Eesti Vabariigi nimel Tartus, 16. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja Kaleph Jõulu osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril 1995. a. Kaleph Jõulu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. augusti 1995. a. otsuse K. Jõulu hagis Purila Osaühingu ja AS-i Nõmme Kõrts vastu hoone ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ennistati hagejale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 29. 04. 1993. a. otsusega vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamise tähtaeg ning Rapla Maakonna vastava komisjoni 13. septembri 1994. a. otsusega tunnistati ta õigustatud subjektiks oma ema vennale J. Ergile kuulunud 1/2 maale Röa külas Rapla vallas Rapla Maakonnas. J. Ergile kuulunud maal asub ka temale kuulunud endine Härja (Purila) kõrts. 1950. a. võeti J. Ergi vara kolhoosi, ta ise arreteeriti ja saadeti Eestist välja. J. Erg suri 1972. a. 30. 09. 1992. a. müüs majandi õigusjärglane, Purila Osaühing, nimetatud hoone ASle Nõmme Kõrts. Hagis palus K. Jõulu ostu-müügilepingu tühistada, sest 19.01.1993. a. jõustunud endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse kohaselt võisid endise omaniku maal asuvaid hooneid teiste seaduses ettenähtud pärijate puudumisel tagasi taotleda ka endise omaniku õed, vennad ning nende alanejad sugulased. Samuti pidid kostjad teadma tagastamisavalduse esitamise tähtaja ennistamise võimalusest kuni 31. märtsini 1993. a. Omandireformi aluste seadus (ORAS) keelas kuni vara tagastamise küsimuse otsustamiseni õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi muuta . Rapla Maakohus rahuldas 21.04.1995. a. otsusega hagi ja tunnistas endise Härja (Purila) kõrtsihoone ostu-müügilepingu kehtetuks. Otsuse motiivide kohaselt oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal
kehtestatud tähtaega erastamise või muus korras antud eraomandusse, kompenseeritakse see vara taotlejale omandireformi aluste seaduse § 13 kohaselt. Ostu-müügi teostamiseks oli ka eelnev põllumajandusreformi komisjoni otsus. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel: 1) ostumüügilepingu tühistamise järel on hagejal võimalik tagasi saada oma onule kuulunud hoone; 2) kuna ostu-müügilepingu üheks pooleks oli AS-i Nõmme kõrts esindajana kodanik, siis TsK § 244 järgi oli nõutav lepingu notariaalne tõestamine. Pärast lepingu sõlmimist ei võetud hoonet arvele; 3) ORAS § 18 keelas muuta omandireformi objektiks oleva vara omandivormi enne selle tagastamise küsimuse otsustamist. Vastustaja, AS Nõmme Kõrts, peab kaebust põhjendamatuks ja palub see rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole. Hagi jääb rahuldamata, sest hageja pole vaidlusaluse hoone osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Vaidlus õigustatud subjektiks tunnistamise üle ei kuulu lahendamisele mitte selles asjas vaid halduskorras. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 30.09.1992. a. olid omandivormid määratud omandiseaduse §-s 2 lg 2. Selle sätte kohaselt esines omand Eesti Vabariigis eraomandina, juriidilise isiku omandina, munitsipaalomandina ja riigi omandina. Seaduses võidi ette näha ka teisi omandivorme. Vaidlusaluse hoone müüs üks juriidiline isik teisele juriidilisele isikule. Seega vaidlustatud lepinguga ei muutunud vara omandivorm, muutus ainult omanik. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 244 lg 1 ei nõudnud ka elamu müügi korral lepingu notariaalset tõestamist, kui selle mõlemaks pooleks olid juriidilised isikud. Samuti ei olenenud ostu-müügilepingu kehtivus selle registreerimisest vastavas organis. Õige ei ole ringkonnakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmisele. Apellatsioonikohus on vääralt tõlgendanud 11.06.1992. a. seaduse " Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" §-i 6 lg 2 ja ORAS §-i 18 lg 1. Viimane keelas ja keelab kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni muuta selle vara omandivormi. 11.06.1992. a. seaduse § 6 lg 2 sätestas tagajärje ainult sellisele varale, mille tagastamise või kompenseerimise avaldust ei olnud esitatud 17. jaanuariks 1992. a ja mis anti eraomandusse (omandiseaduse mõttes) ajavahemikul 18.01.1992. a. kuni 11.06.1992. a. seaduse jõustumiseni. Kuna vaidlusalune ost-müük toimus juriidiliste isikute vahel 30.09.1992. a., siis 11.06.1992. a. seaduse § 6 lg 2 pole siin kohaldatav. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. augusti 1995. a. otsus jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.