Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-40-05 Otsuse kuupäev Tartu, 4. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Kohtuasi Eigo Hindi (Hint) hagi Nelja Ljapina vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2004. a otsus asja nr 22/1140/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eigo Hindi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2004. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Aaloe Konsultatsioonid 18. detsembril 2004. a Eigo Hindi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eigo Hint esitas Nelja Ljapina vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 21. novembril 2002. a 1/3 mõttelise osa neljatoalisest korterist. Kostjale kuulub 2/3 suurune mõtteline osa sellest korterist. Vaidlusalune korter vajab kapitaalremonti. Korteri elamiskõlblikuks remontimine nõuab suuri kulutusi ning kostja ei ole korteri täielikust remontimisest huvitatud. Hageja soovib remontida tervet korterit. Kostja ei valda ega kasuta korterit vastavalt hageja kui kaasomaniku huvidele. Samuti kasutab kostja reaalselt oluliselt suuremat osa korteri elamispinnast, kui on talle kuuluv kaasomandi mõttelise osa suurus. Hageja kasutatav korteriosa ei vasta tema omandi suurusele. Hageja väidab, et ta on teinud kõik, et jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisi, mille kohaselt korteri saab hageja, kes kohustub kostjale tasuma tema osa rahas, kuid pooltel puudub kokkulepe hinnas. Vaidlusalust korterit ei ole võimalik ehitustehniliselt reaalosadeks jagada. Korterit on võimalik kasutada ainult ühe leibkonna elamispinnana.
2.Hageja palub anda kaasomandis oleva korteri tema ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule tema osa välja rahas.
3.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja leiab, et kuna temale kuulub suurem osa kaasomandist, siis peaks korter jääma temale.
4.Tallinna Linnakohus rahuldas 3. juuni 2004. a otsusega hagi. Kohus lõpetas kaasomandi pooltele kuuluvale korterile. Kohus otsustas müüa korteri kaasomanike Eigo Hindi ja Nelja Ljapina vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada nende vahel vastavalt nende osade suurustele. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise alusega. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pooled ei ole kokkulepet kaasomandi jagamiseks saavutanud.
AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja soovib jätta kaasomandis oleva asja enda ainuomandisse ühes kohustusega maksta kostjale välja 800 000 krooni temale kuuluva osa eest. Kostja soovib jätta korteri enda ainuomandisse ning nõustub hagejale maksma 400 000 krooni. Kuna pooled ei ole saavutanud jagamise viisi suhtes kokkulepet ning mõlemad soovivad omandada korterit, siis on õiglasem müüa kaasomandis olev majavaldus kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selle jagamise viisiga nõustus ka hageja.
5.Apellatsioonkaebuse esitas kostja. Temal kui suurema mõttelise osa omanikul peab olema rohkem õigusi kaasomandi lõpetamisel.
6.Kostja taotles vastuses apellatsioonkaebusele, et kolleegium täpsustaks kohtuotsuse resolutsiooni, märkides, et lõpetatakse kaasomand korteriomandile. Vastuse kohaselt kanti vaidlusalune korter korteriomandina kinnistusraamatusse 24. mail 2004. a. Sellele, et korter lähemal ajal kinnistatakse, juhtis hageja ka esimese astme kohtu tähelepanu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et 24. mail 2004. a on pooled kantud kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikena. Seega lakkas korter kui vallasasi olemast ja linnakohtu otsus, millega otsustati lõpetada kaasomand korterile kui vallasjale, käib olematu asja kohta. Asi, mida ei ole, ei saa olla kellegi omandis, seega ei saa niisugune asi olla ka kellegi kaasomandis ning nõue niisuguse omandi lõpetamiseks on sisutühi. Korteriomandi kui kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ei ole hagi esitatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse linnakohtu otsus, mille resolutiivosa täpsustada ja märkida lõpetatavaks kaasomandiks korteriomand. Hageja märgib, et vaidlusalune korter kanti kinnistusraamtusse linnakohtu põhiistungi toimumise ja otsuse tegemise vahel. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse motiivil, millisel kostja ei taotlenud linnakohtu otsuse tühistamist, siis väljus kohus hagi piiridest. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-92-97 leidnud, et kohus ei või jätta kaasomandivaidlust lahendamata. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et linnakohtu otsus lõpetada kaasomand korterile kui vallasasjale käib olematu asja kohta. Korter on hoolimata kinnistusraamatusse kandmisest ikkagi korter. Ringkonnakohus oleks pidanud linnakohtu otsuse resolutiivosa täpsustama.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kuna hagejale oli teada, et korter muutus pärast kohtuotsuse kuulutamist vallasasjast kinnisasjaks, siis oleks hageja pidanud pöörduma kaebusega
ringkonnakohtusse, mitte tegema taotlusi vastuses apellatsioonkaebusele. Hageja soovib kassatsioonkaebuses lahendit, mida ta varem ei ole nõudnud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
11.Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Otsust põhjendas ringkonnakohus sellega, et vaidlusalune korter kinnistati ja see muutus korteriomandiks (kinnisasjaks) ning hageja ei ole esitanud kaasomandi lõpetamise nõuet korteriomandi suhtes.
12.Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonikohtul oli õigus arvestada muutunud asjaolusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 319 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 2 järgi ei või kohus reeglina asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Käesoleval juhul on ringkonnakohus kaebuse piirest väljumist põhjendanud sellega, et asja, mille suhtes kaasomand lõpetati, ei ole olemas. Kolleegium kordab 21. märtsi 2005. a lahendis nr 3-2-1-16-05 (RT III 2005, 11, 110) märgitut, et kui ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi tegemise, nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama. Kui uus asjaolu välistab hagi rahuldamise, saab ringkonnakohus teha uue otsuse ka sõltumata apellatsioonkaebusest.
13.Seega on ringkonnakohus uue asjaolu ilmnemist põhimõtteliselt õigesti arvestanud. Samas tuleb hinnata, kas uus asjaolu, korteriomandi esmakinnistamine, on sellise tähendusega, et välistab hagi rahuldamise. Käesolevas asjas on korter korteriomandina kinnistatud 24. mail 2004, seega enne esimese astme kohtu otsuse tegemist 2. juunil 2004. a. Kolleegium kordab 21. märtsi 2005. a lahendis nr 3-2-1-16-05 märgitut, et vallasjaks oleva korteri ja kinnistatud korteriomandi ulatus on erinev ja erinev on ka nendega tehingute tegemise kord. Olulisimaks sisuliseks erinevuseks on see, et kinnistatud korteriomandi koosseisu kuulub maa. Vaatamata märgitule ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et korteri kinnistamine välistab esitatud hagi rahuldamise. Kuna hagi esitati kaasomandi lõpetamise nõudes korterile kui vallasasjale, ei takista kolleegiumi arvates hagi rahuldamist see, et vallasasjast korter on vahepeal muutunud korteriomandi osaks. Kui hagi ese on piisavalt selgelt tähistatud (näiteks aadressi kaudu), selle olek kinnistatud korteriomandi osaks tuvastatav ja kaasomanikud soovivad endiselt selle suhtes kaasomandi lõpetamist, võib samas menetluses kaasomandit lõpetada ka kinnistusraamatusse kantud korteriomandi suhtes.
14.Kolleegiumi arvates peaks hagejal olema eeltoodud olukorras õigus vajadusel oma nõuet täpsustada selliselt, et kaasomandi lõpetamist nõutakse ka kinnistatud korteriomandile. Kohtule tuleb esitada kinnistatud korteriomandi registriandmed. Kolleegiumi arvates ei tähendaks see hagi eseme muutmist TsMS § 154 lg 1 järgi, kuna hageja soovib jätkuvalt kaasomandi lõpetamist. Kolleegium leiab, et TsMS §-s 3 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega ei ole ühitatav, kui pärast
kohtuvaidlust kaasomandi lõpetamise üle peaks hageja alustama samade küsimuste suhtes uut vaidlust ainuüksi põhjusel, et korter on vahepeal kantud kinnistusraamatusse.
15.Kuigi kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse protsessinormide rikkumise tõttu, peab kolleegium vajalikuks käsitleda ka materiaalõiguse normi väära kohaldamist linnakohtu poolt. Tallinna Linnakohus on 2. juuni 2004. a otsuses rahuldanud E. Hindi hagi ja lõpetanud kaasomandi selliselt, et kaasomandi lõpetamisel müüakse kaasomandis olev korter kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja palunud anda kaasomandis olev korter tema ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa rahas. Kostja on soovinud korteri jätmist endale, kuid ei ole sellekohast vastuhagi esitanud. Linnakohus on õigesti asja lahendanud AÕS § 77 alusel, kuid ei ole arvestanud AÕS § 77 1. juulist 2003. a jõustunud muudatustega. Alates 1. juulist 2003. a jõustunud AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus alates 1. juulist 2003. a valida ainult nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud kas hagis või vastuhagis. Samuti on võimalik ja silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Kolleegium on sellele juhtinud tähelepanu 21. detsembri 2004. a lahendis nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26).
V. Kõve P. Jerofejev H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.