lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/III-2/1-79/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.11.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-79/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.11.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
569
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-79/95

MÄÄRUS

Tartus, 8. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator Argo Viikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a. A. Viikmani erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 1995. a. määruse Argo Viikmani hagis Riikliku Aktsiaseltsi Eesti Loto vastu lotovõidu vaidluses.

29.märtsil 1995. a. Tartu Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus A. Viikman kohtuotsusega fikseerida, kas RAS-i Eesti Loto Tartu lotokioskist ostetud 8 piletit on osutunud võitnuks või mitte. A. Viikman tasus 40 krooni riigilõivu. Tartu Linnakohtu 6. aprilli 1995. a. määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg. 1 pde 6, 10, 11 alusel, sest hagiavaldus tulnuks esitada Eesti Loto asukoha järgi Tallinna Linnakohtusse (TsKS § 137 lg. 2); hagiavalduses tulnuks märkida hagihind ja tasuda vastavalt riigilõivu (TsKS § 146 lg. 2 p. 4); kohtule tulnuks esitada dokumentide originaalid või nende tõestatud ärakirjad (TsKS § 117). Tartu Ringkonnakohus lahendas A. Viikmani erikaebuse kirjalikus menetluses TsKS § 298 p. 3 alusel ning jättis linnakohtu määruse muutmata täiendades määruse motiive. Apellatsioonikohus leidis, et A. Viikmani avaldus tuli tagastada TsKS § 148 lg. 1 p. 1 alusel , kuna avaldus ei kuulu kohtu pädevusse. A. Viikmani hagiavaldus ei ole tsiviilasi TsKS § 1 lg. 2 mõttes ja tegemist ei ole ka erimenetluse asjas tekkinud õigusliku vaidlusega TsKS § 254 lg. 3 mõttes. A. Viikmanil on õigus esitada hagi võidusumma väljamõistmiseks tasudes hagihinnalt riigilõivu. Erikaebuses palus A. Viikman tühistada apellatsioonikohtu määruse ning hagi lahendada. Kohus keeldus põhjendamatult avalduse vastuvõtmisest ja tegi tagaseljamääruse. Igal kodanikul on õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks avaldus ei kuulu kohtu pädevusse ja kes selle siis lahendama peab. Hagis nõuti õiguse otsustamist, mitte millegi väljamõistmist. Kohus ei saa hagejat kohustada esitama kompleksnõudeid. Kolleegiumi istungil palus A. Viikman erikaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb jätta muutmata. TsKS § 298 p. 3 kohaselt võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kui on esitatud erikaebus ja kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks. Erikaebuses esitatud väide, et apellatsioonikohus tegi protseduuriliselt ebaseadusliku tagaselja määruse, ei ole õige. Tsiviilkohtupidamise seadustik annab kohtule õiguse erikaebust lahendada kirjalikus menetluses. TsKS § 148 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kui avaldus ei kuulu kohtu pädevusse või ei allu sellele kohtule või ei vasta §-s 146 sätestatule või puudub §-s 147 nõutav või on kohtukulud tasumata. Apellatsioonikohus märkis põhjendatult, et linnakohtu määruse motiivid hagi tagastamiseks hagejale on õiged ja kooskõlas seadusega. Igaüks neist põhjustest on iseseisev alus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et lotovõidu vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, sest see ei ole tsiviilasi TsKS § 1 lg. 2 tähenduses, mida peaks kohus lahendama. Tsiviilasjana mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusi, mida kohus saab algatada isiku avalduse alusel, kes taotleb oma õiguse või vabaduse kaitset (TsKS § 5 lg. 1 p. 1). A. Viikman on oma avalduses nõudnud otsustamist, kas tal on tekkinud või ei ole tekkinud õigus nõuda lotovõidu väljamõistmist. Sellise avalduse lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse ja ringkonnakohus on õigesti märkinud, et A. Viikmanil on võimalus esitada hagi üldistel alustel. Seega on kohus oma määruses märkinud, kuidas tuleb kõrvaldada asja menetlusse võtmist takistavad asjaolud ja erikaebuse vastupidine väide ei vasta kohtumääruse sisule. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 1 kolleegium m ä ä r a s: Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 1995. a. määrus ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.