lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/III-2/1-51/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.09.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-51/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.09.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/1-51/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. septembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Kalme ja kostja esindaja vandeadvokaat H. Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a. Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja vandeadvokaat A. Kalme kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsuse Eestimaa Talupidajate Keskliidu hagis AS Eesti Külaehitus vastu Vabariikliku Koondise Eesti Külaehitus varade OÜ Eesti Külaehitus poolt ülevõtmise ja OÜ Eesti Külaehitus ja AS Eesti Külaehitus asutamislepingute ja põhikirjade kehtetuks tunnistamiseks. 14.02.1991. a. asutamislepingu kohaselt Vabariikliku Koondise "Eesti Külaehitus" (VK EKE) ühiste omanike esindajad asutasid Osaühingu "Eesti Külaehitus" (OÜ EKE), mille põhikiri registreeriti 07.05.1991. a. 30.04.1992. a. asutamislepingu kohaselt OÜ EKE osanikud asutasid Aktsiaseltsi "Eesti Külaehitus" (AS EKE), mille põhikiri registreeriti 25.05.1992. a. Ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus, millega hagi jäeti täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VK EKE kujunemisprotsess AS-ks EKE toimus reorganiseerimise teel vastavate õigusaktide alusel. Eesti Vabariigi 04.06.1992. a. seaduse kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse 02.09.1992. a. määrusega nr. 258 aktsepteeriti riigivõimu tasandil AS EKE eksistentsi õiguslikul alusel. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 1991.a. määrust, millega anti OÜ-le EKE asutamisluba ei ole tühistatud. Kui põllumajandusreformi õigustatud subjektidel tekkis reformi läbiviimisel pretensioone, siis tuli need lahendada põllumajandusreformi seaduses (PRS) sätestatud korras. Põllumajandusreformi õigustatud subjektid ei ole volitanud hagejat hagi esitama. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks arutamiseks apellatsioonikohtusse järgmistel põhjustel:

1.Puuduvad põhjendused, et VK EKE kujunes AS-ks EKE seaduslikul teel; 1) VK-l EKE ei olnud osanikke, tema ülalpidamiskulud tasusid ehituste tellijad kolhoosidevaheliste ehitusorganisatsioonide kaudu. Kolhoosidevahelised Ehituskontorid (KEK), olemata EKE osanikud ei saanud olla osanikeks OÜ-s EKE. 1991. a. osaniketa organisatsiooni VK EKE kujunemine osanikega OÜ-ks EKE ja 1992. a. AS-ks EKE ei olnud võimalik ning oli ka vastuolus Majandusühingute põhimääruse §-ga 51, sest asutamislepingutes nimetatud osanikud ei tasunud osamakse. VK EKE ja KEK-d ei olnud ei põhikirjade, TsK §-i 103 ega Omandiseaduse § 18 lg. 2 kohaselt omanikud, vaid vastavalt TsK §-le 97 oma bilansis oleva vara operatiivsed haldajad. VK EKE reorganiseerimise tulemusel said varade operatiivsed haldajad omanikeks, mis ei vasta Omandireformi aluste seaduse §-le 34, mille kohaselt erastamise üheks subjektiks saab olla füüsiliste

isikute ühisel omandil põhinev majandusühing. OÜ EKE ja AS EKE osanikud ja aktsionärid on juriidilised isikud, mis ei põhine füüsiliste isikute omandil; 2) 1982. a. ENSV MN poolt kinnitatud VK EKE kehtiva põhikirjaga paralleelselt koostati 1989. ja 1990. a. kinnitamata ja seega õigustühised põhikirjad, kuid kõik nimetatud põhikirjad sätestasid VK EKE tegevuse lõpetamise vaid likvideerimise teel välistades sellega võimaluse VK EKE reorganiseerimiseks; 3) ENSV ÜNP 1990. a. otsuse "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest" p. 1 kohaselt oli omandivormi muutmine keelatud. See keeld ei laienenud EV ÜN 12.03.1992. a. otsuse "Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse rakendamise kohta" p. 7 kohaselt põllumajandusreformi kohustatud subjektidele alates reformikomisjoni moodustamisest. Hoolimata eelnimetatud keelust reorganiseerus VK EKE OÜ-ks EKE ning omandas VK EKE varad, kuigi need kuulusid riigile; 4) VK EKE reorganiseerimisotsuse võttis 31.10.1990. a. vastu olematu volikogu, sest volikogu olemasolu sätestava VK EKE paralleelpõhikirja registreeris Tallinna Linnavalitsus 13. novembril 1990. a.; 5) VK EKE ainsa tegevusala,organisatsioonide ja ettevõtete juhtimise, üleminek õigusjärgluse korras OÜ-le EKE on vastuolus ettevõtteseaduse §​i 17 lg.-ga

2.Pealegi kaotas VK EKE sellel tegevusalal tegutsemise õiguse ettevõtteseaduse jõustumisel. Kuna OÜ EKE põhikirjalised tegevusalad ei vasta VK EKE tegevusaladele, siis ei ole tegemist VK EKE reorganiseerimisega; 6) OÜ EKE ei olnud põhikirja järgi VK EKE õigusjärglane, seega ei saanud VK EKE reorganiseeruda AS-ks EKE; 2. Kuigi OÜ EKE asutamisluba kehtib, ei muuda see asutamist seaduslikuks, sest linnavalitsus ei olnud kohustatud kontrollima asjaolusid ja põhjendusi, mis on toodud hagiavalduses. Seejuures on tähelepanuväärne, et Tallinna Linnavalitsus andis 3. mai 1991. a. määrusega nr. 106 asutamisloa OÜ-le EKE ilma õigusjärgluseta;
3.Valitsuse poolt AS EKE lülitamine vara taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjektide nimekirja ei kinnita kostja eksisteermist õiguslikul alusel, sest valitsuse eesmärk oli kindlaks määrata, kelle tegelikus valduses oli taasriigistamisele ja erastamisele kuuluv vara;
4.Hagi ei saa lahendada põllumajandusreformi seaduse või reformikomisjoni põhimääruses sätestatud korras, sest hagiga taotletakse OÜ EKE ja AS EKE asutamise kehtetuks tunnistamist, VK EKE seaduslikku likvideerimist ja tema kooperatiivses halduses olnud vara üleandmist neile, kes võtsid osa selle vara loomisest. See on võmalik alles peale majanditevahelise ettevõtte reformi läbiviimise korda reguleeriva eriseaduse vastuvõtmist. Seadust kooperatiivsete, riiklikkooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta kohaldada ei saa;
5.Ringkonnakohus väidab paljasõnaliselt, et hagejal ei olnud õigust hagi esitada, motiveerimata, miks ta hageja põhjendustega ei nõustu. Hageja on esitanud hagi TsKS § 5 lg. 1 p. 2 ja oma põhikirja alusel, vajamata selleks liikmete volikirju. Kuna kohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, vaid arutas asja sisuliselt ja tegi otsuse, siis sellega kinnitas kohus hageja volitusi hagi esitamiseks.

Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu korras toimub konkreetse tsiviilõigussuhte subjekti rikutud või vaidlustatud õiguste kaitse. Seega hagi rahuldamise eelduseks on hagejale kuuluva subjektiivse tsiviilõiguse rikkumine õigussuhte teise subjekti poolt (TsKS § 4 ja 5 lg. 1 ning TsÜS § 112). Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) põhikirja § 7 kohaselt võivad tema liikmeteks olla talupidajate liidud ja liikmesorganisatsiooni liige on samaaegselt ka ETKL-i liige. Seega ETKL-i liikmeks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. TsKS § 69 lg. 1 kohaselt on tsiviilprotsessi poolteks - hagejaks ja kostjaks - üksikisikud (füüsilised isikud) ja juriidilised isikud. Sama paragrahvilõike 2 kohaselt isik, kelle huvides algatati asi ühiskondliku organisatsiooni avaldusel (§ 5) on hageja. Hagiavaldusest nähtub, et see esitatakse talupidajate ja teiste põllumajandusreformi õigustatud subjektide huvides. Teiste nimel esinemiseks ei anna ETKL-le volitusi tema põhikiri. Hagis ühtegi teist hagejat (ETKL-i liikmesorganisatsiooni või viimase liiget) peale ETKL-i näidatud pole. Tsiviilprotsessi poolteks, s.h. hagejaks, saavad olla konkreetsed isikud. Hagejaks ei saa olla määratlemata hulk anonüümseid talupidajaid. Seega võib antud asjas hagejana käsitleda ainult ETKL-i kui iseseisvat juriidilist isikut. ETKL-l puudus tsiviilõigussuhe VK-ga EKE viimase reorganiseerimise ajal 1991. a. OÜ-ks EKE. ETKL ei olnud VK EKE varade omanik. ETKL-l puudus tsiviilõigussuhe ka OÜ-ga EKE viimase reorganiseerimise ajal 1992. a. aprillis - mais AS-ks EKE, sest ta polnud OÜ EKE osanik. ETKL-l ei tekkinud tsiviilõigussuhet VK-ga EKE, OÜ​ga EKE ja AS-ga EKE ka põllumajandusreformi seaduse jõustumisega 12.03.1992. ETKL ei ole põllumajandusreformi õigustatud subjekt. PRS § 5 lg. 3 p. 1 ja 5 kohaselt tagab põllumajandusreformi komisjon ühismajandi vara inventeerimise ja teeb kindlaks sama seaduse §-s 3 lg. 1 p.-s 2-12 loetletud isikute ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse. PRS § 3 lg. 1 p. 12 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektiks ühismajand majanditevahelise ettevõtte osanikuna. Seega reformikomisjonil oli võimalus kindlaks määrata ühismajandi varaosa suurus majanditevahelise ettevõtte osanikuna ja arvestada seda varaosade kindlaksmääramisel ühismajandi varas. Majanditevahelise ettevõtte osanikeks ja vastava tsiviilõigussuhte subjektiks võisid olla seega ühismajandid või nende õigusjärglased, mitte ETKL ja ühismajandi töötajad. Seega on sisuliselt õige ringkonnakohtu järeldus, et ETKL-i füüsilisest isikust liikme kui põllumajandusreformi õigustatud subjekti võimalikud nõuded majanditevahelise ettevõtte vara suhtes kuuluvad lahendamisele põllumajandusreformi käigus PRS-s ettenähtud korras. Kuna VK-e EKE reorganiseerimisega ei rikutud hageja õigusi, siis kassatsioonkaebuse ülejäänud väited pole selles asjas asjakohased ja jäävad tähelepanuta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.