Eesti Vabariigi nimel 4. veebruar 1994 Tsiviilasi nr.III-2/1-5/94 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed T. Vernik ja T. Kollom O. Sepa osavõtul vaatas 331. jaanuaril 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi Pärnu Maakonna Maksuameti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsusele 04. novembrist 1993 nende avalduses Olev Sepa vastu maksu- võla sissenõudmiseks. Pärnu Maakonna Maksuamet taotles Olev Sepalt 18462 kr. maksuvõla ja 0,2 % viivise väljamõistmist iga viivitatud päeva eest. Nõuet põhjendati sellega, et O. Sepp töötas talu taastamiseks antud maadelt üles metsamaterjali kuid jättis sellest saadud tulu 20750 kr. õigeaegselt deklareerimata ja keeldus tulumaksu 6154 kr. tasumast. Seetõttu peab ta tasuma tulumaksu kolmekordses ulatuses ja maksma viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Pärnu Maakohus jättis 10. septembril 1993 avalduse ja Tallinna Ringkonnakohus 04. novembril 193 apellatsioonkaebuse rahuldamata. Mõlemas kohtulahendis tuginetakse sellele, et O. Sepp oli 1992 10. jaanuarist registreeritud talupidajaks ja ta töötas üles metsamaterjali ning müüs seda talu taastamiseks eraldatud maadelt. Taluseaduse § 2 järgi on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm. § 30 lg.2 järgi on aga talu maksude maksmisest vabastatud 5 a jooksul alates talu loomisest. Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja avaldajalt 21086 kr. sisse nõuda. Kaebuse motiividel on taluseaduse § 30 lg.2 järgi talu maksude maksmisest vabastatud 5 a jooksul kuid taluseaduse rakendamise ajutise juhendi p.8 kohaselt rakendatakse maksude vabastamist nende talude suhtes, mille tegevus on kooskõlas taluseaduse §-dega 2 ja 4 ning ajutise juhendi p-ga 2 . Viimases on määratud talu kaubatoodangu mahu näitajad, milleks on taime- ja loomakasvatussaaduste realiseerimisest ning talu põllumajanduskõlvikutelt võsa raidest varutud puidu müügist saadud summad. Need talu tulud on maksuvabad. Juhend ei vabasta maksudest talu metsamaadelt varutud puidu realiseerimisest saadud tulusid. O. Sepp varus puidu talu metsamaadelt (põllumajanduskõlvikud puuduvad). Pealegi ei ole 01. jaanuarist 1991 kehtinud üksikisiku tulumaksu seaduses tehtud tulumaksusoodustusi talupidajatele. Normatiivaktide erinevuse korral lähtus maksuamet viimati kehtima hakanud seadusest. Üksikisiku poolt metsamaadelt varutud puidu realiseerimisest saadud tulud maksustatakse üksikisiku tulumaksuga kui ettevõtlusest saadud tulu. Kolleegium, ära kuulanud O. Sepa, kes palus jätta kohtulahendid muutmata, leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Asjas esitatud dokumentidest nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et O. Sepp on 1992 jaanuarist tunnistatud talupidajaks ja ta töötas metsamaterjali üles talle seaduslikus korras talu
taastamiseks eraldatud maadelt. Maksuamet ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle anti maakonnavalitsusest luba üles harida talu maadelt põllumaaks 7,9 ha metsamaid ning et ta töötas metsamaterjali üles raiepileti alusel. 1992 kehtinud taluseaduse § 2 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, seaduse § 30 lg.2 järgi on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul alates talu loomisest. Kuna talu loomisest ei olnud 5 aastat möödunud, maksustati talult saadav tulu ebaõigesti. O. Sepa tegevus - metsastunud talumaadest põllumajanduskõlvikute tegemisel - oli otseselt soeotud talu tootmisega, selleks võimaluste loomisega. Tema tegevus oli seotud taluga. Soodustuste loomine talu rajamiseks - see oligi taluseaduse § 30 lg.2 sätete eesmärk ja mõte. Juhendiga ei või seaduse mõtet moonutada. Vastuolu korral seaduse ja tema rakendamiseks antud juhendi vahel juhindub kohus seadusest. Kassaatori väide selle kohta, et 11. oktoobril 1990 vastu võetud üksikisiku tulumaksu seadusega muutus kehtetuks taluseaduse § 30 lg.2 märgitud maksusoodustus talunikele, on ekslik. Nimetetud üksikisiku tulumaksu seadusega ei tunnistatud taluseaduse sätteid maksusoodustustest kehtetuks. Seega kehtisid mõlemad seadused ja vastuolu nende vahel ei ole. Kassaatori väide, et O. Sepp sai tulu ettevõtlusest, on vastuolus üksikisiku tulumaksu seaduse §-ga 1 lg.4. Selle järgi käsitletakse ettevõtlusena iga üksikisiku tegutsemist tulu saamiseks individuaaltöö või peretöö vormis, kui see ei toimu registreeritud ettevõttes. Järelikult registreeritud ettevõttes, milliseks on ka talu, tegutsemisest saadud tulu ei käsitata ettevõtlusest saadud tuluna üksikisiku tulumaksu seaduse mõttes. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning kassaatori väited ei anna alust selle tühistamiseks. Juhindudes TKS §-st 346 p.1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu otsus 4. novembrist 1993 jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed T. Vernik, T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.