Eesti Vabariigi nimel Tartus, 5. oktoobril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A. Pasti ja avaldaja I. Lehteri osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. septembril 1995. a. Tallinna Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Valga Maakohtu 18. augusti 1994. a. otsuse Ilse Lehteri avalduses isaduse tuvastamiseks. Valga Maakohtu 18. augusti 1995. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et 5. jaanuaril 1950. a. Tapa linnas sündinud Ilse Esauli (peale abiellumist Lehter) isaks oli Kalju Karo. Tallinna Linnavalitsus palus avalduses kohtuvigade parandamiseks kohtuotsuse tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. TsKS § 258 lg 2 kohaselt peab otsuses märkima fakti tuvastamise eesmärgi. Kohus märkis vaid, et fakti tuvastamine on vajalik sugulussidemete korrastamiseks (juriidilise fakti pärast) ja seetõttu jäi märkamata, et protsessi pidanuks kaasama asjast huvitatud isikuna Tallinna Linnavalitsuse, sest juriidilise fakti tuvastamise tagajärjel tagastati avaldajale elamu Tallinnas Hagudi 12, mis kuulus seni kohalikule omavalitsusorganile, seega asjast huvitatud juriidilisele isikule. Eeltoodu tõttu jäi välja selgitamata võimaliku õigusliku vaidluse olemasolu. TsKS § 254 lg 3 kohaselt tulnuks õigusliku vaidluse tekkimisel jätta avaldus erimenetluses läbi vaatamata ja hagi tulnuks esitada üldistel alustel. Kohtuotsuse kirjeldavas osas on ebatäpsused nimetähtedes ja kohtule ei esitatud Ilse Lehteri abielutunnistust. Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leidis Ilse Lehter, et isaduse fakti tuvastamise põhjusena on kohtuotsuses märgitud sugulussuhete korrastamine ning sellest piisab. Tallinna Linnavara Ametile teatas avaldaja esindaja 14. aprillil 1994. a. kohtuasja kulgemisest - seega oli linnavalitsus teadlik isaduse fakti tuvastamisest, kuid nende esindaja osavõtt protsessist poleks muutnud kohtuotsust isaduse tuvastamise suhtes. Trükivead nimetähtedes on parandatavad ilma uut otsust tegemata, sest resolutiivosas on kohtuotsus igati õige. Avaldaja abielutunnistus oli esindajal kohtuistungil kaasas ja selle koopia on lisatud käesolevale vastulausele. Tegelikult on kohtuotsuse tühistamise algatanud Märt Karu, kes soovib Hagudi 12 elamut erastada. Kolleegiumi istungil jäid Tallinna Linnavalitsuse esindaja ja avaldaja I. Lehter oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. TsKS § 255 lg 1 kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Sellest tulenevalt peab kohtule esitatud avalduses olema märgitud, milleks on avaldajal vaja fakti tuvastada (TsKS § 257 lg 2). Avaldaja on oma vastulauses kohtuvigade parandamise avaldusele kinnitanud, et Tallinna Linnavara Ametile isa vara tagastamise avaldust esitades informeeris ta nimetatud ametit sellest, et ta esitas materjalid kohtule isaduse
tuvastamiseks ja teatas 14. aprillil 1994. a. kohtuasja kulgemisest. Seega ei nimetanud I. Lehter teadlikult kohtule juriidilise fakti tuvastamise tegelikku eesmärki ja nagu nähtub 18. augusti 1994. a. kohtuistungi protokollist, kohus seda ka ei küsinud, rahuldudes väitega, et avaldaja vajab fakti tuvastamist sugulussuhte vormistamiseks ning võttes sellega asjast huvitatud isikutelt võimaluse olla kaasatud protsessi. See on aga protsessiõigusnormi rikkumine, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ja on kohtuotsuse tühistamise aluseks. TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi huvitatud isikute ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254 lg 3). Kohtuvigade parandamise avalduses märgib Tallinna Linnavalitsus õigesti, et neid tulnuks kaasata protsessi asjast huvitatud isikuna, kuna vara, mille omanikuks I. Lehter sai pärast isaduse tuvastamist, oli kohaliku omavalitsuse omanduses. Kohtuvigade parandamise avalduses toodud ülejäänud protsessuaalsed ebatäpsused ei ole olulised protsessiõigusnormi rikkumised, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Valga Maakohtu 18. augusti 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.