Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-15-15909/99
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7628

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Rein Pokk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-15909

Tsiviilasi

K.A.I., A.S.I., A.I.I., K.M.I. ja E.S.I. hagi J.E.I. vastu elatise nõudes.

Tsiviilasja hind

8 775 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: K.A.I., isikukood xxxxxxxxxxx, A.S.I., isikukood xxxxxxxxxxx, A.I.I., isikukood xxxxxxxxxxx, K.M.I., isikukood xxxxxxxxxxx ja E.S.I., isikukood xxxxxxxxxxx, kõigi elukoht Xxxxxxxxxxx. Hagejate seaduslik esindaja: H.I., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx. Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu 90503, e-post [email protected]. Kostja:

J.E.I.,

isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, postiaadress Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx, tel xxxxxxxxxxx. Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 10, Tallinn, Harju maakond, 10148, e-post: [email protected].

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja J.E.I.i taotlus tunnistada perekonnaseaduse § 101 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.

2.Rahuldada K.A.I., A.S.I., A.I.I., K.M.I. ja E.S.I. hagi J.E.I. vastu osaliselt.

3.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud

8.suured ostud – mööbel (lastel pole seni oma mööblit), spordivahendid (rattad, uisud, kelgud), koduelektroonika (arvutid, tv, mängud) 40 €. Kriitika, et lapsel pole vaja ratast, kui vanemal pole võimalusi ning et uisud-suusad saab laenutada, on paljasõnaline ja ei ole kohane olukorras, kus isik ei püüagi laste ülalpidamisest osa võtta, ei pinguta laste heaolu nimel. 2 arvutit peres – arvuti aja jagamine tekitaks konflikte ja ka õppimiseks järjekorra. Kostja on esitanud kõige odavamate arvutite pakkumised – küsitav, kas need kõlbavad mängimiseks ja kas need on laste arvutiks piisavalt vastupidavad. Meil on vaja arvuteid lastele, kes ei hoia asju nii, nagu vanad inimesed ja kelle arvutiga seotud vajadused on teised, kui täisealistel inimestel. Paljudel kostja esitatud reklaamlehel näidatud arvutitel on väike, 11,6 tolline ekraan, mis on nii väike, et rikub silmi ja milliste ostmisest tuleks hoolimata soodsast hinnast hoiduda. Need on hagejate miinimumvajadused, aga ema kulutaks võimalusel veel rohkem, sest lapsed on seni kõigest ilma jäänud. Hagejad nõuavad elatis PKS § 101 lg 1 määras: 2014 eest 177,50 kuus, 2015 eest 195,00 kuus, 2016 eest 215,00 kuus, 2017 eest 235,00 kuus. Riigikohus on lahendites 3-2-1-7-05, 3-2-1-33-11, 3-2-1-69-13 sedastanud, et miinimumelatis vastab lapse minimaalsete vajaduste katmiseks tehtavale panusele ühe vanema poolt. Seetõttu on ka teistsugused uuringud ja kostja esitatud alternatiivne statistika tähtsusetu. Kostja väide, et mida suurem on pere, seda väiksem on ühe lapse kulu, ei ole õige. Ka seadusandja näeb alates 3. lapsest ette lastetoetuse hüppelise suurenemise, st seadusandja näeb olukorda vastupidi. Suur laste arv kasvatab hüppeliselt kulusid eluasemele, mööblile, olmele, aga ei tingi olulist kokkuhoidu ei toidu, hariduse, tervishoiu, transpordi, side ega muudest kuludest. Kostja esitatud RAKE uuringus pole üldse analüüsitud sellist peret, kus üksik lapsevanem kasvatab 5 last. Riigikohus on lahendites 3-2-1-7-05, 3-2-1-120-14, 3-2-1-78-13 selgitanud, et miinimumelatist nõudes ei pea tõendama lapse vajadusi, piisab põhistamisest. TsMS § 235 esimene lause näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et 4 (16)

Tsiviilasi nr 2-15-15909 põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagejate esindajad on kõik laste vajadused üksikasjalikult põhistanud ning osaliselt ka tõendanud ning sellega täitnud oma RK lahenditest tuleneva piiratud tõendamiskoormise. Kostja ei tõenda oma vastuväiteid, viidates Riigikohtu praktikale (3-2-1-75-10), mis vabastab kostja tõendamiskoormisest, kuni hageja oma väiteid pole tõendanud. Leian, et see Riigikohtu juhis ei kohaldu olukorrale, kus hageja on sisuliselt seadusega tõendamisest vabastatud ja ta saab tugineda seadusest tulenevale eeldusele, et asjaolu – ühe vanema poolt kantavad lapse minimaalsed igakuised eluvajadused vastavad poolele miinimumpalgast ning laste vajadused tuleb põhistada, mitte tõendada. Kostja vastuväited laste eluvajaduste suurusele pole mitte sisulised, vaid selleks, et mitte maksta elatist. 08.12.2016 istungil pidas kostja mõistlikuks kuluks hügieenile ja tervishoiule võrdselt 8 € lapse kohta. Kui kohus selgitas, et teismelistel K.l ja A.l on suuremad kulutused, siis suurendas kostja pakkumist neile – K.le 11 ja A.le 14 eurot, kuid vähendas seda põhjendamata nooremate laste: A.i, K. ja E. hügieenivajadusi kaheksalt eurolt viiele. St tegu ei ole tõsiseltvõetava arueluga laste eluvajaduste suuruse üle, vaid lihtsalt vastuvaidlemisega ja sama raha ümberjaotamisega. Kostja esitas 18.08.16 istungil paljasõnalised ja suurelised väited lastele asjade ostmisest kuni 1000 € ulatuses koos väitega, et kviitungid olemas. Kviitungeid tähtajaks ei esitatud, väide on tõendamata ja laste isa poolt ülalpidamine ei paista ka kodus mingil viisil välja. Lastel ei ole riideid, mida ei ole muretsenud ema, välja arvatud ühe erandina K.le ühel korral ostetud riided. Riigikohus on lahendites 3-2-1-35-16, 3-2-1-136-13 selgitanud, et ka PKS § 108 alusel väljamõistetavale tagasiulatuvale elatisele kohalduvad PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 sätted, st ka tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista miinimumi alusel, kui isal ei esine PKS § 102 lg 2 aluseid. Hageja ei nõustu kostja taotletud elatise vähendamisega alla alammäära, sest kostjal ei ole selleks PKS § 102 lg 2 3. lauses nimetatud alust ega normis loetletud asjaoludega võrdväärselt mõjuvat põhjust. Laste isa töötus ja võimetus või soovimatus leida 5 aasta jooksul Eestis ametlikku tööd ei ole võrreldav PKS § 102 lg 2 sätestatud väärtustega - teise ülalpidamist saama õigustatud lapse huviga või töövõimetu isiku huviga enda toimetuleku suhtes. 08.12.2016 ja 17.01.2017 kohtuistungitel on peetud õigusteoreetilist arutelu teemal, kas k.o. juhul näiteks hageja K. A.le miinimumelatise väljamõistmisel esineks PKS § 102 lg 2 asjaoluna see, et siis ei saaks vajalikus ulatuses elatist teised 4 hagejat: A. S., A. I., K. M. ja E. S.. Leian, et see ei ole nii. Seda selle tõttu, et kõik 5 last (hagejat) elavad ühes perena ema juures. Ema H.I. kasutaks laekuvaid elatisemakseid vastavalt nende laekumisele kõigi laste huvides vastavalt nende jooksvatele vajadustele. Teise lapse huvid tuleks PKS § 102 lg 2 asjaoluna arvesse siis, kui see teine laps, kelle huvid jääks elatise väljamõistmisel halvemini kaitstuks, elaks võlgniku enda leibkonnas või hagejast eraldi teises leibkonnas (nt mingist varasemast kooselust sündinud laps) ega osale samas asjas hagejana. Leian, et PKS § 102 lg 2 3.lauses kasutatud väljend „vanemal on teine laps” tähendab seda, et hagejal on laps, kes ei ole elatiseasjas hageja. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause väärtõlgendus, mille kohaselt ei saa ühe hageja elatise nõuet rahuldada, kuna see rikub ülejäänud 4 hageja õigusi, viib olukorrani, kus elatist ei olegi võimalik kõigi 5 hageja kasuks välja mõista: piltlikult ei saa K.le elatist välja mõista selle pärast, et see rikub A. ja teiste hagejate huve ja samal ajal ei saa ka A.le elatist välja mõista, kuna see rikub K. ning teiste hagejate huve. PKS § 102 lg 2 sätestatud muuks mõjuvaks põhjuseks ei ole ka saadavad peretoetused, eelkõige lastetoetus. Seda selle tõttu, et lastetoetus on seaduses sätestatud perehüvitis, millele on õigus kõigil Eestis elavatel lastel ja PKS § 101 lg 1 on kehtestatud reguleerima kõigi Eestis elavate laste ülalpidamist hoolimata lastetoetuse olemasolust. See tähendab, et miinimumelatist peab saama ka lastetoetust saav laps. Saadavate toetuste tõttu elatise alla miinimummäära vähendamine ei ole ka sisuliselt põhjendatud, sest need toetused katavad 5 (16)

Tsiviilasi nr 2-15-15909 suhteliselt väikese osa laste eluvajadustest. Lastetoetused, kokku ~420-430 € kuus, katavad 1 lapse ülalpidamiskulu, ülalpidamist vajavad ka 4 ülejäänud. Lastetoetus võrdselt laste vahel jagatuna annab see ülalpidamist 84 € lapse kohta, mis on kõigest ca 18% lapse eluvajadustest. Toimetulekutoetus on väike, seda maksti viimati 2015. aasta maikuus ehk 5 kuud enne hagi esitamist ja toimetulekutoetuse maksmise põhjus ongi kostja ülalpidamiskohustuse rikkumine – et isa ei andnud lastele elatist ja pere elas allpool vaesuspiiri. Oleks isa andnud lastele ülalpidamist, ei oleks hagejate pere toimetulekutoetust saanud ega pidanud taotlema. Väide, et hagejad saavad ka tulevikus taotleda toimetulekutoetust, sisaldab endas sisuliselt kostja lubadust, et ta ei anna ka tulevikus lastele ülalpidamist (sest vastasel juhul ei saa hagejad toimetulekutoetust). Elatise vähendamist PKS § 102 lg2 alusel ei õigusta ka asjaolu, et hagejate ema on saanud 2015. ja 2016. aastal eelmiste aastate eest tulumaksu tagastust ca 1000 € aastas. Ülalpidamine määratakse kindlaks vastavalt laste eluvajadustele. Tulumaksu tagastus on last kasvatava vanema ehk ema, mitte lapse tulu. Seda leidnud Tallinna Ringkonnakohus asjas 2- 15-16478 ja ka Riigikohus asjas 3-2-1-37-11 (siis oli tulumaksutagastus oluline, kuna vana PKS § 61 lg 2 järgi oli vanemate sissetulekud olulised ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel – elatis määrati kindlaks vastavalt vanemate võimalustele ja laste vajadustele, kuid enam mitte – nüüd on ülalpidamise ulatuse aluseks § 99 järgi lapse vajadused). Kuna tulumaksu tagastus on ema, mitte lapse tulu, siis ei sõltu sellest PKS § 101 lg 1 alusel väljamõistetava elatise suurus, sest elatise ulatuse kindlaksmääramise aluseks on PKS § 99 järgi lapse vajadused, mitte vanema võimalused. Vanemate varalised võimalused omaksid tähtsust üksnes siis, kui: (A) hagejad nõuaks elatist miinimummäära ületavas summas, või (B) kostjal esineks alused elatise vähendamiseks alla alammäära PKS § 102 lg 2 alusel ning nende A v B aluste tõttu tuleks ülalpidamiskohustust vanemate vahel jagada TsMS § 105 lg 3 (vanemate osavastutus ülalpidamiskohustuse eest) alusel. Seda olukorda praegu ei ole. Kostja taotlus tunnistada PKS § 101 lg 1 kui last kasvatavat isikut ebamõistlikult koormav põhiseadusega vastuolus olevaks ei ole põhjendatud ja seaduslik. Elatise väljamõistmise alus on uue PKS järgi ainult lapse vajadused. PKS § 102 lg 2 lubab vähendada alla miinimumi, kui ülalpidamist andma kohustatud vanemal teine laps, kes jääks halvemasse seisu või kui ülalpidamist andma kohustatud vanem oleks alaliselt töövõimetu – J.E.I.il selliseid aluseid või võrdväärseid mõjuvaid põhjuseid ei ole. J.E.I. ei käinud 5 aastat tööl, ei hankinud endale mõjuva põhjuseta sissetulekut ja see ei ole mõjuv põhjus, mis tingiks elatise väljamõistmist alla alammäära. Miinimumelatise kehtestamisega ei ole sätestatud avalikõiguslikku kohustust, nagu kostja väidab, sest ülalpidamissuhe on eraõiguslik suhe. Riigikohus on PKS § 101 lg 1 miinimumi korduvalt arutanud, tõstatamata kordagi palga alammäära ja selle kaudu miinimumelatise kehtestamise legitiimsuse, põhiseadusega vastuolu, küsimust. See tähendab, et seda ei ole. Kostja taotlus PKS § 101 lg 1 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotleb elatise nõude rahuldamata jätmist perioodi eest, mil ta oli eelvangistuses. Taotlus ei ole põhjendatud, sest (eel)vangistuses viibimine ei ole ülalpidamiskohustuse rikkumiseks mõjuv põhjus. Seda selle tõttu, et eelvangistus ei ole ülalpidamist andma kohustatud isiku tahtest sõltumatu, ootamatu ja vääramatu asjaolu, vaid kriminaalmenetluse tagamise abinõuna isiku enda kuritegeliku käitumise tagajärg. Isik peab käituma õiguskuulekalt, et säilitada enda võime osaleda lapse ülalpidamises. Elatise vähendamist alla alammäära ei õigusta ka vahepeal kehtinud lähenemiskeeld. Lähenemiskeelu kehtestas kohus kohtumäärusega ja selle aluseks oli Keskus Psühholoogia ja Psühhoteraapia keskus SENSUS psühholoogide arvamus, et isaga suhtlemine ohustab lapsi. Lähenemiskeeld oli selle kehtivuse ajal põhjendatud ja vajalik, sest seda ei tühistatud määruskaebuse alusel, vaid 1,5 aastat hiljem seoses asjaolude muutumisega, eelkõige laste 6 (16)

Tsiviilasi nr 2-15-15909 eneste soovil. Lapsed vajavad ülalpidamist ka siis, kui nad ei saa ajutiselt isaga suhelda, suhtlusõigust ja ülalpidamiskohustust ei saa omavahel siduda. Ülaltoodud põhjustel tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja miinimumelatis igale lapsele, vastavalt hagile, alates 23.10.14: 2014. eest 177,50 lapse kohta igas kuus; 2015. eest 195 lapse kohta igas kuus; 2016. eest 215 lapse kohta igas kuus; 2017. eest 235 lapse kohta igas kuus. Tagasiulatuv elatis 23.10.2014.a. - 22.10.2015.a. aja eest kujuneb tehtest: 177,50*2+177,50/31*9+9*195+195/31*22 = 2299,92 eurot lapse kohta. Seega tuleb PKS § 108 alusel mõista kostjalt hagejate kasuks elatis 1 aasta eest enne hagi esitamist: K.A.I.ile 2299,92 €; A.S.I.ile 2299,92 €; A.I.I.ile 2299,92 €; K.M.I.ile 2299,92 €; E.S.I.ile 2299,92 €. Edasiulatuv elatis alates hagi esitamisest 23.10.2015.a. kuni 17.01.2017.a. istungil määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise päevani 22.02.2017 (otsuse tegemise päev välja arvatud) kujuneb tehtest : 2*195+195/31*9+12*215+1*235+235/28*21 = 3437,86 eurot lapse kohta. Seega tuleb ajavahemiku 23.10.2015.a. - 21.02.2017 eest kostjalt välja mõista elatise võlg K.A.I.ile 3437,86 €; A.S.I.ile 3437,86 €; A.I.I.ile 3437,86 €; K.M.I.ile 3437,86 €; E.S.I.ile 3437,86 €. Alates 22.02.2017 tuleb mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatis kuni iga hageja täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, aga mitte vähem, kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui kohus peaks mistahes põhjusel elatist vähendama alla miinimumelatise, nt 20% võrra iga elatist, mõistes välja määras 40% maksmise ajal kehtivast miinimumpalgast, siis palun arvestada, et hageja pakkus kostjale sellist kompromissi nii 18.8.16 kui 13.10.16 kohtuistungitel, kusjuures J.E.I., lisaks sellele, et ta ei võtnud pakkumist vastu, keeldus ta ka omapoolse sisulise pakkumise tegemisest. Kostja pakutud elatis 61,96 € kuus ja alates 01.juulist 2017 41,96 € kuus ei ole tõsiseltvõetav pakkumine, sest praeguse aja eest pakutav summa moodustab üksnes ca 1/4 miinimumelatisest ning al. Juulist pakutav summa vaid 1/6 osa miinimumelatisest. Kostja käitumine ei ole heauskne käitumine ega ole suunatud laste ülalpidamisele ja laste heaolu tagamisele. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud panna ka hagi osalise rahuldamise korral kostja J.E.I.i kanda.

Tsiviilasi nr 2-15-15909 see, et lastel tekib õigus oma vanematest kõrgemale elustandardile. Ka lahuselavate vanemate laste elustandard sõltub oma vanemate elustandardist. (kostja 12.09.2016 p 3.4.4 – 3.4.5) Ka keskmist ühiskonna kulutuste taset ei saa kellelegi kohustuseks seada ega ole ka kellelgi õigust nõuda (Vt kostja 18.11.2016 p 2.3 – 2.5). Elatise vähendamine PKS § 102 lg 1 JA PKS § 102 lg 2 ls 3-4 alusel Antud juhul tuleb arvesse võtta kostja sissetulekut, mis on brutosummas 631 € kuus ja laste arvu. PKS § 102 lg 1 lähtuvalt tuleb jälgida, et elatise väljamõistmisel jääks kostjale raha ka enese ülalpidamiseks. PKS § 102 lg 2 ls 3-4 kohaselt tuleb mitme ülalpidamist vajava lapse korral ja elatisemaksja sissetulekute piiratuse korral vähendada vastavalt proportsionaalselt kõigi laste elatist. Antud juhul ei muuda seda põhimõtet asjaolu, et kõik lapsed on ühe ema lapsed. Lapsetoetused ja lastega seotud maksusoodustused (tulumaksu tagastus) Riigilt või kohalikult omavalitsuselt laste kasvatamisega seonduvate toetuste arvel tuleb elatisenõuet vähendada. Toetuste maksmine on mõeldud mõlema lapsevanema koorma kergendamiseks, olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või eraldi. Riigikohus on selgitanud järgmist: toetuste saamine on üheks võimalikuks aluseks elatise vähendamiseks ning, et kui toetus katab kõik lapse eluvajadused võib see olla mõjuvaks põhjuseks jätta elatis üldse välja mõistmata (Riigikohtu 3-2-1-124-15) (vt ka kostja 20.05.2016 p 3 ja 5 ning 27.06.2016 p 3 ja 4.2); kui hageja varaline seisund on elatise tulumaksutagastuse võrra paranenud peab kohus sellekohast kostja vastuväidet elatise määramisel arvestama (Riigikohtu 3-2-1-127-09 punktis 14). Perioodil alates hagi esitamisest 23.10.2015 kuni 30.06.2017 moodustab iga hageja suhtes lapsetoetusega ja maksusoodustustega (tulumaksu tagastus) kaetud kulude osa summa 97,20 € kuus (vt kostja 27.06.2016 p 3.2). Seoses 19.12.2016 vastu võetud Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, millega muudeti Perehüvitiste seaduse 01.07.2017 jõustuvat § 21 lg 2, saab hagejate seaduslik esindaja alates 01.07.2017 lasterikka pere toetust summas 300 € kuus; Punktis 1.4.4 esitatust tulenevalt moodustab iga hageja suhtes lapsetoetusega ja maksusoodustustega (tulumaksu tagastus) kaetud kulude osa perioodil alates 01.07.2017 summa 157,20 € kuus (vt kostja 29.09.2016). Hagejate tegelikud kulud ja elatise arvutus Tagasiulatuv nõue perioodi eest kuni hagi esitamiseni Tagasiulatuva nõude suuruse osas perioodi eest kuni hagi esitamiseni on kostja esitanud arvutused ja vastuväited 27.06.2016 seisukohtade punktis 2. Samas on kostja avaldanud ja on jätkuvalt seisukohal, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb kõigi hagejate puhul jätta täielikult rahuldamata (vt kostja 04.08.2016 p 1 ja 29.09.2016 p 1), kuna: a. hagejad pole kostjalt varem kordagi elatist nõudnud (vt kostja 06.01.2017 p 1); b. hagejate seaduslik esindaja on vastaval perioodil intensiivselt tegutsenud selle nimel, et kostja täielikult välja tõrjuda laste eludest ja takistanud kostja normaalset elu- ja majandustegevust (vt kostja 04.08.2016 p 1 ja 29.09.2016 p 1); c. tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneks kostja väga raskesse majanduslikku olukorda (vt kostja palgaandmed kostja 24.11.2016 ja 12.01.2016). Nõue alates hagi esitamisest Alljärgnev hagejate kulude ja elatise arvutamise tabel on koostatud hagejate poolt 20.12.2016 esitatud menetlusdokumendi ja kostja poolt 06.01.2017 esitatud menetlusdokumendi alusel. Lähtuvalt kostja poolt 06.01.2017 menetlusdokumendi punktis 5 esitatud analüüsist ja arvutustest ületavad hagejate 20.12.2016 esitatud toidukogused vajaliku määra vähemalt 1/3 võrra. Seetõttu on ka tegelik toidule kuluv raha hulk vastavalt väiksem, kui kostja 06.01.2017 punktis 2.5.6 märgitud 3,394 € päevas. Kostja lähtub alljärgnevas tabelis 25% ehk neljandiku 8 (16)

Tsiviilasi nr 2-15-15909 K.A.I.i kulud kokku 230,23 eurot: eluase 70,93 eurot, õppemaks 5,87 eurot, sidevahendid 5 eurot, toit 77,43 eurot, hügieen ja tervishoid 13 eurot, riietus 20 eurot, haridus ja kool 25 eurot ja vabaaeg, hobid 13 eurot. A.S.I.i kulud kokku 246,23 eurot: eluase 70,93 eurot, õppemaks 5,87 eurot, sidevahendid 5 eurot, toit 77,43 eurot, hügieen ja tervishoid 24 eurot, riietus 20 eurot, haridus ja kool 30 eurot, vaba aeg, hobid 13 eurot. A.I.I.i kulud kokku 230,23 eurot: eluase 70,93 eurot, õppemaks 5,87 eurot, sidevahendid 5 eurot, toit 77,43 eurot, hügieen ja tervishoid 12 eurot, riietus 20 eurot, haridus ja kool 24 eurot, vaba aeg, hobid 15 eurot. K.M.I.i kulud kokku 230,23 eurot: eluase 70,93 eurot, õppemaks 5,87 eurot, sidevahendid 5 eurot, toit 77,43 eurot, hügieen ja tervishoid 11 eurot, riietus 20 eurot, haridus ja kool 25 eurot, vaba aeg, hobid 15 eurot. E.S.I.i kulud kokku 225,23 eurot: eluase 70,93 eurot, õppemaks 5,87 eurot, sidevahendid 5 eurot, toit 77,43 eurot, hügieen ja tervishoid 12 eurot, riietus 20 eurot, haridus ja kool 19 eurot, vaba aeg, hobid 15 eurot. Keskmiselt peab kostja ühe lapse kulutusteks kuus 232,43 eurot. Esitatust nähtub, et vaidlust ei ole eluaseme kulude suuruse osas. Hagejad on märkinud eluaseme kulude suuruseks kuus 71,33 eurot, kostja aga 70,93 eurot. Seega iga lapse eluaseme kulu suuruseks kuus tuleb lugeda 71,33 eurot, see on viie lapse peale kokku 356,65 eurot. Esmases hagiavalduses on hagejate seaduslik esindaja märkinud viie lapse esmavajaduste kandmise kuluks kokku 1314 eurot kuus, millest söögile kuluv osa on märgitud 3 eurot lapse kohta päevas, ehk 90 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et täisväärtusliku toidu vajadust arvestades võiks ühe lapse kulutused kuus olla 120 eurot, mis on lapse kohta päevas 4 eurot. Seega viie lapse peale kokku 600 eurot. Käesoleval hetkel peab hagejate seaduslik esindaja laste igakuise eluvajaduse suuruseks toidule 1 305 eurot (5 x 261 eurot), mis on kaks korda rohkem, kui hagejate seaduslik esindaja märkis hagi esitamisel 2015 aasta oktoobris. Kostja leiab, et viie lapse toidukulu kuus võiks olla kokku 387.15 eurot (5 x 77,43 eurot). Kohus leiab, et laste igakuised toidukulud kokku summas 1 305 eurot on ülemäära suured. Mõistlikuks kulutuseks laste toidule kuus tuleb lugeda hagejate poolt 20.12.2016 menetlusdokumendis märgitud toidu kulu päevas 6,03 eurot (tl 4, V kd). Seega kokku toidukulu ühe lapse peale kuus on 180,90 eurot (6,03 x 30), viie lapse peale kokku 904.50 eurot Ülejäänud kulutuste osas on kohus seisukohal, et hagejad on piisavalt tõendanud ja selgitanud igakuiseid kulutusi (tl 2-9, V kd) ning arvestades esitatud materjale, on kulud põhjendatud. Seega tuleb arvestada ühe lapse igakuiseks keskmiseks kulutuseks eluasemele 71,33 eurot, toidule 180,90 eurot, riietele ja jalanõudele 46,53 eurot, haridusele 23,31 eurot, hügieenile ja tervishoiule 19,43 eurot, vabale ajale ja hobile 37,72 eurot, sideteenustele 9 eurot ja muudele suurtele ostudele 40 eurot. Seega kokku ühe lapse kohta 428,22 eurot kuus.