Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Mare Kursi ja Mihkel Kingo esindaja vandeadvokaat S. Musta ja Jüri Veide ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 1995. a. Mare Kursi ja Mihkel Kingo kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 1995. a. otsuse Jüri Veide hagis M. Kursi ja M. Kingo vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks ja pärandvara nõudmiseks. Juhindudes APK §-st 58 lg. 2 ja TsK §-st 536 jättis Tartu Linnakohus Jüri Veide hagi Mihkel Kingo ja Mare Kursi vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks ja pärandvara nõudes rahuldamata. J. Veide apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Linnakohtu 21. detsembri 1994. a. otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega tuvastas juriidilise fakti, et 11. jaanuaril 1990. a. Tartus oma viimases elukohas surnud Erich-Aleksander Kingo on 15. aprillil 1952. a. sündinud Jüri Veide isa. Ringkonnakohus eraldas E.-A. Kingo pärandvarast Jüri Veidele kuuluva osa. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt on linnakohus, juhindudes otsuse tegemisel APK §-st 58 lg. 2, asjas olevatele tõenditele andnud väära hinnangu. Asjas kogutud tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et E.-A. Kingol oli enne hageja sündi ühine majapidamine hageja ema E. Veidega ning E.A. Kingo tunnistas oma isadust J. Veide suhtes. Kostja tunnistajate ütlused ei lükka ümber tõendatud asjaolusid E.-A. Kingo ja E. Veide kooselu ja ühise majapidamise ega selle kohta, et E.-A. Kingo on tunnistanud oma isadust hageja suhtes. Ringkonnakohus leidis, et olenemata sellest, et APK sätted kaotasid kehtivuse alates 1. jaanuarist 1995. a., tuleb antud asjas kohaldada selle koodeksi paragrahvi 58, kuna linnakohus on oma otsuse teinud enne 1. jaanuari 1995. a. ning kohtus ei saa tõendite ebaõigest hindamisest tuleneva kohtuvea tõttu panna hagejat halvemasse olukorda, kohaldades kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Kassatsioonkaebuses paluvad M. Kurs ja M. Kingo tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. juuli 1995. a. otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J. Veide hagi rahuldamata. Kaebuse väidete kohaselt viitab ringkonnakohus vaid hagejapoolsetele tunnistajatele, kes aga ei osanud põhjendada, miks isaduse küsimus oli lahendamata E.-A. Kingo eluajal. E. Veide kooselu E.-A. Kingoga ei olnud võimalik, sest samal ajal elas E.-A. Kingo koos A. Kajakuga, kes seda kohtus kinnitas. Ringkonnakohus ei ole hinnanud tunnistajate S. Vääri, A. Kajaku, L. Kingo ja L. Lillo ütlusi selle kohta, et E.-A. Kingo peale sõda tevislike põhjuste tõttu lapsi saada ei võinud. Ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse sätted ei kuulu kohaldamisele, on vastuolus PkS §-ga 135 lg. 2, sest linnakohtu otsust ei saa pidada jõustunud kohtuotsuseks, kuna see vaidlustati apellatsioonkaebusega. Vastuses kassatsioonkaebusele palub J. Veide jätta kaebuse rahuldamata, sest kohtus on leidnud
kinnitust tema ema ja E.-A. Kingo kooselu ja ühine majapidamine enne tema sündi ning hiljem tema ühine kasvatamine ja ülalpidamine, samuti E.-A. Kingo poolt isaduse tunnistamine. APK sätete kohaldamine oli õiguspärane, sest asja arutamisel linnakohtus kehtis nimetatud seadus. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 6. juuli 1995. a. otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada materiaal- ja protsessiõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht APK § 58 sätete kohaldamise ja perekonnaseaduse kohaldamata jätmise kohta. PkS § 130 lg. 2 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist tekkinud ja sel päeval kestvatele perekonnaõigussuhetele perekonnaseaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Vastavalt PkS §-le 135 lg. 1 tuvastab kohus pärast selle seaduse jõustumist isast põlvnemist käesoleva seaduse § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et selle paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui jõustunud kohtuotsusega on enne selle seaduse jõustumist isaduse tuvastamise nõue jäetud rahuldamata. Tartu Linnakohtu 21. detsembri 1994. a. otsus ei jõustunud apellatsioonkaebuse esitamise tõttu. Seega kuulus PkS § 42 kohaldamisele. PkS § 42 lg. 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. J. Veide apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Hagi rahuldamata jätmisel tugines linnakohus ka tunnistajate S. Vääri, A. Kajaku, L. Kingo ja L. Lillo ütlustele, et E.-A. Kingo pärast sõja lõppu tervislikel põhjustel lapsi ei saanud. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja ütlustel põhineva asjaolu osas, siis vastavalt TsKS §-le 317 ei ole apellatsioonikohtul õigust kohtuotsust selles osas muuta ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või põhjusi märkimata, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohtu istungil eelpool nimetatud tunnistajaid üle ei kuulatud. Kohtuotsuses ei ole märgitud põhjusi, miks tunnistajate ütlusi tuleb teisiti hinnata või miks neid ütlusi ei arvestata. Kuigi apellatsioonikohus leidis, et tunnistajate S. Vääri, A. Kajaku, I. Kingo ja L. Lillo ütlused ei lükka ümber teiste tõenditega tõendatud asjaolusid E.-A. Kingo ja E. Veide kooselu ja ühise majapidamise olemasolu kohta ja et E.-A. Kingo on tunnistanud isadust hageja J. Veide suhtes, võivad need ütlused välistada J. Veide põlvnemise E.-A. Kingost. Selle asjaolu jättis ringkonnakohus tähelepanuta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebus rahuldada. Tagastada Mare Kursile 3. augustil 1995. a. tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ja Mihkel Kingole 3. augustil 1995. a. tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.