lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/1-47/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.10.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-47/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.10.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-47/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, V. Lepa esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. septembril 1995. a. Lembit Puusilla kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse Lembit Puusilla hagis Valdik Lepa vastu Kuuse nr. 30 talu elumaja nõudes. Pärnu Maakohtule esitatud hagis palus L. Puusild tema isale Aleksei Puusillale kuulunud Pärnu maakonnas Paikuse vallas Kodara külas asuva Kuuse nr. 30 talu elumaja väljamõistmist Valdik Lepalt. Saksa armees teenimise pärast viibis A. Puusild sõjavangina filterlaagris, kust saadeti edasi tööpataljoni. Vangistuse ajal võõrandas 19. aprillil 1945. a. tema talu Paikuse valla täitevkomitee kui teadmata kadunud isiku vara. Võõrandati ka talu elamu ja anti tasuta Maria Assafreile. Pärast viimase surma läks elamu 1965. a. pärandina üle Maria Assafrei vennale Joann Lepale. 1968. a. päris elamu Joann Lepa poeg Valdik Lepa. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonna-komisjon tunnistas 18. veebruaril 1994. a. otsusega nr. 127 hageja koos õdede ja vendadega omandireformi õigustatud subjektiks vaid õigusvastaselt võõrandatud talu maade osas. Hagis palus L. Puusild tunnistada tema omandiõigust Kuuse talu elamule, kuna kostja Valdik Lepa ei ole heauskne omandaja. Seda ei olnud ka tema isa ja tädi Maria Assafrei, sest elamu anti viimase omandiks tasuta. Pärnu Maakohtu 3. veebruari 1995. a. otsusega jäeti L. Puusilla hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsustas asja TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel L. Puusilla apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei ole tõendatud, et vaidlusaluse elamu omanikuks oli hageja isa ning et elamu võõrandati 1945. a. õigusvastaselt ning anti tasuta üle M. Assafreile. Elamu ehitas kostja tädimees A. Assafrei, mida kinnitasid ka tunnistajad, kelle ütluste usaldusväärsuses ei olnud kohtul alust kahelda. Paikuse valla täitevkomitee 19. aprilli 1945. a. istungi protokolli nr. 150 kohaselt võõrandati Kuuse talu maad ja üks ehitis, mis anti üle Jüri Oldrele. Protokollist ei nähtu, kas võõrandati elumaja või mõni muu ehitis. Kassatsioonkaebuses palub L. Puusild Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kassaatori arvates ei võinud apellatsioonkaebust lahendada kohtuistungit pidamata, kuna kaebuses vaidlustati esimese astme kohtu otsus tõendite hindamise osas TsKS § 317 alusel ning taotleti tunnistajate ülekuulamist apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioonikohus jättis vastuolus TsKS § 283 lg. 4 teda ilma õigusest taotleda tunnistajate ülekuulamist. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja kaebust põhjendamatuks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistamiseks alus puudub.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Vastavalt TsKS §-le 292 lg. 1 p. 1 otsustab apellatsioonikohus asja apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata, kui ta üksmeelselt leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassaatori väide, et apellatsioonikohus ei või kaebust lahendada kohtuistungit pidamata kui kaebuses vaidlustatakse tõenditele antud hinnang ning taotletakse tunnistajate ülekuulamist, on väär. TsKS § 317 kehtestab apellatsioonikohtule kohustuse mitte muuta tõendite hindamise peale esitatud kaebuse läbivaatamisel esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlustel, eksperdi arvamusel või poole vande all ülekuulamisel põhineva asjaolu osas, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või põhjusi märkimata, miks neid tõendeid tuleb hinnata teisiti. Apellatsioonikohus maakohtu otsust ei muutnud. Samuti ei tulene TsKS §-st 283 lg. 4, et tunnistaja ütluste ärakuulamise taotluse esitamisel ei või apellatsioonikohus kaebuse ilmse põhjendamatuse korral asja lahendada TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel. Seega ei ole apellatsioonikohus tsiviilkohtupidamise seadustiku nõudeid rikkunud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsus muutmata ja Valdik Lepa kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.