Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasi nr. III-2/3-4/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja P. Vaher liikmed: J. Põld ja J. Luik hageja H. Kase ja tema esindaja v. adv. U. Lõhmuse ning kostja A. Tampi osavõtul vaatas 21. veebruaril 1994 avalikul kohtuistungil Tartus Heiki Kase kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi Pärnu Maakohtu 03. märtsi 1992 otsuse ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 02. märtsi 1993 määruse Heiki Kase hagis Agnes Tampi vastu elamu osale omandiõiguse tunnistamiseks.
1986 aasta, mil hageja enda seletuste järgi E. Ruusmaa hakkas kõrvale hoiduma elamu osa tema nimele vormistamisest. H. Kase protokollitud ütlustest nähtub, et 1986 aastal hakkas E. Ruusmaa temast küll kõrvale hoiduma, kuid sellest ei saa teha järeldust H. Kase kui omaniku õiguste rikkumise kohta. Omandiõiguse vormistamisel esinenud takistus TsK § 110 näol oli H. Kasele ja E. Ruusmaale teada. Võimalus nõuda elamu osa enda nimele vormistamist tekkis hagejal pärast isiklikku omandiõigust kitsendanud sätte tühistamist Ülemnõukogu 13. juuni 1990 seadusega. Vastavalt TsK § -le 86 algab hagi aegumise tähtaja kulgemine hagemisõiguse tekkimise päevast. Hagejal tekkis hagemisõigus päeval, mil ta sai teada, et A. Tamp keeldub tema omandiõiguse tunnistamisest. Tunnistaja A. Obergi ütlustega on tõendatud, et A. Tamp esialgu tunnistas seda hageja õigust, kuid 1990 aasta sügisel hakkas hageja omandiõigust eitama. Tsiviilasjade kohtukolleegiumi seisukoht, et hageja omandiõiguse tunnistamisel ei või tulenevalt TsPK § -st 32 arvestada tõenditena tunnistajate ütlusi, kuna elamu võõrandamine toimus vastavuses TsK § 244 nõuetele, on ekslik. Hageja ei ole vaidlustanud elamu võõrandamise fakti, küll aga väitnud, et teostatud tehing oli teeseldud. TsK § 61 lg. 2 mõttest tulenevalt peetakse tehingut teeselduks kui pooled soovivad küll juriidiliste tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Vaidlusaluse elamu ostu - müügilepingus varjati tegelikke ostjaid G. Tamsalu ostjana vormistamisega TsK § -ga 110 kehtestatud omandipiirangute tõttu. Tehingu teeseldud iseloomu võib tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendamisvahenditega, järelikult ka tunnistajate ütlustega. Asjas kogutud tõendite alusel, kolleegium leiab, et on tõendatud poole elamu ostmine hageja poolt. Tunnistaja V. Jansoni ütlustega on tõendatud, et ta müüs elamu Kasele ja E. Ruusmaale. Kask tasus talle ostu eest varem kokkulepitud rahasumma. G. Tamsalut nägi tunnistaja esimest ja viimast korda notariaalkontoris. Tunnistajad J. Tammet, M. Kalamees, Elmar ja Endel Lepp kinnitavad, et Kask ostis Jansonilt maja suvilaks. Tunnistaja U. Uibo ütluste kohaselt soovis Kask suvilaks maja osta ning tema viis Kase müüja Jansoniga kokku. Tunnistaja teab, et Kask ja Ruusmaa ostsid maja võrdsetes osades. Tunnistajate J. Tammeti, M. Kalamehe, Elmar ja Endel Lepa ültlustest järeldub, et elamu põhiliseks kasutajaks ja hooldajaks oli Kask. Kuna omandipiirangud on käesolevaks ajaks kaotatud, siis ei ole varjatud tehing enam seadusevastane, järelikult on see tehing TsK § 61 lg. 2 alusel kehtiv. Juhindudes TKS § -dest 355 p. 1, 2; 354 lg. 2 ja TsK § 61 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Pärnu Maakohtu 03. märtsi 1992 otsus ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi määrus 02. märtsist 1993.a. Tunnistada Heiki Kase omandiõigust poolele (") osale elamust asukohaga Pärnu Maakonnas Häädemeeste vallas Treimani külas. Tagastada Heiki Kasele Riigikohtu deposiitarvelt nr. 141551 ESP Tartu filiaalis kassatsioonkautsjon 200 krooni, mis laekus deposiitarvele maksekorraldusega nr. 0249 24. novembril 1993.a. Avaldus rahuldada.
Eesistuja P. Vaher Liikmed J. Põld, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.