Kohtulahend

III-2/1-85/95

MÄÄRUS

Tartus, 22. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a. Juhan Vonki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 1995. a. määruse menetluse lõpetamise kohta Juhan Vonki avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Viljandi Maakohtu 22.05.1995. a. otsusega jäeti rahuldamata 19.09.1928. a. sündinud JuhanVonki avaldus, milles paluti tuvastada juriidiline fakt, et tema isaks on 02.12.1962. a. Pärnumaal surnud Juhan Petermann. Maakohus leidis, et usaldusväärselt pole tõendatud asjaolud, mis võimaldavad J.Petermanni pidada avaldaja isaks. Tartu Ringkonnakohtu määrusega kohtuotsus tühistati ja lõpetati asjas menetlus, kuna maakohus, rikkudes TsKS §-e 148 lg 1 p. 1 ja 218 p. 1, menetles asja, mille läbivaatamine ei kuulu linna - ja maakohtu pädevusse. Määruse motiivide kohaselt perekonnaseaduse (PkS) § 42 mõtte järgi esitatakse nõue isast põlvnemise kindlakstegemiseks ühe või mõlema vanema vastu kui 1) ennast lapse vanemaks pidav isik esitab nõude teise vanema vastu, kes keeldub PkS §-s 41 lg 1 toodud avaldust esitamast, 2) eestkostja, eestkosteasutus või täiskasvanud laps esitavad hagi, kui üks või mõlemad vanematest keelduvad PkS §-s 41 lg 1 ettenähtud avaldust esitamast. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23.12.1969. a. seadlus "Eesti NSV abielu ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta", mille p. 10 võimaldas isa poolt enne surma isaduse tunnistamise kui juriidilise fakti tuvastamist, tunnistati kehtetuks PkS §-ga 142 p. 3. Seega ei ole PkS-s ette nähtud pärast isa surma temast põlvnemise tuvastamist erimenetluse korras. Seda ei saa teha ka TsKS § 255 lg 2 p. 6 alusel, sest põlvnemise kindlakstegemiseks on seadusega (PkS) ette nähtud teistsugune kord. TsKS § 255 lg 2 p. 3 annab õiguse tuvastada isaduse registreerimist kui juriidilist fakti, mitte aga isadust kui juriidilist fakti. Erikaebuses palutakse määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel: TsKS § 4 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Avaldaja täisealise lapsena seda tegigi ja TsKS § 5 järgi kohus algatab tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset. Hagimenetluse asjades esitatakse kohtule hagiavaldused, teistes asjades avaldused. Eeltoodust tulenevalt on põlvnemist võimalik tuvastada nii hagi- kui erimenetluses. PkS § 42 ei välista täisealise lapse nõudel põlvnemise tuvastamist pärast isa surma erimenetluse korras. Vastustaja, Suure - Jaani Vallavalitsus, ei vaidle vastu erikaebuse rahuldamisele. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Lapse põlvnemise tuvastamisega määratakse tema sugulussuhted. TsKS § 255 lg 2 p. 1 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses sugulussuhteid. Sellest, et PkS ei nimeta isast põlvnemise tuvastamist pärast isa surma erimenetluse korras, ei järeldu, et selline avaldus ei kuulu kohtu pädevusse TsKS