lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/1-99/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.12.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-99/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.12.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-99/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. detsembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori J. "ultsi, vastustaja J. Kauri ja tema esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ning kolmanda isiku V. Mummi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a. Jekaterina "ultsi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18.septembri 1995. a. otsuse Jekaterina "ultsi hagis Juta Kauri vastu eluruumi sundvahetamiseks. J. "ults kasutab eluruumi Tartus Turu tn. 7-47 alates 1982. a. J. "ultsi pojanaine J. Kaur registreeriti nimetatud eluruumi sisse 1988. a. J. "ultsi poeg suri 27. septembril 1993. a. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus J. "ults tunnistada J. Kauri keeldumise nõusoleku andmisest Turu tn. 7-47 eluruumi vahetamiseks I. Ruberi kasutuses oleva eluruumiga Tartus, Anne tn. 89-41 põhjendamatuks ning lubada sõlmida eluruumide vahetus ilma J. Kauri nõusolekuta. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et peale poja surma ei lase pojanaine, J. Kaur, teda enam korterisse, kust hageja oli poja abiellumise järel ajutiselt lahkunud arusaamatuste tõttu J. Kauriga. Kostja hagiga ei nõustunud ning kinnitas, et ei ole hagejale teinud takistusi korterisse naasmiseks. Pealegi ei ole hageja enne kohtusse pöördumist pakkunud ühtki sobilikku vahetusvarianti ning ka antud juhul pakutav ei ole ühiste kõrvalruumide tõttu samaväärne. Linnakohus rahuldas 13. märtsi 1995. a. otsusega hagi ning otsustas teostada eluruumi sundvahetuse J. Kauri nõusolekuta järgmiselt: J. Kaur asub elama korterisse Anne tn. 89-41a, J. "ults asub elama korterisse Puiestee tn. 64-12 ning V. Mumm ja I. Ruber asuvad elama korterisse Turu tn. 7-47. Ringkonnakohus rahuldas J. Kauri apellatsioonkaebuse, tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis J. "ultsi hagi J. Kauri vastu eluruumi sundvahetamiseks rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et hageja poolt pakutud eluruumide kasutamisõiguse sundvahetamise korral halveneksid kostja elamistingimused, sest Turu tn. 7-47 korteri abiruume kasutavad kaks inimest, kuid Anne tn. 89-41a juurde kuuluvaid ühiskasutuses olevaid abiruume kasutaksid koos J. Kauriga veel kaks Anne tn. 89-41 elavat üürnikku. Ka halveneksid J. Kauri elamistingimused seetõttu, et Turu tn. 7-47 korteris on 34,9 m2 elamispinda, seega kummagi elaniku kohta 17,45 m2, kuid sundvahetusega pakutava eluruumis on 11,6 m2 elamispinda, mis ei vasta ES § 56 lg 1 sätetele. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on ületanud haginõude piire, sest otsus J. Kauri väljatõstmiseks Turu tn. 7-47 korterist õigusega elama asuda Anne tn. 89-41a korterisse ei ole vaadeldav otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisena TsKS § 233 mõttes. Kaebuse väited selle kohta, et eluruum Anne tn. 89-41a ei vasta ES §-s 29 sätestatule ning vahetusel on fiktiivne iseloom, on alusetud. Kassatsioonkaebuses palus J. "ults Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 1995. a. otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et kahe inimese elamist Anne tn. 89-41
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

korteris ei saa käsitleda elamistingimuste halvendamisena, sest mõlemad üürnikud kasutavad seda korterit iseseisvate üürilepingute alusel ning neil on õigus muuta elanike arvu oma eluruumis ja vahetada oma kasutuses olevat eluruumi sõltumata teise eluruumi kasutajast. Kuna kohtupraktika arvestab juba aastaid elamuasjades üldpinda, siis ringkonnakohtu poolt otsuse rajamine ainult elamispinnale on kassaatori arvates ebaõige. Ka on jäetud arvestamata, et J. Kaur kasutab Turu tn. 747 eluruumis läbikäidavat tuba. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kolleegiumi istungil jäid pooled ja kolmas isik oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Elamuseaduse § 49 lg 2 määratleb eluruumi kasutamisõiguse sundvahetuse alused. Osundatud sätte kohaselt, kui üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vahel ei ole saavutatud kokkulepet vahetamiseks, on igaühel neist õigus nõuda kohtu korras kasutamisõiguse sundvahetamist eraldi eluruumide kasutamisõiguse vastu. Ringkonnakohus lahendas asja lähtudes ES §-st 49 lg 2 ja leidis õigesti, et eluruumi kasutamisõiguse sundvahetuse korral vastuantav eluruum peab vastama ES § 56 lg 1 sätestatule ning see ei tohi olla väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum. Vastuantava eluruumi osas on ringkonnakohus tulnud õigele järeldusele, et kostjale sundvahetuse korral antav eluruum Tartus Anne tn. 89-41a on väiksem kui tema kasutuses olev eluruum Tartus Turu tn. 7-47. Kohus hindas nii eluruumide elamispinna suurust kui ka üldpinna kasutamise võimalusi. Kassaatori väide, et eluruumi kasutusõiguse sundvahetuse korral saab kostja vastuantava eluruumina eraldi toa ja ühiskasutatavad ruumid iseseisva üürilepingu alusel, ei ole ringkonnakohtu otsuse muutmise aluseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u st a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.