lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/1-74/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 03.11.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-74/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.11.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-74/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995. a. Eha-Lehaata Lõivu kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määruse Eha-Lehaata Lõivu avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks.

22.juunil 1994. a. Põlva Maakohtule esitatud avalduses palus E.-L. Lõiv, kes on sündinud 24. aprillil 1933. a. Lätte talus Kõlleste vallas Võru maakonnas, tuvastada fakt, et Hendrik Kornel (surn. 13. juulil 1936. a. Kõlleste vallas) oli tema isa. Avaldus esitati TsKS §​de 253​258 alusel. Põlva Maakohtu 22. augusti 1994. a. määrusega lõpetati asjas menetlus TsKS § 218 lg. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Määruse motiivide kohaselt kehtis E.-L. Lõivu sünni ja H. Korneli surma ajal Balti eraseadus, mille kohaselt ei tekkinud vallaslapsel ka isaduse tuvastamise korral isajärgset pärimisõigust, siis ei saa ta ka olla omandireformi õigustatud subjektiks ja seega ei sõltu isaduse tuvastamise faktist E.-L. Lõivu isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Kuivõrd TsKS § 255 lg. 1 järgi kohus tuvastab fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, seda aga käesolevas asjas BES-i järgi ei juhtu, siis ei kuulu asi kohtu pädevusse ning menetlus tuleb lõpetada. TartuRingkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja E.​L. Lõivu erikaebus rahuldamata. Lisaks maakohtu määruses toodule leidis ringkonnakohus, et tulenevalt ENSV ÜN Presiidiumi 23. detsembri 1969. a. seadluse "ENSV abielu- ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta" §-st 10, kuulusid kohaldamisele E.-L. Lõivu sündimise ajal kehtinud BES-i sätted, mitte aga alates 1. jaanuarist 1970. a. kehtinud APK § 62 sätted. Ringkonnakohus leidis ka, et praegu kehtiva perekonnaseaduse § 42 lg. 1 ja 2 mõttest tuleneb, et lapse põlvnemise isast saab kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse korras asjaomase isiku nõudel, mitte aga isiku surma järgselt erimenetluses lapse põlvnemise (isaduse) fakti tuvastamise teel. Kohtuniku eriarvamuses ei nõustutud materiaalõigusnormide tõlgendamisega määruses ja leiti, et BES ei oma käesoleval ajal tähtsust, sest perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Sama seaduse rakendussätete kohaselt kehtib see ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist. Kassatsioonkaebuses palub E.-L. Lõiv tühistada ringkonnakohtu määruse. Kaebuse väidete kohaselt on ringkonnakohus rakendanud ENSV abielu-ja perekonnakoodeksit ja ENSV ÜNP 23. detsembri 1969. a. seadlust "ENSV APK ellurakendamise korra kohta", kuid nimetatud seadused ei kehtinud kassaatori sünni ajal ning olid kehtetud ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal. Kehtiva PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

isaks ning seda on kassaator kohtult taotlenudki. BES-i sätted ei kuulu rakendamisele, sest see on vastuolus põhiseadusega, mis deklareerib kõigi kodanike võrdsuse. Pealegi sätestab TsKS § 9, et kohus lahendab asja Eesti seaduste alusel, kuid Eestis ei ole BES-i vastu võetud. Vastuses kassatsioonkaebusele on Põlva Maavalitsus nõustunud kassatsioonkaebuse väidetega. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 255 lg. 1 ja 2 kohaselt tuvastab kohus juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Ringkonnakohtu seisukoht, et lapse põlvnemist isast saab kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse korras, ei ole õige. Põlva Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tõlgendasid Balti eraseadust ja tsiviilkohtupidamise seadustiku § 255 lg. 1 sätteid ning leidsid, et menetlus asjas tuleb lõpetada, sest isaduse tuvastamise faktist ei sõltu E.-L. Lõivu isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine ning seetõttu ei kuulu asja lahendamine kohtu pädevusse. Kohtu sellise protsessuaalse otsustusega ei saa nõustuda. Perekonnaseadus ei keela ja tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tuvastada põlvnemist ka erimenetluse korras. Põlvnemise tuvastamine nii hagi kui ka erimenetluse korras kuulub kohtu pädevusse TsKS § 225 lg. 1 kohaselt teeb kohus sisulised otsustused kohtuotsusega. Lapse sünni ja isa surma ajal kehtinud seadused kas võimaldasid või ei võimaldanud õigussuhte tekkimist lapse ja isa vahel ning see võib olla kohtule esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 347 p. 2 ja 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada E.-L. Lõivule kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud 30. juunil 1995. a. Rahvapanka Põlvas. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.