Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i Himalaya esindaja vandeadvokaat V. Kaasiku ja AS-i Nowe Pank esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril 1995. a. AS-i Himalaya kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsuse AS-i Himalaya hagis AS-i Nowe Pank vastu 1 928 555 krooni nõudmiseks ja AS-i Nowe Pank vastuhagis lepingu kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata leides, et otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 201 kohaselt tehakse tagaseljaotsus ühe või mõlema poole puudumisel reeglina kohaloleva poole kasuks, selles otsuses ei analüüsita tõendeid ning otsus jõustub üksnes juhul, kui pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei taotle asjas menetluse taastamist. Antud asjas on menetlus taastatud ja tagaseljaotsusel puudub seega igasugune õiguslik tähendus. Pank ei ole küll vaidlustanud seda, et panga kommertsosakonna juhataja T. Harju apellandiga vaidlusaluse lepingu sõlmis, on aga vaidlustanud T. Harju volitusi panga nimel sellist lepingut sõlmida. Panga vastuväited on põhjendatud. Panga põhikirja p. 7 kohaselt oli osakonnal õigus teostada arveldus-, krediidi- ja teisi operatsioone panga nimel tema poolt antud volituste piires, mis vastavad panga tegevuse eesmärkidele ja tegevusaladele. Põhikirja punkti 75 i) alusel kinnitatud kommertsosakonna põhimääruse kohaselt oli sellel osakonnal õigus sõlmida deposiidilepinguid summas mitte üle 300 000 krooni aastaprotsendiga mitte üle 40%. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisega ületas T. Harju neid volitusi. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsK § 66 lg 1 kohaselt loob, muudab või lõpetab tehing, mis on teostatud teise isiku poolt, kes ei olnud volitatud tehingut teostama või kes on volitusi ületanud, esindatava tsiviilõigusi ja -kohustusi ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiidab. Pank ei ole vaidlusalust tehingut heaks kiitnud. Apellatsioonikohus leidis, et pank vaidlustas 1,3 miljoni krooni kättesaamise, sest vastuhagigi on pank esitanud motiivil, et ta tehingu järgi mingit raha ei saanud. Vaidlusaluses lepingus on tõepoolest märkus, mille kohaselt t"ekk nr. 0001048 Alik Karajevi nimele loetakse kliendipoolseks deposiidi sissemakseks ning panga palvel väljastatakse sularaha väljamaksuorder nr. 0001048 Alik Karajevi nimele, kes on panga esindaja. Mingeid tõendeid selle kohta, et kommertsosakonna juhataja T. Harjul oleks olnud volitus niisuguse tingimuse võtmiseks deposiidilepingusse või et tal oleks olnud volitus volitada A. Karajevit panga esindajana iseenda nimele maksedokumenti 1,3 miljoni krooni saamiseks vastu võtma, ei ole kohtule esitatud. T. Harju tegevus ei ole kooskõlas panga tegevuse eesmärkidega (põhikirja p. 7). Panga põhikirja p. 8 kohaselt kuuluvad panga poolt arvetele, hoiustele, hoiule ja siireteks võetud rahalised vahendid väljamaksmisele nende omanike esimesel nõudmisel. Vaidlusaluse lepingu järgi ei võtnud pank vastu mingit raha ei arvetele, hoiustele, hoiule ega siireteks. Kassatsioonkaebuses palus AS Himalaya apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostja esindaja on omaks võtnud, et deposiidileping oli pangale siduv, sest vastuhagis nõutakse selle lepingu kehtetuks tunnistamist. Kostja on tunnistanud, et Tiit Harjul oli volitus sõlmida lepingut kuni 300 000 krooni aastaprotsendiga 40% ja hagi tuleks rahuldada osaliselt, s. o. põhisumma 300 000 krooni, intress 40% aastas ja viivist 1% päevas kokku 2 490 126 krooni. Apellatsioonikohus viitas kommertsosakonna põhimäärusele, mis sätestas T. Harju volitused. Kohus kohaldas aga vääralt TsK § 66 lg 1 sätteid jättes arvestamata TsK § 63 sätted, mille kohaselt tehingu ühe osa kehtetus (summas, mis ületab 300 000 krooni ja intressi, mis ületab 40% aastas) ei too kaasa selle teiste osade kehtetust. Kostja esindaja võttis omaks, et hageja nõue on põhjendatud T. Harju volituste piires. Kostja esindaja on kogu lepingu heaks kiitnud, kuid kohus seda ei arvestanud ning kohaldas vääralt TsK § 66 lg 1 (TsÜS § 103 lg 1 ja 2) sätteid. Tallinna Linnakohtus oli arutusel T. Harju, A. Karajevi ja D. Ilju"ini
kriminaalasi, kelle vastu oli esitatud süüdistus selles, et panga ametnikena jätsid nad lepingud panga raamatupidamises fikseerimata sooviga riisuda panga poolt teenitavat intressi. Kohtuotsusega on tuvastatud, et lepinguid tunnustasid mõlemad pooled. Kassaator esitas täienduse kassatsioonkaebusele kinnitamaks, et Tallinna Ringkonnakohtu
otsuse tühistamise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsus ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.