lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/1-91/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.11.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-91/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.11.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
920
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-91/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kassaatori Milvi Ojaveeri ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Kulli ning Leili Raagi esindaja vandeadvokaat Sirje Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. novembril 1995. a. Milvi Ojaveeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 1995. a. otsuse Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara nõudmiseks.

12.mail 1992. a. tegi Mihhail Ojaveer testamendi, millega pärandas talle Tartus Kolde 7 kuuluva elamu L. Raagile. 20. oktoobril 1992. a. tegi ta uue testamendi, millega pärandas oma vara Milvi Ojaveerile. Mihhail Ojaveer suri 11. detsembril 1992. a. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus L. Raag tühistada M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a. koostatud testamendi, sest M. Ojaveer ei saanud testamendi koostamise ajal aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida. Samuti palus hageja tunnistada tema omandiõigust pärandvaraks olevale Kolde 7 elamule. Tartu Linnakohus rahuldas 12. septembri 1994. a. otsusega hagi ja tühistas Mihhail Ojaveeri poolt
20.oktoobril 1992. a. koostatud ja Tartu Notariaalkontoris registri nr. 1-16576 all tõestatud testamendi. Tartu Ringkonnakohus jättis Milvi Ojaveeri apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Linnakohtu
12.septembri 1994. a. otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus asjas olevatele tõenditele nende kogumis andnud õige hinnangu, tuvastades asjaolu, et M. Ojaveer oli testamendi tegemise ajal 20. oktoobril 1992. a. otsustusvõimetu. Ringkonnakohus leidis, et õige on apellandi väide, et TsKS § 79 lg 1 kohaselt saab otsustusvõimetu isiku tehtud tehingu vaidlustada kohtus otsustusvõimetu isik või tehingu teine pool. Antud juhul tuleneb L. Raagi hagemisõigus TsK §-s 4 lg 1 ja TsK §-s 539 lg 1 sätestatust, kuna ta on testamendijärgne pärija M. Ojaveeri poolt 12. mail 1992. a. koostatud testamendi järgi ning on pöördunud hagiga kohtusse oma eeldatavalt rikutud õiguse, s. o. pärimisõiguse kaitseks. Ka on põhjendatud apellandi viide sellele, et kohus on otsuses ebaõigesti kohaldanud TsÜS §-s 13 sätestatut. Nimetatud säte näeb tõepoolest ette isiku teovõimetuks tunnistamise alused. Sellist nõuet kohtule esitatud ei olnud ega ole linnakohus teovõimetuks tunnistamise küsimust lahendanud ka kaevatavas kohtuotsuses. Nimetatud ebaõigsus viite osas TsÜS § 13 sätetele ei saa aga olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna linnakohus on testamendi kehtetuks tunnistamisel õigesti lähtunud TsÜS §-de 15; 66 ja 79 ning TsK § 539 sätetest. Kassaator M. Ojaveer palub ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaal- ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsuse aluseks ei saa olla TsÜS § 66, sest seda ei saa rakendada
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

tehingute suhtes, millised on teostatud enne 1. septembrit 1994. a. (TsÜS § 175). Kassaatori väitel ei saa Leili Raag olla antud asjas hagejaks. TsÜS § 79 lg 1 järgi tunnistab kohus otsustusvõimetu isiku tehingu kehtetuks selle isiku või tehingu teise poole nõudel, kui nõue on esitatud kolme aasta jooksul tehingu tegemisest. Nimetatud paragrahvis on ammendavalt määratud isikute ring, kes saavad olla hagejaks otsustusvõimetu isiku poolt teostatud tehingute kehtetuks tunnistamise asjades. Testament on ühepoolne tehing, mis põhineb ainult ühe poole tahteavaldusel. Apellatsioonikohtu poolt tõendite taasesitamise korras tunnistajate ülekuulamiseks ja komisjonilise psühhiaatriaekspertiisi määramiseks taotluse rahuldamata jätmist, tuleb antud asjas vaadelda protsessiõiguse normide olulise rikkumisena, mis tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassaatori arvates tuleneb TsKS §-st 317, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja või eksperdi arvamusel põhineva asjaolu osas, peab apellatsioonikohus neid tõendeid vahetult kontrollima. Kuigi tsiviiltoimiku materjalidest ei nähtu, et M. Ojaveer oleks L. Raagile üldse kunagi testamendi koostanud - testamenti ega muid seda asjaolu kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud, leidis kohus, et L. Raagi hagemisõigus tuleneb asjaolust, et ta on testamendijärgne pärija Mihhail Ojaveeri poolt 12. mail 1992. a. koostatud testamendi järgi. Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega ning leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Põhjendatud on kassaatori väide, et otsuse tegemisel ei saanud kohus tugineda TsÜS §-le 66. Viidatud paragrahv sama seaduse § 175 järgi ei kuulunud kohaldamisele enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute suhtes. Nimetatud asjaolu ei ole aga aluseks kohtuotsuse tühistamisele, kuna hagi rahuldamisel on kohus õigesti kohaldanud TsÜS § 79, millele on otsuses ka viidatud. Väär on kassaatori seisukoht, et TsÜS §-st 79 lg 1 tulenevalt ei saa L. Raag selles asjas olla hagejaks. TsKS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks. Testaator M. Ojaveer on surnud. Seetõttu saab TsÜS § 79 lg.1 alusel testamendi kehtetuks tunnistamist nõuda isik, kes oleks pärijaks vaidlustatud testamendi puudumisel. Asjakohane ei ole kassaatori väide TsKS §-des 98 ja 317 sätestatu rikkumise kohta. TsKS § 98 lg 1 kohaselt on tõendite taasesitamine võimalik, kui apellatsioonikohus seda vajalikuks peab või keegi protsessiosalistest seda nõuab ja kohus leiab, et tõendite taasesitamine omab tähtsust. Apellatsioonikohus rahuldas apellandi taotluse eksperdi osas. Tunnistajate ütluste taasesitamist kohus tarvilikuks ei pidanud ega leidnud, et nende tõendite taasesitamine tähtsust omaks. TsKS §-s 98 ei ole sätestatud tingimust tõendite taasesitamise korras taotleda kordusekspertiisi määramist. Apellatsioonikohus peab TsKS §-st 317 tulenevalt tunnistajate ütlusi ja eksperdi arvamust vahetult kontrollima või märkima põhjused, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata üksnes siis, kui esimese astme kohtus mõne tunnistaja ütlustel või eksperdi arvamusel põhineva asjaolu osas kohtuotsust muudetakse. Apellatsioonikohus ei ole aga esimese astme kohtu otsust neil asjaoludel muutnud Kolleegium ei arvesta kassaatori viidet L. Raagi kasuks koostatud testamendi puudumisele toimikust,

kuna selle koostamist ta varem kahtluse alla ei ole seadnud ega ole nõudnud selle kohtule esitamist. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.