Kohtulahend

III-2/1-95/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. detsembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. novembril 1995. a. Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a. otsuse M. Markuse hagis EVEA Kommertspanga vastu tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes. Margot Markus asus EVEA Kommertspanka tööle kassapidaja õpilasena 13. mail 1993. a. Septembri algul viidi ta üle valuutakontrollkassasse. Seoses 430 000 USD suuruses summas inkassatsioonikoti valmistamisega 30. septembril 1993. a., mis hageja poolt plommiti ja varustati lipikuga, tekkis 600 USD suurune puudujääk. Raha puudujäägi põhjus jäi selgitamata. Panga juhatuse esimehe 6. oktoobri 1993. a. käskkirjaga nr. 181-k lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotamise tõttu. Hageja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p. 7 kohaselt saab olla üksnes töötaja süüline tegu. Hageja oma süüd ei tunnistanud. Ta oli töötanud lühikest aega ega omanud kogemusi. Tal oli suur töökoormus ning ei olnud saanud väljaõpet valuutakassasse üleviimisel. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 7 ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest. Kohtuistungil esitas hageja täiendava avalduse, milles palus TLS § 119 lg 1 alusel kostjalt välja mõista veel 7860 krooni, sest tööraamatu ebaõige sissekande tõttu ei suutnud ta tööd leida. Hageja leidis, et kasutamiseks kõlbmatu tööraamatu kätteandmist tuleb hinnata kui selle mitteandmist. Tööraamatu dublikaadi sai ta kätte alles 10. veebruaril 1994. a. Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt TsKS § 88 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. M. Markus tööraamatusse tehtud kannet ei vaidlustanud. Oma väidete kinnituseks, et sissekanne takistas tal tööle asumast, ei ole hageja tõendeid esitanud. Asja materjalidest nähtub, et 26. jaanuaril 1994. a. asus M. Markus müüjana tööle AS-i Radis kauplusse Marinelk, 10. septembril 1994. a. lõpetati temaga tööleping omal soovil. Tööraamatu dublikaat vormistati hagejale 10. veebruaril 1994. a. panga esindaja ettepanekul, mille ta võttis vastu alles 2. märtsil 1994. a. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta on korduvalt nõudnud tööraamatu dublikaadi väljaandmist. Kassatsioonkaebuses palub M. Markus tühistada apellatsioonikohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse väidete kohaselt tuleb otsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole TsKS § 88 lg 1 kohaselt tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kassaator leiab, et on oma nõudeid tõendanud