Tartus, 19. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja A. Vinsi osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a. Aleksandra Vinsi teistmisavalduse alusel Viru Ringkonnakohtu 27. veebruari 1995. a. otsuse Aleksandra Vinsi hagis Ervin Vinsi vastu ühisvara jagamiseks. Ida-Viru Maakohtu 12. mai 1994. a. otsusega jäeti Aleksandra Vinsi hagi Ervin Vinsi vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole hageja konkretiseerinud nõuet ja hagi hinda ning ei ole esitanud nõuet kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, et aiamaa koos seal asuvate hoonetega oleks kuulunud talle ning on temalt ebaseaduslikult võõrandatud. Ei ole tõendatud, et pooled jagasid vara abielulahutuse protsessis kokkuleppeliselt. Abielulahutuse ajal 1990. a. oli ühisvaraks sissemaks aianduskooperatiivis "Sõprus", aga mitte seal asuvad hooned. AK Sõprus erastatud vara üleandmisevastuvõtmise aktist selgub, et vastavalt 11. juuni 1993. a. üldkoosoleku otsusele anti E. Vinsi eraomandusse kooperatiivi krundil asuvad suvila, kasvuhoone, majandushoone, kelder, kaev, viljapuud ja marjapõõsad. Hoiuse jagamist A. Vins ei ole taotlenud. Viru Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuses leitakse, et maakohtu otsuse motiivid on õiged. Pooled ei ole oma väiteid ja vastuväiteid tõendanud ega määratlenud jagatava ühisvara maksumust. Apellatsioonikohtule esitatud tõendid ei kinnita garaazi kuulumist abikaasade ühisvara hulka ega ühisvara jagamise kokkulepet. Teistmisavalduses palus A. Vins kohtulahendid tühistada põhjusel, et ta ei ole ühisvarast midagi saanud ning tema kasvatada on kaks last. A. Vinsile ei olnud teada, et AK Sõprus esimees annab välja fiktiivseid dokumente erastatud vara kohta. Ka kohtule ei olnud need faktid teada, mida Ida-Viru maavalitsus peale protsessi avalikustas. E. Vins andis 5000 rubla laste ülalpidamiseks, kuid kohus pidas seda osaks ühisvarast. Avaldaja soovib, et Riigikohus annaks võimaluse õiglaseks ühisvara jagamiseks. Vastuses teistmisavaldusele leidis E. Vins, et avaldus on esitatud hilinemisega, sest A. Vins sai IdaViru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti kirja 15.03.1995. a., teistmisavalduse esitas aga
arutas. Sellised tõendid võivad kinnitada, et faktid on kohtu poolt ebaõigesti tuvastatud, kuid see ei ole teistmise aluseks. Maakohus on aianduskooperatiiviga seonduvaid asjaolusid arutanud lähtudes selle õiguslikust staatusest poolte abielulahutuse ajal 1990. aastal ning hinnates neid tõendeid, mis kohtule otsuse tegemiseks oli esitatud. A. Vins on teistmisavalduses vaidlustanud aga AK-i Sõprus varade erastamise 1993. aastal, pidades uueks asjaoluks Ida-Viru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.