Eesti Vabariigi nimel 8. märts 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-8/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed: J. Luik ja T. Vernik hageja S. Vuusi ja tema esindaja v. adv. T. Laose osavõtul vaatas 7. märtsil1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi Sirje Vuusi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1993 otsuse S. Vuusi hagis Kalle Jundase vastu 17 700 krooni väljamõistmiseks. Hageja Sirje Vuus, olles 2. juunil 1993 Eesti Hoiupanga Haapsalu osakonna Jaama filiaalis tööl arvuti operaator-kassirina, vahetas kostjale Kalle Jundasele viimase taotlusel Soome margad Eesti kroonideks, vormistades seejuures kviitungi valuuta ostu - müügi kohta. Oma hagis palus ta kostjalt välja mõista 17 700 krooni, kinnitades, et maksis ekslikult selle summa võrra kostjale rohkem. Kostja sai 1 770 FIM-i vastu 21 771 krooni. Päeva ostukurss oli 2. juunil 1993 2,30. Seega pidanuks välja maksma 4 071 krooni. Samal päeval hüvitas ta kassale tema tekitatud kahju 17 700 kr., millise summa palus omakorda välja mõista kostjalt tema kasuks. Lääne Maakohus otsustas 2. septembril 1993 hagi rahuldada. Otsuse motiivide järgi on tõendatud valuutavahetuse kviitungiga ja tunnistajate ütlustega, et kostja sai faktiliselt 2. juunil 1993 21 711 krooni 1 770 FIM-i vastu. TsK § 477 lg.1 alusel peab ta selle summa hagejale hüvitama.
kostjale rohkem 17 700 kr. ning selle avastamisel hüvitas selle summa koheselt hoiupanga filiaalile. Selle tagajärjel sai kostja alusetult 17 700 kr., tema aga kandis selles ulatuses kahju. S. Vuus esitas oma väidete tõendamiseks ka tõendid - kviitungi kostja allkirjaga ning tunnistajate ütlused. Kohtukolleegiumi otsuses hageja neid väiteid ei kummutanud, kuigi neid luges tõendatuks maakohus. Veelgi enam, kolleegium ei anna hageja nendele väidetele mingit hinnangut. Kolleegiumi väide, et hoiupangas puudujääki ei esine, ei ole asjakohane. Hageja ja tunnistajad kinnitasid, et hageja tasus hoiukassale samal päeval, 2. juunil 1993 17 700 kr. Seega ta ei olegi kinnitanud, et asja arutamise ajal oleks esinenud kassas puudujääk. Kolleegiumi järeldus, et ekslikult liigselt väljamakstud raha korral sai materiaalme kahju tekkida ainult hoiukassal, on õige ainult osaliselt. Kui hageja hoiupanga töötajana, kelle tööalane eksitus tekitas hoiupangale kahju, hüvitas pangale ekslikult väljamakstud summa, siis olid sündmused sellega edasi läinud ja ringkonnakohtu ülaltoodud järeldus ei ole sealt alates enam asjakohane. Väitega, et S. Vuus on mittevastav hageja, leiab kolleegium ilmselt seda, et talle ei kuulu nõudeõigust K. Jundase vastu. Ometigi on selline järeldus rajatud ülaltoodud mitteasjakohastele seisukohtadele. Hoiupanga Haapsalu osakonna Jaama filiaalile jäi kviitung K. Jundase allkirjaga, kus välisvaluuta 1 770 FIM-i ostu - müügi hind on märgitud 21 771 kr. Selle kviitungi alusel tekkis hoiupanga filiaalil nõudeõigus K. Jundase vastu, mille õiguslikuks aluseks saab olla TsK § 242 ja 245. Seejuures rajaneb nõudeõigus kostja ja hoiupanga vahel olnud lepingule ega sõltu sellest, kas pangal on puudujääk või mitte. Asjas on tõendeid, mis viitavad nõudeõiguse loovutamisele hoiupanga poolt S. Vuusile: seda kinnitavad tõendid, et hageja tasus 17 700 kr. pangale, pank aga andis hageja käsutusse valuuta ostu müügi kviitungi (TsK § 217 lg.1). Nõude loovutamise kirjaliku vormi mittejärgimine (TsK § 221) ei muuda iseenesest tehingut kehtetuks (TsK § 49), kui tehingu osalised tehingut tunnistavad ja seadus ei kehtesta otseselt tehingu kehtetust vorminõuete mittejärgimise korral. Antud jauhul kostja ei oma valuuta ostu - müügi tehingust tulenevaid pretensioone hoiupanga vastu. Tema vastu esitatud nõue käsitleb ühekülgset kohustist, mille puhul õigused on ainult kreeditoril ja kohustused võlgnikul. Seega oli seda nõuet võimalik loovutada lahus võla ülekandmisest (millisel juhul oleks vaja olnud kostja nõusolek). TKS ei keela kohtul hagejale selgitada tema õigust muuta hagi õiguslikku alust (TKS § 70 lg.2). Juhindudes TKS §-dest 53 lg.2, 346p.2 ja 397 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1993 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonkohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Sirje Vuusile kassatsioonkautsjon 200 krooni. Eesistuja T. Kollom Liikmed T. Vernik, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.