Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasi nr. III-2/3-3/93 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik liikmed: P. Vaher ja L. Kalm hageja esindaja adv. A. Raigi, kostja esindaja adv. T. Liiviku ja VE Vanalinn direktori L. Mägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 25. novembril 1993 Riigikohtu esimehe järelevalveprotesti alusel Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi 4. juuni 1993 määruse AS -i Baltmotors hagis VE Vanalinn vastu kahju hüvitamiseks. 8.10.1992 toimus Tallinnas Liivalaia ja Kunderi tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus VE -le Vanalinn kuuluv auto, mida juhtis direktor L. Mägi, sõitis tagant otsa AS -le Baltmotors kuuluvale sõiduautole "Opel Senator", mida juhtis peadirektor A. Aru. Autod said tehnilisi vigastusi. Harju liikluspolitsei andmeil põhjustas liiklusõnnetuse L. Mägi, kes rikkus liikluseeskirja p. 11.1 nõudeid. 27.01.1993 esitatud hagis palus AS Baltmotors VE -lt Vanalinn välja mõista auto remondimaksumuse, auto Soome transportimise ja kindlustuskulud ning auto kaubandusliku välimuse kao - kõik kokku 40 809 kr. arvestades asjaoluga, et peale selle on kostja kohtuväliselt juba tasunud 11 400 kr. Tallinna Linnakohus otsustas kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 37 845 kr., ekspertiisitasu 186 kr., riigilõivu 2 540 kr. ja tasu advokaadi abi eest 1 892 kr. Otsuse motiivide kohaselt peab suurema ohu allika valdaja hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kostja süüd ja sõiduauto "Opel Senator" tehnilisi vigastusi, mille remondimaksumus Soome firma arve kohaselt oli 21 969 Soome marka. Kohus leidis, et autoremontimine Soomes oli põhjendatud, sest Eestis ei olnud firmal "Termak" kõiki vajalikke varuosi ning nende hankimine Saksamaalt oleks tõstnud detailide hinda. Auto müümisel jäi hagejal saamata tulu 60 000 kr. ja seetõttu on põhjendatud eksperdi poolt tuvastatud auto kaubandusliku väärtuse kao 15 861 kr. väljamõistmise kostjalt. Kohtukolleegium tühistas otsuse ja saatis asja linnakohtusse uueks läbivaatamiseks leides, et kohus ei teinud kindlaks hagejale tekitatud kahju tegelikku suurust ning et kahju suurus tuleb kindlaks teha Eestis kehtivates hindades. Asjas ei ole tõendatud, kas Soome firma "Metro Auto" ekspertiisiaktis loetletud kõik detailid olid vajalikud seoses avariiremondiga välja vahetada. Vaatamata kostja nõudmisele talle vigastatud detaile üle ei antud. Auto remondiks Soomes ei olnud vajadust, sest ka Tallinnas asuv RAS Termak remondib "Opel" autosid. Siin tehtud remont on odavam - kalkulatsiooni järgi tulnuks tasuda 27 238,05 kr. Kalkulatsiooni õigsust tulnuks kontrollida. Protestis taotletakse Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi määruse tühistamist ja Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata jätmist, sest kostja peab kahju heastama täies ulatuses (TsK § 458). Kahju koosneb auto remondikuludest ja auto kaubandusliku välimuse kaost. Hagejal oli vajalik ja õigus remontida
vastavaid seadmeid ja tehnoloogiat omavas Soome firmas, kuna neid käesoleval ajal Eestis ei ole ning kohtukolleegiumi seisukoht selles, et kahju suurus tuleb määrata Eestis kehtivates hindades, et põhine seadusel. Linnakohus tegi õigesti kindlaks, et hagejale kuulunud auto vigastused on fikseeritud Harju Liikluspolitsei materjalis liiklusõnnetuse kohta. Nende vigastuste olemasolu kinnitas ka tunnistaja L. Tammsaar, kes vaatas auto üle sadamas enne remonti viimist. Asjast nähtub, et kostja ei nõudnud koheselt auto ülevaatamist eksperdi poolt. Tsiviilkolleegium leidis, et Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi määrus on õige ja protest tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuses, kolleegiumi määruses ja protestis märgitakse õigesti, et TsK § 458 kohaselt peab suurema ohu allika valdaja hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. Ülemkohtu tsiviilkolleegium asus õigesti seisukohale, et Tallinna Linnakohus ei teinud kindlaks hagejale tekitatud tegeliku kahju suurust ning määruses on kolleegium asjakohaselt oma seisukohta põhjendanud, mida tuleb asja uuel arutamisel silmas pidada. Kuna linnakohus ei motiveerinud, millistest summadest kahjusumma koosneb, siis ei saa õigeks pidada protesti väidet, et hagejale tekitatud kahju koosneb just auto remondikuludest ja auto kaubandusliku välimuse kaost (hagis nõuti ju muidki summasid). Võib nõustuda protesti väitega, et hagejal oli õigus remontida autot Soomes, kuid ei saa nõustuda seisukohaga, et see toob kaasa kostja kohustuse hüvitada kahju Soome hinnaskaala järgi. Kostjal lasub kohustus hüvitada tegelik kahju, mitte aga kulutusi, mis ei olnud põhjendatud. Põhjendamatu on protesti väide, et Eestis puudusid seadmed ja tehnoloogia hageja auto remontimiseks. Linnakohtu otsuses, mida protestis õigeks peetakse, ollakse seisukohal, et autoremontimine Eesti firmas "Termak" oli võimalik. Just seetõttu märgibki Ülemkohtu tsiviilkolleegium, et asjas tähtsust omavad asjaolud jäid välja selgitamata ja kalkulatsioonide õigsus kontrollimata. Protesti väited ei lükka ümber kolleegiumi määruse motiive, mistõttu määrus tuleb jätta muutmata. Juhindudes TKS § -st 364 lg. 7 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi 4. juuni 1993 määrus ja järelevalveprotest rahuldamata.
Eesistuja T. Vernik Liikmed P. Vaher, L. Kalm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.