusega ringkonnakohtu lahendi ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud lepingule, jättes välja selgitamata selle lepingu õigusliku iseloomu ja olulised tingimused. Riigikohus juhtis ka tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et lepingu järgi ei olnud kostjal kohustust kaatrit hoida ja säilitada. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, millist teenust pooltevahelise lepingu järgi osutati, millised olid lepinguosaliste kohustused ja millist kokkulepitud kohustust kostja rikkus ning kas lepingu rikkumise ja kolmanda isiku kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti ei põhjendanud ringkonnakohus, kuidas tema tuvastatud kostjapoolsed rikkumised olid seotud lepingupoolte õiguste ja kohustustega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha 19. juuni 2001. a lepingu poolte ühist tahet selle kohta, milliste kostja täpsete kohustustega leping sõlmiti. Kuna poolte ühist tahet pole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sel viisil saab lepingut mõista rendilepinguna. Rendisuhte

olemasoluks vajalikud eeldused kuni 1. juulini 2002. a kehtinud rendiseaduse kohaselt - teisele isikule kuuluva vara kasutamine tasu eest - on täidetud. Juhul kui lepingus ei ole sätestatud renditava vara (konkreetsel juhul sadamakoha) nõudeid, tuleb lähtuda sadamaseadusest, sest selle seaduse § 1 kohaselt on seaduse üheks eesmärgiks reguleerida sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel. Vastavalt SadS § 12 lg 1 p-le 1 on sadama valdaja kohustatud tagama hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal. Seega täitis kostja rendilepingust tuleneva kohustuse nõuetekohasel viisil juhul, kui ta andis AS-ile I kasutamiseks sadamakoha, kus olid hüdrotehnilised ehitised korras. Tuvastatud ei ole, et kostja seadis lepingu sõlmimisel tingimuseks selle, et ehitised ei ole korras. Tõendite hindamise tulemusel saab jõuda järelduseni, et AS-i I kasutusse antud vööripoi oli liikunud kaile lähemale, mis näitab, et kostja poolt AS-ile I rendile antud sadamakoha hüdrotehniline ehitis (vööripoi) ei olnud korras. Ka asjaolu, et 28. augusti 2001. a öösel uppus sadamas sildunud kaatritest üksnes AS-ile I kuulunud kaater (tunnistaja T. K ütlused), näitab, et vööripoi ei olnud korras. Kaatri omaniku kahju suurus kaatri kahjustumise tõttu on 679 500 krooni, millele lisanduvad kaatri päästetööde kulutused 79 060 krooni. Kokku 758 560 krooni. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et AS-i I kasutusse antud sadamakoha hüdrotehnilised ehitised ei olnud korras. Põhjuslik seos on tuvastatud L OÜ ekspertiisiakti ja tunnistaja K.S ütlustega. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et kaater põrkus sillaga kapronist kinnitusotste märgumise ja venimise tõttu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et AS I oli ise kinnitanud kaatri liiga lähedale pontoonsillale ja liiga kaugele ujuvpoist. Fotod, millele kostja vastuses tõenditena viitab, ei tõenda nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et AS I ei olnud hoolas kaatri kinnitamisel. Õige ei ole kostja väide, et 28. augustil 2001. a toimunud tormi näol oli tegemist vääramatu jõuga, mille tõttu ta vabaneb kahju hüvitamise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et 28. augusti 2001. a öösel oli Kaberneeme sadamas tegemist Eesti oludes ebaharilikult tugeva tuule ja laine kõrgusega. Kostja esitatud tõendid (tl-d 69, 70) seda ei näita. Hagi rahuldamise aluseks ei ole see hageja väide, et kostja ei taganud kaatri ohutut seismist sadamas, sest keegi ei kontrollinud kaatrite seisukorda tormi ajal. Tõendatud ei ole, et kostja võttis endale kohustuse tormi ajal sadamas olevate kaatrite seisukorda kontrollida. Sellist kohustust ei tule ka SadS § 6 lg-st 3. Tunnistajate ütlused näitavad, et ka AS I ise pidas kostja kohustuseks tormi korral üksnes teatada, et kaater on ohus. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et 28. augusti 2001. a öösel oli ohtlik sadamasillal viibida. Seega ei saa juba seetõttu lugeda tuvastatuks, et kostjal oli võimalik tormi ajal AS-ile I kuulunud kaatrit päästa.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses ning saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks või võimaluse korral teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
12.Kassatsioonkaebuse kohaselt ei saa asja omaduste suhtes kokkulepitut hinnates toetuda

sadamaseadusele, sest see ei sätesta nõudeid asjale, vaid üksnes sedastab, et hüdrotehnilised rajatised peavad olema korras. Konkreetsed nõuded aga puuduvad. Poiankrut ei pea eelnevalt katsetama ning seega ei saa ka sadamakoha rentija seada lepingu tingimuseks seda, kui tugeva tormi korral võib poiankur liikuda. Seega oli rendileandja kohustuseks teavitada rentnikku vara ohustavate ilmastikuolude tekkimisest. Kaater aga seisis sadamakohas omaniku riisikol. Asjas ei ole tõendatud poiankru liikumise hetk, kas enne kaatri veega täitumist või pärast seda (veega täitunult tõmbas kaater poiankru kaasa). Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta asus esimese astme kohtust erinevale seisukohale selles, et ei saa üheselt väita ega ole tõendatud, et kaater uppus just ja ainult vööripoi liikumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et poiankur oli puudustega, liiga kerge vms. Lepingu sõlmimisel olid mõlemad pooled teadlikud, et tormi korral on oht ja võimaliku kahju ärahoidmiseks on vajalik omanikupoolne tegevus ohutuse tagamisel. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et sadamakoha korrast ära olekut tõendab ka see, et uppus ainult üks kaater. Tunnistaja K. L on oma ütlustes öelnud, et põhja läks üks jaht ja üks kaater, mitmed said kahjustusi. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas saab L. K asjatundja arvamusest ja K. S ütlustest tuleneda ja tõendatud olla põhjuslik seos. Põhjendus on vajalik, kuna ringkonnakohus on asunud esimese astme kohtust erinevale seisukohale ning kohus on siin kõrvale kaldunud ka Riigikohtu juhistest, milles on selgelt märgitud, et põhjuslik seos peab olema tuvastatud. Kostja ei pea tõendama oma süü puudumist kaatri kinnituste puudulikkuse osas, kuna tema ei olnud selle eest vastutav. Hageja ei ole tõendanud poiankru mittevastavust nõuetele. Ringkonnakohus ei ole kohelnud pooli võrdselt, leides, et otsuse põhistamiseks on piisavad hageja paljasõnalised väited selle kohta, et kaater oli kinnitatud hoolsalt ja mõistlikult. Kaatriomanik oleks ise saanud rakendada meetmeid, et takistada kaatri uppumist. Kassaator ei nõustu, et pole tõendatud vääramatu jõu esinemine. Tunnistajate ütlustest nähtub, et oli ootamatu ja tugev torm ja sillale ei saanud minna. Dokumentaalsed tõendid on esitatud lähimate ilmavaatlusjaamade andmete kohta, kuid kuna Kaberneemes ilmavaatlusjaam puudub, siis ei saa need lükata ümber tunnistaja ütlusi tugeva tormi kohta kahjujuhtumi kohas. Eelmises otsuses samas tsiviilasjas asus ringkonnakohus seisukohale, et hüvitist tuleb vähendada poole võrra, sest on kinnitust leidnud kaatriomaniku tegevusetus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele ja suurenemisele. Asja uuel läbivaatamisel on need asjaolud veelkord kinnitust leidnud, kuid kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus on selles küsimuses asunud varasemast erinevale seisukohale. Riigikohus on hinnanud kahju vähendamise lubatavaks.

13.Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Kolmas isik ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse kohta väljendanud.
14.Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja linnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause

alusel tühistada ning asi tuleb saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

16.Pooled ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu järeldust, et 19. juuni 2001. a leping on õiguslikult kvalifitseeritav rendilepinguna. Kolleegium nõustub sellega. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et asja omaduste suhtes kokkulepitut hinnates ei saa toetuda sadamaseadusele. Kuigi sadamaseaduse peamine eesmärk on SadS § 1 kohaselt reguleerida avalikõiguslikus suhtes sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid, on ringkonnakohus 19. juuni 2001. a lepingu sisu analüüsimisel kasutusse antud sadamakoha omaduste kirjelduse puudumise tõttu lepingus õigesti toetunud ka (s.t abistavalt) SadS § 12 lg 1 p-le 1. Nimetatud sätte kohaselt on sadama valdaja kohustatud tagama hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu. Selle sätte tähenduses tuleb hüdrotehniliste ehitiste hulka lugeda ka sadama alal laevade kinnitamiseks ettenähtud poiankur. Kolleegium märgib, et samale järeldusele saab jõuda ka ringkonnakohtu viidatud rendiseaduse § 7 alusel, mille lg 2 järgi ei vastuta rendile andja vara puuduste eest, mis ta oli lepingu sõlmimisel tingimuseks seadnud. Rendiseaduse § 7 lg 1 alusel on rendile andja kohustatud rendile antud vara rentnikule üle andma lepingus ettenähtud või vara otstarbele vastavas seisundis.
17.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et hageja pole tõendanud ega kohtud tuvastanud poiankru liikumise hetke ega poiankru võimalikku mittekorrasolekut. Ringkonnakohus on küll tõendite alusel tuvastanud, et AS-i I kasutusse antud vööripoi oli kaile liikunud lähemale, kuid ringkonnakohus ei ole selgelt põhjendanud oma eelnevast tehtud järeldust, et vööripoi ei olnud korras. Ringkonnakohus ei ole enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 332 rikkudes põhjendanud, miks ta asub selles osas esimese astme kohtu seisukohast erinevale seisukohale. Esimese astme kohus leidis, et tõendid poi(ankru) liikumise põhjuste ning selle kohta, kas kaater sai põrkuda vastu kaid, on oletuslikud. Ringkonnakohus on teinud samade tõendite alusel vastupidise järelduse. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud järeldust põhjusliku seose olemasolu kohta poiankru liikumise põhjuse ning hagejale tekkinud kahju vahel. Ringkonnakohus on põhjusliku seose osas leidnud seda, et kahju tekkis seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised (poi) ei olnud korras. Kolleegiumi arvates ei saa poi mittekorrasolekut ega kahju tekkimist järeldada üksnes sellest, et poi oli liikunud kaile lähemale. Kuna kostja esitas usutava vastuväite, et ainuüksi poiankru liikumine kui fakt ei ole piisav järelduseks, et kaater uppus ja sai kahjustatud just poi liikumise tõttu, siis peab hageja täiendavalt tõendama põhjusliku seose olemasolu ehk hageja peab välistama kostja esile toodud poiankru liikumise põhjuse, sest põhjusliku seose tõendamiskoormis lasub hagejal. Asja uuel läbivaatamisel tuleb eespool toodu tõttu hagejale anda võimalus poiankru liikumise põhjuste tõendamiseks. Vajaduse korral tuleb kaaluda ekspertiisi määramist, et muu hulgas kinnitada või ümber lükata kostja väide, mille kohaselt põhjustas poi liikumise kaldale lähemale veega täitunud kaatri raskus.
18.Kui hageja tõendab asja uuel läbivaatamisel põhjusliku seose poiankru liikumise ja kaatri uppumise vahel, s.o selle, et poiankur liikus kaldale lähemale juba enne kaatri põhjaminekut, tuleb anda kostjale võimalus tõendada, et ta tegi kõik mõistliku selleks, et poiankur ei hakkaks liikuma, s.t

et ta ei olnud selles süüdi.

19.Kolleegiumi arvates ei toonud ebaõiget lahendit kaasa asjaolu, et ringkonnakohus leidis, et kuna tormis uppus ainult üks kaater, siis kinnitab see samuti, et poi ei olnud korras. Lisaks kassatsioonkaebuses viidatud tunnistaja ütlusele nähtub ka N OÜ ekspertiisiaktist, et torm põhjustas vigastusi paljudele alustele (tl 15). Samas on ringkonnakohus otsuse selle osa sõnastusest lähtuvalt toetunud nimetatud argumendile üksnes abistavalt.
20.Kassatsioonkaebuse väite osas vääramatu jõu esinemise kohta kehtib käesoleva otsuse p-s 18 öeldu. Tegemist on tõendite hindamisega.
21.Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassatsioonkaebuse väide, et asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus on uuesti kinnitust leidnud kaatriomaniku tegevusetus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele ja suurenemisele, mille tõttu ringkonnakohus eelmisel korral vähendas väljamõistetavat hüvitist poole võrra. Kolleegiumi arvates ei nähtu ringkonnakohtu lahendist seisukohti selle kohta, et kaatriomaniku tegevusetus aitas kaasa kahju tekkimisele ja suurenemisele. Samas jääb kolleegium lahendis nr 3-2-1-69-05 (RT III 2005, 23, 246) öeldu juurde, et põhimõtteliselt oli võimalik vastavate aluste esinemise korral hüvitist vähendada. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.