III-2/3-25/95
MÄÄRUS
Tartus, 3. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Silvi Alliku ja tema esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995. a. Laine Kauksi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsuse Artur Alliku avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
8.novembril 1993. a. esitatud avalduses palus Artur Allik tuvastada juriidilise fakti, et LääneVirumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 taluhooned koos 43 ha maaga ostis Jüri Allik 1939. a. Elvine Tompsilt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg 2 p. 2 ja 256 alusel. Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kuulus Tõnurahva talu Julius ja Elvine Nõmmekodillasele. 1925. a. asus sellesse tallu rentnikuna elama avaldaja isa J. Allik, kes ostis 1939. a. taluhooned koos maaga, makstes selle eest E. Tompsile (end. Nõmmekodillas) 750 000 senti. Sugulaste vahel kirjalikku ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega E. Tompsi tütar Reet Nõmme, kes suri 10. novembril 1992. a.
7.juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. Tompsi tütar Laine Kauks maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti eraseadust, mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastase võõrandamiseni E. Tomps. Kohus jättis protsessi kaasamata R. Nõmme pärijad - neli õde, kes on asjast huvitatud isikud. Vastuse kohtuvigade parandamise avaldusele esitas Artur Alliku (surn. 3. jaanuaril 1994. a.) abikaasa Silvi Allik, kes pidas kohtuotsust õigeks. Kohus leidis õigesti, et 1939. a. omandas vaidlusaluse talu suulise ostu-müügi lepingu alusel Jüri Allik. See oli lubatud BES-e alusel ja sellele lisandusid igamise motiivid (BES §-d 830, 3859, 3860, 832). On tõendatud, et J. Allik valdas Tõnurahva nr. 7 talu alates 1925. a. Arhiiviteatis kinnitas, et J. Allik pidas talu iseseisvalt kolmteist aastat, täites seaduslikke koormatisi; valdus oli pidev, segamatu ja J. Allik käsutas seda omanikule iseloomulikul viisil (BES §-d 819, 820, 846, 852). Omandiõigus tekkis ka igamisega, sest Balti eraseaduse alusel kinnisvara registrisse kandmata kinnisvara suhtes oli igamise tähtaeg kümme aastat (BES §-d 855, 862, 866). Kolleegium leidis, et kohtuvea parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 355 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Protsessiosaliseks on ka asjast huvitatud isik (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 ( EV Vm. 13. 07. 1993. a.) kohaselt, kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud