Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-11-05 Otsuse kuupäev Tartu, 27. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev, H. Jõks, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Kalju Mölleri, Heldur Mölleri, Liidia Maseri ja Leida Kesa hagid Maret Puusepa ja Vaike Keeduse vastu üürilepingute lõpetamiseks ja väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22-263/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maret Puusepa ja Vaike Keeduse kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 28. märts 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
2.Kassatsioonkaebused rahuldada.
3.Tagastada Maret Puusepale kassatsioonkaebuselt
2.novembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Vaike Keedusele 30. oktoobril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kalju Möller, Heldur Möller, Liidia Maser ja Leida Kesa esitasid hagid Maret Puusepa ja Vaike Keeduse vastu üürilepingute lõpetamiseks ja kostjate väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Tartu Maakohus liitis 12. novembri 2003. a määrusega hagid ühte menetlusse.
2.Hagiavalduste põhjenduste kohaselt on üürileandjal vastavalt elamuseaduse (ES) § 32 lg-le 3 õigus pöörduda kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks, kui üürnik hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist. Hagejatele kuulub õigusvastaselt võõrandatud varana 6. juulil 1995. a tagastatud maja xxxxxx xxxx xx. Kostja M. Puusepp sõlmis 25. jaanuaril 1995. a Tartu linnaga üürilepingu xxxx xx-x asuva eluruumi kasutamiseks. Kostja V. Keedus kasutab eluruumi xxxx xx-x samuti üürnikuna, kuid kirjalikku üürilepingut temaga sõlmitud ei ole. Kostjatega sõlmitud üürilepingud on omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 121 lg l alusel pikenenud 3 aasta võrra ning seejärel ORAS § 121 lg 3 järgi veel 5 aasta võrra, s.o kuni 6. juulini 2003. a. Hagejate volitatud esindaja OÜ KINNISVARA EV on saatnud mõlemale kostjale 3. juunil 2003. a kirja, milles teatas, et kostjate üürilepingud lõpevad
5.juulil 2003. a ning tegi ettepaneku uute üürilepingute sõlmimiseks. Kostjad on teatised kätte saanud 5. ja 6. juunil 2003. a, kuid ei ole uue üürilepingu sõlmimiseks hagejate ega nende esindaja poole pöördunud. Hagejad palusid lõpetada kostjatega üürilepingud ja tõsta kostjad VÕS § 334 lg 1 alusel eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. V. Keeduse vastuväidete kohaselt ei ole hagejate esindaja OÜ KINNISVARA EV kostjale esitanud üürilepingu projekti ega ettepanekuid uue üürilepingu tingimuste kohta. 3. juuni 2003. a kirjast ei nähtu konkreetset üürileandja ettepanekut üürilepingu lõpetamiseks
või pikendamiseks. Kuna vastavaid ettepanekuid üürileandja esitanud ei ole ja kostja on üürilepingujärgseid kohustusi täitnud, pikenes üürileping ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks samadel tingimustel. Kostja M. Puusepp hagile kirjalikult vastanud ei ole.
4.Protsessi kostjate poolel kolmanda isikuna kaasatud Tartu linn oli seisukohal, et kuna üürileandjate kirjast ei nähtu konkreetset üürileandjate ettepanekut kostjatega üürilepingute lõpetamiseks või nende pikendamiseks, siis vastavalt ES § 32 lg-le 2 pikenesid üürilepingud senistel tingimustel veel 5 aastaks alates 6. juulist 2003. a. Muuhulgas juhtis kolmas isik tähelepanu asjaolule, et hagejate ülesütlemisavaldus ei vastanud VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see tühine.
5.Tartu Maakohus jättis 13. mai 2004. a otsusega hagid rahuldamata ja mõistis hagejatelt solidaarselt riigituludesse 1858 krooni 50 senti kostjatele riigi kulul osutatud õigusabikulude katteks. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et ORAS § 121 lg-te l ja 3 alusel on kostjatega sõlmitud üürilepingud pikenenud 6. juulini 2003. a, kuna tegemist on tagastatud varaga ja elamu üleandmise akt koostati 6. juulil 1995. a. Tulenevalt ES § 32 lg-test 2 ja 4 laieneb kostjatele ES § 32 lg-st l tulenev eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks lepingu tähtaja möödumisel. Kuigi käesoleval juhul tuleb kohaldada elamuseaduse sätteid, peab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 310 lg l kohaselt pool väljendama oma tahet üürilepingu lõpetamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. Hagejad on küll saatnud kostjatele kirjad, millest nähtub, et lepingu tähtaeg möödub, kuid ei ole selgelt taotlenud üürilepingu lõpetamist ega esitanud soovi sõlmida uued üürilepingud. Eeltoodu alusel on kostjatega sõlmitud üürilepingud pikenenud ES § 32 lg 4 alusel veel viieks aastaks, kuna kumbki lepingupool ei ole enne üürilepingu tähtaja möödumist taotlenud üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist.
6.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt teatas üürileandjate esindaja OÜ KINNISVARA EV kostjatele üürilepingute lõppemisest ning tegi ettepaneku uute üürilepingute sõlmimiseks 3. juunil 2003. a. Vaatamata sellele ei ole kostjad pöördunud hagejate ega nende esindaja poole, et lepingu tingimusi arutada või uut üürilepingut sõlmida. Saadetud kirjadest nähtub, et hagejad on teinud kostjatele oferdi üürilepingute sõlmimiseks. Kuna hagejad väljendasid kirjades selgelt, et lepingud lõpevad, siis oli kostjatel võimalik valida eluruumi vabastamise või uue üürilepingu sõlmimise vahel. Kostjad on kõrvale hoidnud uue üürilepingu sõlmimisest ega ole eluruume vabastanud. Hagejad on üürilepingu lõppemisest üürnikke teavitanud. Seega ei ole üürilepingud pikenenud veel 5 aasta võrra.
7.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. V. Keedus oli seisukohal, et ta ei ole lepingu sõlmimisest kõrvale hoidnud, sest hagejate esindaja saadetud kiri ei vasta seaduse nõuetele, kuna sellest ei nähtu konkreetset üürileandja ettepanekut üürilepingu lõpetamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. Seetõttu pikenes üürileping ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks samadel tingimustel alates 6. juulist 2003. a.
8.Kolmanda isikuna kostjate poolel protsessi kaasatud Tartu linn vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et OÜ KINNISVARA EV kirjast ei nähtu konkreetset üürileandjate ettepanekut kostjatega
üürilepingute lõpetamiseks või nende pikendamiseks. Seetõttu vastavalt ES § 32 lg-le 2 pikenesid üürilepingud veel viieks aastaks samadel tingimustel. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama vähemalt VÕS § 325 lg-s 2 nimetatud andmeid. Hagejate ülesütlemisavaldused ei vastanud viidatud paragrahvis sätestatule ja on seetõttu tühised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Ringkonnakohus tühistas 8. oktoobri 2004. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega lõpetas poolte vahel sõlmitud üürilepingud, kohustas kostjaid tagastama hagejatele eluruumid ning mõistis kostjatelt võrdsetes osades hagejate kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtukulud.
10.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse vastavalt ES § 32 lg-le 4 ORAS § 121 lg-s 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel ES § 32 selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. ES § 32 lg 2 kohaselt loetakse üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist. Hagejad on pöördunud 3. juunil 2003. a, s.o enne üürilepingu tähtaja möödumist kostjate poole taotlusega uue lepingu sõlmimiseks ning saadetud kirjadest nähtub selgelt hagejate ettepanek üürilepingute lõppemisel kostjate soovi korral sõlmida uued üürilepingud. Seega on hagejad taotlenud ES § 32 lg 2 kohaselt enne üürilepingu tähtaja möödumist uue lepingu sõlmimist ja üürilepingud ei pikenenud automaatselt veel viieks aastaks.ES § 32 lg-s 2 sätestatud taotlus uue lepingu sõlmimiseks ei eelda, et taotlusele oleks lisatud uue lepingu projekt.
11.Kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule, hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürileandjal ES § 32 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul kohtusse uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks. Selle õiguse kasutamata jätmisel loetakse leping pikenenuks esialgses lepingus näidatud perioodiks. Kuna kostjad on üürnikena hoidunud kõrvale uue lepingu sõlmimisest ja jätkanud eluruumi kasutamist ning apellandid on kasutanud oma õigust esitada vastav hagi kohtusse, siis üürilepingud ei pikenenud ES § 32 lg 3 kohaselt. Kuna lepingute tähtaeg on möödunud ja vastustajad on kõrvale hoidunud uue lepingu sõlmimisest, tuleb üürilepingud lõpetada.
12.Seoses üürilepingu lõpetamisega võlaõigusseaduse kehtivuse ajal tuleb asjas kohaldada võlaõigusseaduse sätteid üüritud asja tagastamiseks. Vastavalt VÕS § 334 lg-le 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Kuna üürilepingud tuleb lõpetada, peavad kostjad üüritud eluruumid hagejatele tagastama.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, millega palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja hinnanud ebaõigesti asjas tõendina esitatud 3. juuni 2003. a kirja. ES § 32 lg 2 kohaselt peab üürileandja üürilepingu tähtaja saabumisel teatama üürilepingu lõppemisest ning tegema ettepaneku uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuna elamuseadus üürilepingu
üleütlemisavalduse sisu ega vormi ei reguleeri, tuleb võlaõigusseaduse kehtimise ajal esitatud ülesütlemisavaldusele kohaldada VÕS §-s 325 sätestatud nõudeid. Tõendina esitatud kiri üürilepingu ülesütlemise kohta ei vasta viidatud nõuetele ning on VÕS § 325 lg 5 alusel tühine. Samuti ei reguleeri elamuseadus uue lepingu sõlmimise ettepaneku vormi ja sisu. Kassaatorid on seisukohal, et ettepanek lepingu sõlmimiseks peab oma olemuselt olema ofert VÕS § 16 mõttes, mitte aga ettepanek teha ofert. Hagejate esindaja kirjas ei ole kostjatele oferti tehtud. Samuti ei ole hagejate esindaja avaldus kooskõlas VÕS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, kuidas kostjad mõistsid hagejate esindaja avalduse sisu. Kuna kostjad ei soovinud sõlmida uusi üürilepinguid, sest olid senistega rahul, mõistsid kostjad hagejate esindaja avaldust selliselt, et neil ei tule hagejate poole pöörduda. Seega ei ole kostjad hoidnud kõrvale uue lepingu sõlmimisest.
14.Hagejad ja kolmas isik kassatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud ei ole.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks.
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada ES § 32 sätteid. ORAS § 121 lg-te 1 ja 3 alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut ORAS § 121 lg 11 teise lause kohaselt pikendada elamuseaduse paragrahvide 32 ja 33 alusel ning sellisel juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid. Ka ES § 32 lg 4 järgi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lg-s 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks ES §-s 32 sätestatut. Kuigi ORAS § 121 lg 3 alusel pikenenud üürilepingu tähtaeg möödus võlaõigusseaduse kehtimise ajal, on ringkonnakohus õigesti kooskõlas Riigikohtu 28. oktoobri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-94-04 (RT III 2004, 30, 320) ja
2.detsembri 2004. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-04 (RT III 2004, 35, 362) leidnud, et vaidlus tuleb lahendada ES § 32 alusel.
17.Kuna ES §-s 32 sätestatut on võimalik mõista väga mitmeti ning nimetatud paragrahv on kohaldatav omandireformi käigus tagastatud elamutes elavate üürnike üürilepingutele, mille tähtaeg on möödunud või möödumas, peab kolleegium vajalikuks avada viidatud paragrahvi sisu laiemalt.
18.ES § 32 lg 1 järgi on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud ES §-s 33 sätestatud juhtudel. Sellest tuleneb, et üldjuhul on kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul õigus nõuda üürileandjalt uue üürilepingu sõlmimist. ES § 32 lg-st 1 ei tulene üürniku õigus sõlmida uus üürileping samadel tingimustel, kuid ES § 33 lg-s 1 sätestatud aluste puudumisel on üürnikul eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks. Vaidluses uue üürilepingu tingimuste üle saab analoogia alusel kohaldada VÕS § 26. Üürileandja saab selle eesõiguse vaidlustada ES § 33 lg-s 1 sätestatud alustel.
19.ES § 32 lg 2 kohaselt loetakse üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui kumbki pool enne üürilepingu tähtaja möödumist ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue
lepingu sõlmimisest ja üürnik jätkab asja kasutamist. Seega pikeneb üürileping ES § 32 lg 2 alusel samadel tingimustel seni kehtinud üürilepinguga veel viieks aastaks vaid tingimusel, et ei üürnik ega üürileandja avalda tahet uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks, s.t pooled nõustuvad vaikimisi lepingut jätkama. Teisisõnu � kui pooled ei soovi senise üürilepingu pikenemist, peavad nad enne üürilepingu lõppemist avaldama kirjalikult tahet üürilepingu pikendamata jätmiseks või siis uue lepingu sõlmimiseks. Üürilepingu pikenemist ES § 32 lg 2 alusel ei saa üürileandja vaidlustada ES § 33 lg 1 alustel, sest viimatinimetatud sätet saab kohaldada üksnes ES § 32 lg 1 alusel uue üürilepingu sõlmimise vaidlustamisel (vt p 18).
20.ES § 32 lg-s 2 sätestatud üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise tahteavalduse tegemisest Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. ES § 32 lg 2 sätestatud lepingu lõpetamise teade ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses, kuna selline teade ei lõpeta iseenesest veel üürisuhteid, kui üürnik soovib ES § 32 lg 1 alusel uut üürilepingut sõlmida. ES § 32 lg-s 2 sätestatud uue üürilepingu sõlmimise tahteavaldus peab olema pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1 tähenduses, s.t piisavalt määratletud ja väljendama tahteavalduse tegija tahet olla ettepanekuga nõustumisel sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kui üürileandja on enne üürilepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamise soovi avaldanud ja üürnik ei avalda ES § 32 lg-s 1 sätestatud eesõiguse teostamiseks tahet, siis üürileping ei pikene ES § 32 lg 2 alusel. Sellisel juhul lõpeb üürileping tähtaja möödumisel. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui üürnik on avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks ja üürileandja vaikib. Ka sellisel juhul lõpeb üürileping tähtaja möödumisel. Kui üürnik, hoolimata üürileandja tahteavaldusest üürileping lõpetada, taotleb ES § 32 lg 1 kohaselt uue üürilepingu sõlmimist, tuleb kohaldada ES § 32 lg-t 1 ja üürileandja nõudel kontrollida ES § 33 lg 1 alusel, kas üürnikul on eesõigus uue lepingu sõlmimiseks ning kui on, siis vastava hagi alusel määrata kindlaks uue lepingu olulised tingimused. Üürniku eesõigus sõlmida uus üürileping ei tähenda senise üürilepingu pikenemist.
21.ES § 32 lg 2 järgi ei pikene üürileping ka siis, kui üks pooltest on enne üürilepingu lõppemist teinud teisele poolele oferdi (VÕS § 16) uue üürilepingu sõlmimiseks. Kui üürileandja enne üürilepingu tähtaja möödumist teeb oferdi uue üürilepingu sõlmimiseks ja üürnik üürileandja ettepaneku peale vaikib, tuleb kohaldada ES § 32 lg-t 3. Selle sätte kohaselt on üürileandjal õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks, kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule, hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Selle õiguse kasutamata jätmisel loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks. Sel viisil pikenenud lepingu tähtaja möödumisel ei ole üürnikul tulenevalt ES § 32 lg-st 4 eesõigust uue üürilepingu sõlmimiseks sama paragrahvi lõike 1 alusel. Üürilepingu edasine pikenemine või pikendamine saab toimuda vastavalt
VÕS §-le 310 või § 326 lg-le 2 ja §-le 328. Üürilepingu pikenemist ka ES § 32 lg 3 alusel ei saa üürileandja vaidlustada ES § 33 lg 1 alustel. Seega on ES § 32 lg 3 kohaldatav vaid juhul, kui üürileandja on teinud üürnikule pakkumuse uue üürilepingu sõlmimiseks ja üürnik vaikib. Kui üürileandja teatab võimalusest sõlmida uus üürileping, tegemata VÕS § 16 lg 1 kohast oferti uue üürilepingu sõlmimiseks, ei saa üürileandja nõuda üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist ES § 32 lg 3 alusel. ES § 32 lg 3 kohaldamiseks on lisaks vajalik, et üürnik hoiab kõrvale uue üürilepingu sõlmimisest ja jätkab eluruumi kasutamist. Kolleegium leiab, et lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmisena ei ole käsitatav olukord, kus üürnik on avaldanud soovi uue lepingu sõlmimiseks, kuid pooled ei ole saavutanud kokkulepet lepingu tingimustes. Üksnes juhul, kui üürnik üürileandja oferdi peale vaikib, kuid jätkab eluruumi kasutamist pärast üürilepingu lõppemist, saab üürileandja nõuda uue lepingu sõlmimist või üürilepingu lõpetamist ES § 32 lg 3 alusel. Sellisel juhul saab üürileandja pöörduda hagiga kohtusse kolme kuu möödumisel üürnikule uue üürilepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemisest. Kuna ES § 32 lg 3 teise lause kohaselt loetakse üürileping pikenenuks, kui üürileandja nimetatud õigust ei kasuta, leiab kolleegium tulenevalt hea usu põhimõttest, et üürileandja peab hagiga kohtusse pöörduma mõistliku aja jooksul pärast eelnimetatud kolmekuulise tähtaja möödumist. Kui üürileandja teeb üürnikule oferdi uue üürilepingu sõlmimiseks, tuleb üürniku poolt eluruumi valdamine ja kasutamine ka pärast üürilepingu tähtaja möödumist, kuid nimetatud kolmekuulise tähtaja jooksul, lugeda seaduslikuks. Kui üürnik selle tähtaja jooksul avaldab soovi uue üürilepingu sõlmimiseks, kuigi üürileandja pakutust teistsugustel tingimustel, ei ole tegemist üürniku kõrvalehoidumisega uue lepingu sõlmimisest. Vaidluse uue üürilepingu tingimuste üle lahendab kohus. Lepingutingimusi määrates saab kohus analoogia alusel lähtuda VÕS § 26 põhimõtetest.
22.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvestades üürileandjate tahteavalduste hindamisel otsustada, kas üürileandjad avaldasid lepingute lõpetamise tahet või teatasid pelgalt lepingutähtaja möödumisest. Kui üürileandjad lepingu lõpetamise soovist ei teatanud, siis tuleb võtta seisukoht, kas nad tegid oferdi uue lepingu sõlmimiseks. Kui üürileandjad ei ole teatanud üürilepingu lõpetamise soovist ega teinud VÕS § 16 lg 1 nõuetele vastavat oferti, siis tuleb üürileping lugeda ES § 32 lg 2 alusel samadel tingimusel pikenenuks veel viieks aastaks. A. Kull, P. Jerofejev, H. Jõks, V. Kõve , L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.