Kohtulahend

III-2/1-83/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed T. Vernik ja L. Laarmaa, kostja H. Häggblomi esindaja vandeadvokaat R. Pakki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril 1995. a. H. Häggblomi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsuse Taimi Ivaski hagis Hans Häggblomi vastu alimentide nõudes. Lääne Maakohtu 14. detsembri 1994. a. otsusega rahuldati T. Ivaski hagi ja H. Häggblomilt mõisteti välja alimendid tema igakuisest sissetulekust 1/3 suuruses laste Everini (sünd. 11. oktoober 1985. a.) ja Katrini (sünd. 4. aprillil 1990. a.) ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 1994. a. kuni 11. oktoobrini 2003. a. ja sealt edasi 1/4 suuruses summas kuni 4. aprillini 2008. a. T. Ivaski kasuks. H. Häggblomi hagi laste nõudmiseks jäeti rahuldamata. Vaidlus lahendati APK-i §-de 69, 72 lg 1, 73, 82 ja 83 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata, sest kohus tegi otsuse kooskõlas vaidluse lahendamise ajal kehtinud APK § 105 lg 2 sätetega, mille kohaselt alimentide maksmise vabatahtlik kord ei välistanud alimentide sissenõudja õigust pöörduda igal ajal alimentide väljamõistmise avaldusega kohtusse. Kohtuotsuse muutmiseks ei anna alust seaduse muutumine enne kohtuotsuse jõustumist. Kassatsioonkaebuses palus H. Häggblom tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asjas menetlus. Kassaator leidis, et antud vaidlus tulnuks apellatsiooniastmes lahendada perekonnaseaduse sätete kohaselt, sest maakohtu otsus ei jõustunud enne 1. jaanuari 1995. a. ning perekonnaseaduse rakendussätete § 130 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne perekonnaseaduse jõustumist tekkinud ja sellel päeval kehtivatele perekonnaõigussuhetele perekonnaseaduse sätteid. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt aga mõistab kohus lastele elatise välja ainult siis kui vanem ei täida laste ülalpidamise kohustust. Kassaatori väidetel on temalt Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 21. jaanuari 1986. a. otsusega alimendid juba välja mõistetud hageja kasuks 1/6 suuruses osas kassaatori töötasust tütre Everini ülalpidamiseks. Seetõttu tulnuks menetlus tütar Everinile elatise nõudmise osas TsKS § 218 p. 3 kohaselt lõpetada. Vastustaja T. Ivask leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus märgib õigesti, et seaduse muutumine enne kohtuotsuse jõustumist ei ole