Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 1995. a. Nikolai Pavlovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Kallaste Rajooni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määruse Kallaste Rajooni TSN TK Kommunaalmajanduse osakonna hagis Filimon Pavlovi, Nikolai Pavlovi, Anfissa Pavlova ja Feodor Pavlovi vastu kinkelepingu tühistamiseks. ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrusega jäeti muutmata Kallaste Rajooni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus. Nimetatud otsusega tühistati
seda
kinkida.
Tsiviilasjade
kohtukolleegiumi
määruses
märgitakse,
et
seadusest
möödahiilimise sihiga sõlmitud lepingu notariaalne tõestamine ei takista sarnase lepingu tühistamist kohtu poolt. Kinkija andis lepingu sõlmimisel notariaalkontorile ebaõigeid andmeid, väites, et kingitav majavaldus ei kuulu seaduse alusel natsionaliseerimisele. Kohtukolleegium leidis, et kohtuotsus on sisuliselt õige ja kooskõlas VNFSV TsK §-ga 30. Avalduses palub Nikolai Pavlov, viitamata konkreetsele materiaal- või protsessiõiguse normi rikkumisele, varasemad kohtulahendid tühistada ja tunnistada kinkeleping kehtivaks. Avaldaja leiab, et sisuliselt oli tegemist sotsialistliku ebaseadusliku represseerimisega ja Eesti Vabariigis omandi kaitset puudutavate sätete rikkumisega. Kolleegium leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna TsKS §-s 355 sätestatud alused kohtulahendite tühistamiseks puuduvad. Tartumaa Hooneregistri teatise kohaselt omandas Filimon Pavlov vaidlusaluse majavalduse pärimise teel 1921. a. ja see natsionaliseeriti ENSV MN 29. septembri 1951. a. määruse alusel. Vaidluse lahendamise ajal kehtinud "ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus suurte majade natsionaliseerimise seadluse täiendamise kohta" kohaselt kui ühe ja sama omaniku omanduses on kaks või enam maja, siis kuuluvad kõik need majad natsionaliseerimisele, kui nende majade kasuliku põrandapinna kogusumma ületab eelmises lõikes ettenähtud ülemmäära, olgugi et iga üksiku maja kasulik põrandapind on alla ülemmäära. Seega, Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi põhjendus, et kuna kinkijast majaomanikult on varem natsionaliseeritud maja, siis kuulub natsionaliseerimisele ka Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuv maja, ning Filimon Pavlovil polnud õigust seda kinkida, oli kooskõlas kehtinud seadusega. ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi § 30 kohaselt oli tühine toiming, mis oli teostatud seadusvastase või seadusest möödahiilimise sihiga.
Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuva õigusvastaselt võõrandatud majavalduse tagastamine või kompenseerimine toimub omandireformi aluste seaduses kehtestatud alustel ja korras. Juhindudes TsKS §-dest 355 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Nikolai Pavlovi kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata, Kallaste Rajooni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrus jätta muutmata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.