lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/3-1/93

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.10.1993

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/3-1/93
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.10.1993
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
640
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel 1. veebruar 1994 Tsiviilasi nr. III-2/3-1/93 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed: T. Vernik ja T. Kollom hagejate Heino Rüüteli ja Johannes Rüüteli, kostjate Villu Pilveti ja Siiri Pilveti ning tema esindaja adv. N. Saare ja Adolf Kääriku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas 21. oktoobril 1993.a. Heino Rüüteli hagi Villu Pilveti, Siiri Pilveti, Thea Pilveti, Adolf Kääriku ja Jevgeni Rastvorovi vastu 401 B-aktsia märkimise tühistamiseks ja Villu Pilveti, Siiri Pilveti ja Adolf Kääriku vastuhagi Heino Rüüteli, Aita Rüüteli ja Johannes Rüüteli vastu osade kindlaksmääramiseks ühises omandis ülemkohtu esimehe esimese asetäitja järelvalveprotesti alusel Tallinna Linnakohtu 11. mai 1993 otsuse.

20.juunil 1990 sõlmisid Villu Pilvet, Siiri Pilvet, Heino Rüütel, Aita Rüütel, Johannes Rüütel ja Adolf Käärik AS -i H&V asutamislepingu. Aktsiakapitaliks määrati 200 000 rbl., mis võib suureneda kuni 800 000 rublani ilma seltsi põhikirja muutmata. Ühe aktsia nominaalväärtuseks määrati 1000 rbl. ning väljaantavate aktsiate liik ja hulk määrati järgmiselt: 154 A-aktsiat (igale omanikule 10 häält) ja 69 B-aktsiat (igale omanikule 1 hääl). H. Rüütel esitas hagi paludes tunnistada õigustühiseks 7. ja 8. juulil 1992 toimunud 401 B-aktsia väljalaskmise ja märkimise, kuna see on toimunud teiste aktsionäride õigusi rikkudes ning vastuolus "Aktsiaseltsi põhimääruse" p.-ga 28 ja AS H&V põhikirja p.-dega 13 ja 23.1, mille kohaselt aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Nimetatud aktsiate väljaandmiseks üldkoosolekut ei korraldatud ja teiste aktsionäride õigusi rikuti sellega, et neile ei pakutud võimalust osta aktsiaid vastavalt olevatele aktsiatele, vaid müüdi 100 aktsiat kõrvalisele isikule - Thea Pilvetile. Villu Pilveti, Siiri Pilveti ja Adolf Kääriku hagis Heino Rüüteli, Aita Rüüteli ja Johannes Rüüteli vastu taotleti aktsionäride kui kaasomanike osade suuruse kindlaksmääramist. Linnakohus otsustas tunnistada AS H&V õiguspärasteks aktsiateks ajutised talongid, mille aktsiatena märkimise on kinnitanud aktsiaseltsi asutamiskoosolek 01.09.1990 järgmiselt: A-aktsiatena 145 tk. ja B-aktsiatena 47 tk. Tunnistada aktsiatena seaduse nõuetele mittevastavateks kõik ajutised talongid, mis on välja antud pärast 01.09.1990 numbritega 148-157, 163, 169-170, 212-791 ning tunnistada nende ajutiste talongide omanike õigust esitada AS H&V ja selle aktsionäride vastu vastav varaline nõudmine. Tunnistada seaduse nõuetele mittevastavateks ja põhikirjaga vastuolus olevaks vabanenud 22 aktsia võõrandamine V. Pilvetile nr. 139-140, 158-161; H. Rüütelile nr. 21-28, 143-147, 162, 141 ja E. Bachmanile nr. 142.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtuotsuse motiivide kohaselt AS -i H&V kaasomandiks on aktsiakapital, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on reguleeritud aktsiaseltsi põhikirjaga ja aktsiaseltsi põhimäärusega. Nende sätete kohaselt on aktsiaseltsi kõrgemaks organiks üldkoosolek. Aktsiakapitali suurendamine või vähendamine kuulub üldkoosoleku ainupädevusse. Aktsionäride asutamiskoosolekust osavõtnud aktsionäride kokkulepe selle kohta, et aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise õigus antakse üle juhatusele, on vastuolus TsK § 121 nõuetega ja "Aktsiaseltsi põhimäärusega" ja selline kokkulepe on õigustühine. Kohtule ei ole esitatud ühtegi AS H&V üldkoosoleku otsust perioodist 01.09.1990. Seega on õiguspärased vaid need aktsiad, mis on märgitud seisuga 01.09.1990. Õiguspäraseks tuleb lugeda need 214 aktsiat, mis kinnitati asutamiskoosolekul. Pärast asutamiskoosolekut väljaantud ajutisi talonge ei saa hinnata aktsiatena. Isikud, kes nendel ajutistel talongidel märgitud ulatuses andsid aktsiaseltsi kasutusse raha, ei ole mitte aktsionärid, vaid kolmandad isikud, kellel on nõudmised aktsiaseltsi vastu. Protestis taotletakse kohtuotsuse tühistamist selle põhjendamatuse ja protsessinormide rikkumise pärast. Kolleegium leidis, et protest on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tühistada. Kohus, väljudes H. Rüüteli poolt esitatud hagi raamidest, tunnistas õigustühiseks 615 A-aktsiat ja õiguspäraseks 145 A-aktsiat ja 47 B-aktsiat, kuigi hagi oli esitatud üksnes 401 B-aktsia mitteõiguspäraseks tunnistamiseks. Ülejäänud osas ei ole ka kostjad TsPK § 136 nõuetele vastavat hagi esitanud. Kohtuotsuses toodud järeldused ei vasta asjaoludele. Tunnistades õigustühiseks 615 B-aktsiat, on kohus võtnud seisukoha 807 aktsia suhtes. Tegelikult on aktsiaseltsil märgitud raamatusse 791 aktsiat, sama arvu kinnitavad ka toimikus olevad audiitorkontrolli aktid ja bilanss seisuga 29.07.1992. Asja uuel arutamisel peab kohus vaidluse lahendama lähtudes kohtule esitatud hagidest. Juhindudes TKS § -st 364 lg. 7 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 11. mai 1993 otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Protest rahuldada.

Eesistuja J. Odar Liikmed T. Kollom, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.