Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-57-04 Otsuse kuupäev Tartu, 23. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi P. T hagi A. T vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1258/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. T kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. aprill 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2.detsembri 2003. a otsus osas, millega muudeti Harju Maakohtu otsust ja hagi rahuldati alates 4. juunist 2003. a ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada P. T-le kassatsioonkaebuselt 31. detsembril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja
19.jaanuaril 2004. a tasutud kautsjon 51 (viiskümmend üks) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maksab A. T Saare Maakohtu 29. septembri 1995. a otsuse alusel kahe lapse ülapidamiseks elatist mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o hagi esitamise ajal kummalegi lapsele 596 krooni kuus.
13.novembril 2001. a esitas P. T hagi A. T vastu elatise suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista poolte abielust xx. detsembril xxxx. a sündinud poja ülapidamiseks 2027 krooni kuus ja xx. detsembril xxxx. a sündinud tütre ülalpidamiseks 2027 krooni kuus. Elatise suurendamise nõuet põhjendas hageja sellega, et kuus saadav elatis ei rahulda laste vajadusi. Ühe lapse ülalpidamisvajadus kuus on tegelikult 2675 krooni. Võrreldes 1995. aastaga on kostja majanduslik olukord tunduvalt paranenud. Ta on osaühingu juhatuse liige, saab arvestatavat sissetulekut kalapüügist ja ehitab uut maja. Tema majanduslik olukord võimaldab laste ülalpidamiseks maksta suuremat elatist, kui seda on seadusega ettenähtud alammäär. Hageja kuupalk on 6000 krooni. Hageja palus suurema elatise alates hagi esitamisest välja mõista perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 3 alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et tema varanduslik seisund ei võimalda laste ülalpidamiseks makstava elatise suurendamist, sest tema ülalpidamisel on elukaaslane ja viimase kaks last. Elatise väljamõistmine seaduses sätestatud alamäärast suuremas summas kahjustaks oluliselt tema ja elukaaslase ühise lapse huve. Tema ainusissetulek on osaühingust saadav 1600 krooni suurune palk. Juhatuse liikme töö eest ta ei saa tasu ja maja ehitab elukaaslase vanaisa raha eest.
3.Kolmas isik, kostja elukaaslane, leidis, et tema ja kostja ühise tütre ülalpidamiseks kulub kuus
978 krooni ning elatise suurendamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 4. juuni 2003. a otsusega hagi ning suurendas Saare Maakohtu
29.septembri 1995. a otsusega kostjalt laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates
13.novembrist 2001. a, s.o hagi esitamisest, ja mõistis kostjalt kummalegi lapsele välja 1500 krooni kuus. Kohus leidis, et laste ülalpidamiseks elatise suurendamisel tuleb arvesse võtta poolte ühiste laste vajadused, kostja varaline seisund ja asjaolu, et seoses peatselt sündiva lapsega ei saa hageja edaspidi sissetulekut. Kohus luges tõendatuks, et ühe lapse ülalpidamiseks kulub kuus 2075 krooni. Kostja väide kolmanda isiku ja tema kahe lapse ülalpidamise kohta ei ole asjassepuutuv, sest PkS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Küll on kostja kohustatud ülal pidama enda ja kolmanda isiku ühist last. Poolte ühiste laste vajadused on seoses laste vanusega suurenenud. Kostja on tahtlikult näidanud oma varanduslikku olukorda tegelikust halvemana. Kostjalt tuleb kummalegi lapsele välja mõista elatis 1500 krooni kuus. Kuna kostja on andnud lastele ülalpidamist igas kuus seadusega kehtestatud alammääras, siis tuleb kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista kostjalt välja summa, millest on lahutatud veerand Vabariigi Valitsuse määrusega vastaval ajavahemikul kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohaldades PkS § 70 analoogiat, suurendas kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2003. a otsusega muuteti maakohtu otsust materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus hindas tõendeid õigesti, kui järeldas, et kostja püüab näidata varanduslikku olukorda tegelikust halvemana. Tõendatud on, et kostja saab kalapüügist ja turismitalu pidamisest lisasissetulekut. Samuti kinkis ta oma maja õele. Pangast laenu võtmisel näitas kostja sissetulekuks 14 000 krooni kuus. Ringkonnakohus leidis, et tasuta töö tegemine õe kinnistul ja osaühingu juhatuse liikmena oleks mõistetav siis, kui kostjal puuduks alaealiste laste ülalpidamiskohustus. Maakohus leidis õigesti, et hageja sissetulek väheneb seoses lapse sünniga. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatist laste ülalpidamiseks maksta igas kuus. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti PkS § 70 analoogiat ja suurendas Saare Maakohtu 29. septembri 1995. a otsusega väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest. Kuni Saare Maakohtu otsuse muutmiseni oli kostja kohustatud täitma seda otsust ning kohustus suuremat elatist maksta ei tulene automaatselt vastava hagi esitamisest. Kostjalt tuleb 1500 krooni suurune elatis kummalegi lapsele välja mõista maakohtu otsuse tegemisest, s.o alates
4.juunist 2003. a.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega elatist suurendati alates maakohtu otsuse tegemise kuupäevast. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus.
Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millel põhineb seisukoht, et PkS §-s 70 sätestatud analoogia kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohtud leidsid, et elatise väljamõistmise järel on nii laste vajadused kui ka kostja ülalpidamise andmise võimalused suuremad. Hageja esitas lastele elatise suurendamise nõude kohtusse 2001. aasta lõpus. Kohus rahuldas elatise nõude poolteist aastat hiljem. Vanema kohustus lapsi ülal pidada ja elatist maksta tuleneb seadusest. Seega oli ka PkS § 70 sätete kohaldamine põhjendatud, mõistlik ja laste huvidest lähtuv. Kui lähtuda ringkonnakohtu otsuse loogikast, siis juhul kui lapsed saavad pika kohtumenetluse ajal täiskasvanuks, tuleks elatise suurendamise hagi jätta rahuldamata, vaatamata selle, et hagi oli esitamise ajal põhjendatud. Kui vanem ei täida alaealiste laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult või tema makstavast elatisest ei piisa laste normaalsete vajaduste rahuldamiseks, siis perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on vanem, kelle juures alaealised lapsed elavad, kohustatud nõudma teiselt vanemalt lastele elatist.
7.Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel osas, milles leiti, et elatis lastele tuleb välja mõista alates maakohtu otsuse tegemise kuupäevast.
9.Elatise väljamõistmise kord on sätestatud PkS § 70. Kui isik ei täida ülapidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülapidamiskohustuse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Elatishagi rahuldamiseks, s.o elatise väljamõistmiseks, tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega tuvastati kostja varalise seisundi muutus ja ka laste vajaduste suurenemine. Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtuotsuse alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud.
10.Kolleegium leiab, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PkS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PkS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise
elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates.
11.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kohtuotsuse resolutsioonis kostjalt väljamõistetud elatisest maha arvata hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni eelmise kohtuotsuse järgi makstud elatis. J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.