Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-45-06 Otsuse kuupäev Tartu, 9. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi E. K hagi T. N vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks ja T. N vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus asjas nr 22/1110/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. N kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja E. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja esindajad Riigikohtus vandeadvokaat Kenno Vilippus; Kostja T. N (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Asja läbivaatamise kuupäev 10. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Välja mõista T. N 3000 krooni E. K kasuks kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Poolte kaasomandis on kinnistu nr 5015, mis asub Xxxxxxxxx Xxxxxxxxxx xx/Xxxxxx x, ja kummalegi kuulub kaasomandist 1/2 suurune mõtteline osa. Maa ja ehitise kasutuskord on kindlaks määratud Tallinna Linnakohtu 30. septembri 1999. a otsusega. Selle otsusega jäi kindlaks määramata kaasomandis oleva pööningu ja veevarustussüsteemi kasutuskord.
2.16. aprillil 2003. a esitas E. K hagi T. N vastu kaasomandis oleva ehitise kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kostja omavolitsemise ja vägivalla lõpetamiseks tuleb kindlaks määrata kaasomandi kasutuskord ehitise pööningul ja keldris ning kõrvaldada takistused kaasomandi kasutamiseks. Hageja palus kohtul kindlaks määrata ehitise pööningu kasutuskord selliselt, et hageja kasutada jääks pööningut poolitavast joonest hageja trepikoja kõrval olev pind ja kostja kasutada tema trepikoja kõrval olev pind. Samuti palus hageja keelata kostjal veevarustuse sulgemine ning kohustada kostjat eemaldama ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist hageja ruumidesse suunduvalt veetorult sinna omavoliliselt paigaldatud kraanid.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei kasuta oma kaasomandi osale vastavat osa ruumidest, hageja kasutuses on rohkem pinda. Tuleb tunnustada väiksemat osa kasutava isiku õigust saada teiselt kaasomanikult tasu esimesele kuuluva vara kasutamise eest. Praegusel juhul ei saa kostja hagejalt tasu hageja osa suurusele mittevastava osa kasutamise eest. Hageja on esitanud kohtusse hagi, millega soovib veelgi vähendada kostja ainukasutuses olevat pinda, andes talle võimaluse kasutada osa kostja kasutuses olevaid ruume. Kostja ei nõustunud hageja pakutud võimalusega pööningu jagamisel. Kostjal peab olema samasugune juurdepääsu õigus hageja kasutuses olevasse keldrisse. Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama hageja korteri veetorule paigaldatud kraan ei ole õigustatud. Vee koguarve tasunud kostjal on õigus nõuda hagejalt sisse summad viimase tarvitatud vee eest veearvesti näidu alusel.
4.Kostja esitas 9. jaanuaril 2004. a vastuhagi, milles palus lõpetada poolte kaasomandi kinnistule. Kaasomandi lõpetamise viisiks määras kostja kinnistu müügi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning palus kohtul kohustada enampakkumise võitnut välja maksma ostuhinnast teisele kaasomanikule tema osa rahas proportsionaalselt teisele kaasomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. Kostja leidis, et poolte vahel tekkinud vastuolud ja erimeelsused on tõsised ning need ei lakka tulevikus. Ainuvõimalik lahendus on kaasomandi lõpetamine. Pooled ei ole välistanud kaasomanikevahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõigust. Kõige otstarbekam on panna kinnisasi kaasomanike vahel enampakkumisele, kuna selline viis on kõige kiirem ja lihtsamini teostatav. Kaasomandi eseme reaalosadeks jagamine on tehniliselt keeruline.
5.Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. 1988. aastal, kui kostja ostis poole vaidlusalusest kinnistust, loobus hageja oma ostueesõigusest tingimusel, et mõlemad kaasomanikud ehitavad vastavalt elamu rekonstrueerimisprojektile juurdeehitused elamu mõlemasse otsa. Hageja täitis lubaduse, kuid kostja ei rekonstrueerinud oma majapoolt ning hakkas nõudma endale poolt hageja juurdeehitusest, viidates õigusele omada 1/2 mõttelist osa kinnistust. Kinnistu müügi korral moodustab kostja majapool vaevalt viiendiku kogu elamu väärtusest, kuid kostja soovib vastuhagis endale poole müügisummast. Kostja põhjendab kaasomandi lõpetamise vajadust asjaoluga, et hageja pöördus kasutuskorra määramise nõudega teist korda kohtu poole. Kohtu poole pöördumine oli hageja ainus võimalus kostja vägivalla lõpetamiseks. Elamu, mille kaasomandi lõpetamist vastuhagis taotletakse, on hageja koduks olnud juba alates lapsepõlvest. Vastuhagi on võrreldes haginõudega ebaproportsionaalne ning vastuhagi rahuldamise tagajärg oleks hageja jaoks ebaõiglane ning mõjuks sisuliselt karistusena selle eest, et hageja julges enda õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Hageja nõustus kaasomandi lõpetamisega ainult selliselt, et kaasomandis olev kinnisasi jäetaks temale, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa välja rahas. Kostja ei ole nimetanud neid tehnilisi põhjusi, miks kinnisasja reaalosadeks jagamine on keeruline.
6.Tallinna Linnakohus rahuldas 12. aprilli 2005. a otsusega hagi osaliselt ning jättis vastuhagi rahuldamata. Linnakohus jättis hageja ainukasutusse osa pööningust, mis jääb ruumide 12, 13 ja 14 ning osaliselt ruumide 11 ja 15 kohale, ning osa pööningust, mis jääb ruumide 10 ja 16 ning osaliselt ruumide 11 ja 15 kohale. Kohus keelas kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse suunduva veevarustuse takistamise ning jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamises veetorustikult veekraanide eemaldamiseks. Kohus võttis vastu hageja loobumise hagist ja lõpetas menetluse kostja kohustamises lubada hagejal või teda esindaval isikul siseneda tema ainukasutuses olevasse keldrisse kaasomandis oleva veetorustiku hooldamiseks ja remondiks ning veemõõtjate näitude registreerimiseks ning kostja kohustamises lubada hagejal või teda esindaval isikul ning korstnapühkijal kuni hageja kasutuses oleva trepikoja kolmanda korruse valmimiseni siseneda pööningule kostja ainukasutuses oleva trepikoja kaudu. Kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja asja müümiseks kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 060 krooni ja Eesti Vabariigi kasuks 1500 krooni kohtukulude katteks.
7.Pooled vaidlevad kaasomandi kasutamise ja lõpetamise üle. Hageja nõuab kaasomandis oleva
elamu pööningu kasutamise korra määramist. Pooled kinnitasid kohtus, et pööningu kasutamise kord hageja pakutud viisil vastab mõlema kaasomaniku huvidele. Hageja nõue on kooskõlas Tallinna Linnakohtu 30. septembri 1999. a otsusega määratud vara kasutamise korraga. Linnakohus rahuldas hageja nõude pööningu kasutamise osas.
8.Kostja nõudis kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist selle müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja kaasomandi lõpetamisega ei nõustunud ega esitanud seetõttu kohtule hagi kaasomandi jagamise viisi määramises. On õige, et AÕS § 76 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamine toob aga kaasa AÕS § 77 alusel ühise asja jagamise. Pooled ei ole kaasomandi lõpetamises ja asja jagamises kokku leppinud. AÕS § 77 lõike 2 järgi saab kohus asja jagada üksnes viisil, milleks on esitatud hagi. Asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Linnakohus leidis, et kostja pakutud viis ei ole esile toodud asjaoludel põhjendatud ja ta jättis kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata. Pooled seletasid kohtus, et nendel puuduvad rahalised vahendid vaidlusaluse kinnisasja soetamiseks selle hariliku väärtusega. Seega on õige hageja väide, et kaasomanikevahelisel enampakkumisel osaleksid tõenäoliselt varjatult kolmandad isikud. Pooled kasutavad ühist asja elamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale ja tema perekonnale on elamu olnud koduks 1945. aastast, kostjale ja tema perekonnale 1988. aastast. Enampakkumisel kaasomanike kaudu kolmanda isiku osalemine looks talle põhjendamatu eelise ning viiks olukorrani, kus mõlemad pooled on sunnitud soetama uue eluaseme, saamata seejuures asja müügist maksimaalset kasu, mida võimaldaks asja müük avalikul enampakkumisel. Õige on hageja väide, et kaasomandi osade suurus ei ole kooskõlas kaasomanike panustega. Asja müümine enampakkumisel ei võimalda seda vastuolu arvestada. Õige on ka hageja väide, et kohtusse pöördumine ei ole iseenesest kaasomandi lõpetamist tingivaks asjaoluks. Kaasomanikevahelised vastuolud ei ole ületamatud, ka ei ole nõude rahuldamata jätmine takistuseks kaasomandi nõude esitamisele, toetudes muule, seaduses ettenähtud asja jagamise viisile.
9.Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada linnakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kohus jättis ebaõigesti kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kolmas isik kohtuotsuse kohaselt osta kinnistu, kui see müüakse enampakkumisel, kus saavad osaleda üksnes kaasomanikud. Kui hageja leiab, et tema panuste tulemusena on kaasomandi väärtus tõusnud, siis on tal võimalik esitada vastavasisuline võlaõiguslik nõue kostja vastu. Kindlasti ei välista see aga kostja õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandile tehtud parenduste küsimus ei kuulunud hagi piiridesse, sest hageja ei ole vastavasisulist nõuet esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega, et kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelise enampakkumise teel ei ole õiglane. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5 ei korranud ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
11.See, et pooltel on võimalik võtta enampakkumisel osalemiseks laenu, ei lükka ümber kohtu järeldust, et kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine kaasomandi jagamiseks on ebaõiglane. Linnakohtu istungil selgitas hageja, et ta on 66-aastane pensionär. Ringkonnakohtu arvates vähendab see asjaolu oluliselt hageja võimalusi enampakkumisel osaleda. Hageja on elanud nimetatud elamus 1945. aastast. Nende asjaolude tõttu ongi poolte kaasomandi lõpetamine enampakkumise teel ebaõiglane. Ei ole tuvastatud, et poolte kaasomandit ei oleks võimalik lõpetada asja reaalosadeks jagamise teel. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 võib kohus jätta kaasomandi jagamise nõude rahuldamata, kui ta leiab, et nõutud viisil kaasomandi jagamine ei ole õiglane.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud.
13.Kostja meelest on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtute väljatoodud põhjustel ei saa kaasomandit nõutud viisil lõpetamata jätta. Kohtu seisukoht, et seaduse mõte eeldab kaasomandi lõpetamisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel asja eest tasumist oma rahaliste vahenditega, ei tulene seadusest. Kohus leidis, et kolmanda isiku osalemine enampakkumisel looks viimasele põhjendamatu eelise ja viiks olukorrani, kus mõlemad pooled on sunnitud soetama uue eluaseme. Kostja ei saa aru, kuidas saab kolmas isik osta kinnistu, kui see müüakse enampakkumisel, kus saavad osaleda üksnes kaasomanikud. See, et hageja on väidetavalt teinud ehitisele juurdeehitise oma vahenditega, mis lisas oluliselt kaasomandile väärtust, ei välista kostja õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui hageja leiab, et tema panuse tulemusena on kaasomandi väärtus tõusnud, on tal võimalik esitada vastavasisuline nõue kostja vastu.
14.Ringkonnakohus viitas sellele, et asjas on tuvastamata, et poolte kaasomandit ei ole võimalik lõpetada asja reaalosadeks jagamise teel. Kuna hageja ei esitanud kohtule sellist nõuet, tuleb eeldada, et hageja ei soovinud kaasomandi lõpetamist ka asja reaalosadeks jagamise teel. Reaalosadeks jagamine olnuks vastuolus AÕS § 77 lõikega 2, sest seda ei nõudnud kumbki pool. Kostja leidis, et AÕS § 77 lg-st 2 ei tulene, et kohus võiks jätta kaasomandi lõpetamata, kui kostja pakutud viis ei ole õiglane. Kohus ei tohiks jätta seadust kohaldamata ainuüksi põhjendusega, et seadus ei ole kohtu arvates õiglane. Kostja arvates AÕS § 77 lg 2, nähes ette võimaluse nõuda alati kaasomandi lõpetamist, ongi õiglane ning kaasomanikevaheline enampakkumine kaasomandi lõpetamise viisina on konkreetsel juhul kõige õiglasem.
15.Ringkonnakohus on jämedalt rikkunud protsessiõiguse norme, sest ei vastanud mitte ühelegi apellatsioonkaebuse väitele.
16.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Tulenevalt AÕS § 76 lg 1 sõnastusest on ekslik kostja järeldus, nagu tuleks kaasomaniku nõue kaasomandi lõpetamiseks alati rahuldada ning kohus peab vaid otsustama kaasomandi lõpetamise viisi. Kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik peab oma
nõuet ka põhjendama ja nõude põhjendamata jätmise korral on kohtul õigus jätta nõue rahuldamata. Hageja arvates tuleb esmalt kontrollida, kas kaasomandi lõpetamise nõue on üldse põhjendatud, ja alles siis saab asuda hindama lõpetamise viisi põhjendatust. Kui Riigikohus leiab, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleb alati sõltumata selle põhjendatusest rahuldada, märgib hageja, et kostja vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kaasomanike võimalused kaasomanikevahelisel enampakkumisel osaleda ei ole võrdsed. Kui Riigikohus asub seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleb lahendada ainult lõpetamise viise hinnates, tuleb vaidlus saata tagasi esimese astme kohtule, et hageja saaks omalt poolt esitada nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, mis oleks õiglane ja vastuvõetav mõlemale poolele.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab
1.jaanuarist kehtiva TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
18.Kassatsiooniastmes vaidleva pooled kaasomandi lõpetamise üle. Kaasomandi lõpetamiseks esitas vastuhagi kostja, kes pidas kõige otstarbekamaks lõpetada kaasomand kinnistu müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Vastuses kostja vastuhagile nõustus hageja kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kaasomandis olev kinnisasi jäetakse hagejale, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa välja rahas. Hageja kohtule vastavat nõuet ei esitanud, kuna ei soovinud kaasomandi lõpetamist üldse. Kohtud jätsid rahuldamata kostja nõude lõpetada poolte kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomand müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel.
19.Asjaõigusseaduse § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Selles asjas kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet tuvastatud ei ole. Seega kordab kolleegium 21. detsembri 2004. a otsuses nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26) märgitut, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kolleegium on 21. detsembri 2004. a otsuses nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26) (vt ka 4. mai 2005. a otsust nr 3-2-1-40-05 (RT III 2005, 16, 169)) märkinud, et on võimalik ja silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Alternatiivsete nõuete esitamist, samuti mitme nõude esitamist selliselt, et hageja palub rahuldada järgneva nõude ainult siis, kui eelnevat nõuet ei rahuldatud, võimaldab ka kehtiva TsMS § 372 lg 2. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega, et kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelise enampakkumise teel ei ole õiglane.
20.Kolleegium ei jaga kassaatori arusaama, et kohus ei või jätta kaasomandit lõpetamata põhjusel, et
kostja pakutud viis ei ole õiglane. Linnakohus on põhjendatult leidnud, et asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtud on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine kostja pakutud viisil ei ole õiglane. Kohtud on arvestanud, et hageja on 66-aastane ja elab poolte kaasomandis olevas elamus 1945. aastast. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22 -RT III 2005, 30, 304).
21.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas saab kolmas isik osta kinnistu, mis müüakse enampakkumisel, kus osalevad üksnes kaasomanikud. Kohtuotsuse põhjendusest tuleb välja jätta osa, milles leiti, et kaasomanikevahelisel enampakkumisel osaleks tõenäoliselt varjatult kolmandad isikud. Selline põhjendus ei ole asjakohane, sest kaasomanikevahelisel enampakkumisel saavad osaleda üksnes kaasomanikud. Samuti on õige kassatsioonkaebuses väidetu, et kaasomanikevahelisel enampakkumisel saab osaleda ka laenatud rahaga, mitte ainult säästudega.
22.Kohtud on pidanud õigeks hageja väidet, et kaasomandi osade suurus pole kooskõlas kaasomanike panustega (hageja on oma vahenditega ehitanud juurdeehitise) ja asja müümine enampakkumisel ei võimalda seda vastuolu arvestada. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kohtuotsustest ei selgu, millistel õigusnormidel rajaneb kohtu järeldus, et eeltoodu välistab kaasomandi lõpetamise asja müügi teel kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandis olevale asjale tehtud kulutuste hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Kulutuste hüvitamise nõuet hageja ei esitanud. Samuti ei võimalda asjaõigusseadus kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet tema tehtud ehitustöödega, nagu seda sai teha TsK §-s 123 sätestatu alusel. (Vt Riigikohtu 22. mai 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-59-03 (RT III 2003, 20, 194).) Kuigi kolleegium nõustub osaliselt kassatsioonkaebuse väidetega, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks ja uue otsuse tegemiseks.
23.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme, kui ei vastanud mitte ühelegi apellatsioonkaebuse väitele, märgib kolleegium, et TsMS § 330 lg 5 kohaselt ei pidanud ringkonnakohus linnakohtu põhjendustega nõustudes neid kordama.
24.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning hageja on esitanud 6. aprillil 2006. a taotluse kostjalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 5000 krooni, tuleb kostjalt vajalikud ja põhjendatud kulud välja mõista. Asja menetlust on alustatud enne 1. jaanuari 2006. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitevmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Eeltoodu hõlmab ka kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg-s 1 sätestatud piirmäärasid. Arvestades asja keerukust ja mahtu, loeb kolleegium TsMS § 61 lg 1 alusel põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kassatsiooniastmes
kantud õigusabikulu summas 3000 krooni. Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.