Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, huvitatud isikute S. Loigo, T. Külveti ja tema esindaja vandeadvokaat E. Pihla ning avaldaja H. Porgandi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Saare osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a. Silva Loigo ja Toivo Külveti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
Seppeli surma anti majaraamat välja L. Seppeli nimele ja sellisena ta ka konfiskeeriti ning anti kohaliku nõukogu elamufondi. See ongi vara õigusvastane võõrandamine. Kuni surmani elas L. Seppel oma majas. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Tallinna Linnavaraamet, et T. Külveti ja S. Loigo avalduses toodud asjaolud, millele nad soovisid tähelepanu juhtida, ei olnud olulised erimenetluse jaoks ega saanuks tekitada õiguslikku vaidlust. T. Külvet ja S. Loigo tahtsid vaidlustada vara õigusvastast võõrandamist, kuid erimenetluses arutati omandiõiguse ülevõtmist L. Seppeli poolt pärast tema abikaasa surma 1940. a. Kohus ei otsustanud T. Külveti ja S. Loigo õiguste üle, seega ei pidanud neid protsessi kaasama ja kohus ei rikkunud TsKS § 318 lg 1 p. 3 sätteid. Kolleegiumi istungil jäid T. Külvet, S. Loigo ja nende esindaja E. Pihla kohtuvigade parandamise avalduses esitatud nõudmiste juurde. H. Porgand ja tema esindaja A. Saar vaidlesid avaldusele vastu ning pidasid kohtuotsust õigeks. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 318 lg 1 p. 3 kohaselt on protsessiõiguse normide rikkumine kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud. T. Külvet ja S. Loigo vaidlustasid kohtuvigade parandamise avalduses Seppelite vara õigusvastase võõrandamise ja leidsid, et juriidilise fakti tuvastamisega selles, et L. Seppel oma abikaasa K. Seppeli surma järel elamu ja krundi omandiõiguse üle võttis, otsustati ka T. Külveti ja S. Loigo kui praeguste vaidlusaluse elamu omanike, õiguste ja kohustuste üle. Selline seisukoht on ekslik. Erimenetluses tuvastatu seisukohalt ei olnud tähtsust, kas majavaldus võõrandati hiljem õigusvastaselt või mitte. Abikaasadevahelistes omandi- ja pärimissuhetes ei olnud T. Külvet ja S. Loigo isikuteks, kelle õigusi ja kohustusi need suhted oleks puudutanud. Seega puudus kohtul seaduslik alus nende protsessi kaasamiseks. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 3 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsus muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.