Eesti Vabariigi nimel Tartus, 26. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, EV Välisministeeriumi esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ja M. Nõmtaki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. oktoobril 1995. a. EV Välisministeeriumi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 1995. a. otsuse Mario Nõmtaki hagis Välisministeeriumi vastu tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudmise aja eest keskmise töötasu ja muu saamata töötasu, puhkuseraha ja üüritoetuse väljanõudmiseks. M. Nõmtak töötas Eesti Vabariigi Saatkonnas Pariisis sekretärina - esinduse juhi abina 21. jaanuaril 1992. a. sõlmitud töölepingu alusel. Suursaadiku, Andres Tomasbergi, käskkirjaga lõpetati tööleping
Välissuhtlemise seaduse § 8 lg. 1 p. 9 kohaselt on Eesti diplomaatiliste esinduste töötajate töölevõtmine Välisministeeriumi kompetentsis. Tööleping hagejaga sõlmiti enne Välisministeeriumi kantsleri 21. juuni 1994. a. käskkirja nr. 255-k väljaandmist. Välisministeeriumi kantsleri 7. märtsi 1994. a. käskkirjast nr. 81-k ja 21. juuni 1994. a. käskkirjast nr. 255-k, samuti kantsleri11. aprilli 1994. a. kirjast nr. PAR 008 suursaadik A. Tomasbergile nähtub, et välisesindus ei saa iseseisvalt otsustada kohapeal palgatavate töötajatega töölepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise, samuti töötajatele distsiplinaarkaristuste määramisega seotud küsimusi. 21. juuni 1994. a. käskkirjaga nr. 255-k kinnitas Välisministeeriumi kantsler "Kohapeal palgatud töötajate töölevõtmise korra", mille p. 3 nõuab välisesindusse töölevõetava isiku andmete ja töölepingu projekti (s. o. lepingu tingimuste) kirjalikku kooskõlastamist ministeeriumiga enne töötaja tegelikku tööleasumist. Erinevalt linnakohtust asus ringkonnakohus seisukohale, et hagiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. TLS § 143 kohaselt võivad pooled töövaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Nõuetekohane hagiavaldus esitati kohtule 3. novembril 1994. a., seega pärast ühe kuu möödumist hageja vallandamisest 8. septembril 1994. a. Ringkonnakohus otsustas töökoodeksi § 219 lg. 3 alusel hagi esitamise tähtaja ennistada, sest selle möödalaskmine toimus mõjuvatel põhjustel. M. Nõmtak pöördus tööle ennistamiseks kohtusse esmakordselt 6. oktoobril 1994. a., kuid Tallinna Linnakohus keeldus 18. oktoobri 1994. a. määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et avaldus ei vastanud nõuetele. Määruses märgiti, et kohtu keeldumine avalduse menetlusse võtmisest ei takista hagejal teistkordselt kohtusse pöördumast, kui takistused kõrvaldatakse. Määruse tegemise ajal oli hagi esitamise tähtaeg juba möödunud. Kassatsioonkaebuses palub Välisministeerium Ringkonnakohtu 12. mai 1995. a. otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning teha uue otsuse. Kassaator leiab, et töölepingu lõpetamine M. Nõmtakiga on seaduslik ja põhjendatud. TööK § 219 lg. 3 kohaldamisele ei kuulunud, kuna on vastuolus hiljem vastuvõetud TsÜS §-ga 114. Ringkonnakohus ennistas hagi esitamise tähtaja kuigi keegi protsessiosalistest polnud seda taotlenud, kahjustades sellega kostja kui teise protsessiosalise huve. Hagi on rahuldatud vale kostja vastu. Kohtuotsuses ei ole motiveeritud, et M. Nõmtaki hilinemine 6. mail 1994. a. oli seotud haigestumisega. Kui kohus, arvestades süüteo ja töölepingu lõpetamise asjaolusid, TLS §-st 144 tulenevalt leidis, et töötaja tuleb tööle ennistada, siis vastavalt sama paragrahvi lõikele kaks, pole töötajal õigust hüvitusele. Kolleegiumi istungil pidas vastustaja M. Nõmtak Välisministeeriumi kaebust põhjendamatuks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 12. mai 1995. a. otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TLS § 143 kohaselt võivad pooled töövaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Vastavalt TsKS §-le 4 lg. 1 on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Kohtutel ei ole õigust keelduda
hagiavalduse vastuvõtmisest hagi esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusel. Erinevalt TsÜS §-st 114 lg. 2, mille kohaselt jätab kohus hagi rahuldamata, kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, võib kohus TööK § 219 lg. 3 alusel hagi aegumistähtaja ennistada, kui selle möödalaskmine toimus mõjuvatel põhjustel. TsÜS § 1 järgi on seadus kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse üldosana. Seega ei ole TööK § 219 lg. 3 vastuolus TsÜS §ga 114, sest tsiviilseadustiku üldosa seadus ei reguleeri töösuhteid. TööK § 219 lg. 3 annab kohtule õiguse mõjuvatel põhjustel hagi aegumistähtaega ennistada ja protsessiosalisele võimaluse taotleda selle tähtaja ennistamist. Protsessiosalise vastava taotluse puudumisel on TööK § 219 lg. 3 kohaldamine vastuolus TsKS §-ga 230 lg. 1 p. 1, kuna kohus ei või ületada otsuses poole nõuete piire ja TsKS §-ga 301 lg. 1, kuna ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega, et 1) hagi on esitatud õige kostja vastu. Välisministeerium on asutus, kelle kaudu riik tegutseb välissuhete korraldamisel. EV Suursaatkond Prantsusmaal ei saa iseseisvalt ilma Välisministeeriumi kirjaliku kooskõlastuseta otsustada kohapealt palgatud töötajatega töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamisega seonduvaid küsimusi; 2) distsiplinaarkaristuse vormistamisel ei ole järgitud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 p. 3 nõuet - M. Nõmtakiga TLS § 86 p. 6 alusel töölepingu lõpetamise käskkirjas ei ole tema süüteo kirjeldust; 3) M. Nõmtaki 45-minutilist tööle hilinemist 6. mail 1994. a. ei saa vaadelda töökohustuste süülise rikkumisena. Samal päeval ta haigestus, mille kohta esitas ka vastava tõendi. Hagejal oli haigusleht 6. mai 1994. a., s. o. terve päeva kohta. Haige oli ta kuni töölepingu lõpetamiseni. Kostja ei ole vaidlustanud haiguslehti nende fiktiivsuse motiivil. Kassaatori väide, et kohus jättis põhjendamatult kohaldamata TLS § 144 lg. 2, ei ole asjakohane, sest töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisele järgneb tööandja vastutus TLS § 117 alusel. Töötaja süütegusid TLS § 144 lg. 1 alusel saab hinnata ja ta tööle ennistada, jättes TLS § 144 lg. 2 kohaselt hüvise väljamõistmata, kui töölepingu lõpetamise korra rikkumised ei ole nii olulised, et annaksid aluse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistada. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebus rahuldada. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.