Kohtulahend

kuuluvad Berni konventsiooni sätted kohaldamisele, kuna Eesti Vabariik on ühinenud nimetatud konventsiooniga. Kassatsioonkaebuses palus V. Jürissoni esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaido Uduste ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ning asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu andmise tõttu. Kassaator leidis, et artikli näol oli tegemist autoriõigusega kaitstava teosega, sest see on originaalne teos ning loomingulise tegevuse tulemus, mis sisaldab analüüsi, selgitusi ja autori omapoolseid järeldusi. Ringkonnakohus on meelevaldselt samastanud päevateemalise iseloomuga artikli ja pressiteabelise iseloomuga fakti. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas artikli avaldamine lühendatud kujul ning pealkirja muutes, moonutas oluliselt tema mõtet ja väljendusstiili ning tekitas nii autorile moraalset kahju. Vastustaja, AS Postimees, ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil jäi V. Jürisson oma seisukoha juurde ja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 lg 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Vaidlusaluse artikli ilmumise ajal reguleerisid Eesti Vabariigis autorile kuuluvaid õigusi ja reguleerivad ka käesoleval ajal autoriõiguse seadus ja Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Berni konventsioon). AutÕS §-s 4 lg 2 on märgitud autoriõigusega kaitstava teose tunnused. AutÕS §-s 4 lg 3 on teoste mitteammendav loetelu, millele tekib autoriõigus. Osundatud sätte p. 1 kohaselt on sellisteks teosteks ka publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms. kirjalikud teosed. Artikkel kui arutlev kirjutis on autoriõigusega kaitstav kirjalik teos. Hageja kirjutas artikli "Kas "Postimehe" kirjasaatjad Kruus ja Vedler sattusid omaenese või kellegi teise rumaluse ohvriks?" ja AutÕS §-st 7 lg 1 ning 2 põhjal tekkis tal autoriõigus artiklile selle kirjapanemise momendist. Selles vastuartiklis 6. detsembril 1994. a. ilmunud artiklile kirjeldas hageja isikupäraselt oma tundeid, arutles ETA tegevuse üle ning ajakirjanike töökultuuri üle seoses tema soovituste järgimata jätmisega. AutÕS § 6 kohaselt ei saa teose eesmärk ja väärtus olla aluseks autoriõiguse tunnustamata jätmisele. Hageja kirjutatud artikli sisu ei võimalda seda pidada päevauudiseks, üksikuks väiteks ega faktideks, mis omavad vaid pressiteabelist iseloomu ja millele ei kohaldata autoriõiguse seadust ja Berni konventsiooni (AutÕS § 5 lg 1 p. 6 ja 7 ning Berni konventsiooni artikkel 2 lg 8). Eeltoodust järeldub, et hageja kirjutatud artiklit ei vii autoriõiguse kaitse alt välja asjaolu, et see oli kirjutatud vastuseks varemilmunud artiklile. AutÕS ei sätesta teose puutumatuse osas erandeid neile teostele, mis on saadetud avaldamiseks ajakirjandusele. Kui hageja poleks muudatustega nõustunud, oleks kostjal olnud õigus artikkel avaldamata jätta. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu täpselt, kas AutÕS ei laiene kirjutisele ainult seetõttu, et artikkel omas pressiteabelist iseloomu (tähelepanuta on jäetud, et Berni konventsiooni art. 2 lg 8 kohaselt saavad sellist iseloomu omada faktid, mitte artikkel kui arutlev kirjutis) või ka seetõttu, et artikkel pole originaalne ja loominguline. Nimetatud tunnuste puudumist ringkonnakohtu otsuses põhjendatud

ei ole, samuti pole tuvastatud asjaolusid, mis välistavad originaalsuse ja loomingulisuse. Asja uuel arutamisel tuleb võtta seisukoht, kas arvestades hageja kirjutatud artiklist väljajäetu mahtu ja sisu ning võrreldes seda avaldatuga, samuti pealkirja muutmist, on tegemist teose muutmisega või mitte ning kas see väljub hädavajaliku redigeerimise raamest. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. septembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Veiko Jürissonile 21. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.