Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. septembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja R. Kiviselja ja kostja esindaja vandeadvokaat V. Brügeli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. septembril 1995. a. Rein Kiviselja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 1995. a. otsuse kassaatori hagis Riigi Täitevameti vastu distsiplinaarkorras karistamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, äravõetud lisatasu saamiseks ja tööle ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 05.04.1995. a. otsusega tuvastati, et hageja töötas kostja juures alates 10.05.1993. a. Täitevameti peadirektor karistas oma käskkirjaga nr. 51-k hagejat valju noomitusega, pannes talle süüks ehitustegevuse seiskumise Tallinna vanglas. Käskkirjaga nr. 58-k 16.06.1994. a. võeti hagejalt ära lisatasu 1400 krooni kuus, mis oli talle määratud kostja käskkirjaga nr. 22 04.02.1994. a. 05.07.1994. a. vabastati hageja teenistusest seoses tema ametikoha koondamisega Täitevametnike teenistusmäärustiku § 90 p. 6 alusel. Tallinna Linnakohus rahuldas haginõuded osaliselt. Tühistati Rein Kiviseljale Täitevameti peadirektori 30.05.1994. a. käskkirjaga nr. 51-k määratud distsiplinaarkaristus ning mõisteti Täitevametilt hageja kasuks 760 krooni alusetult ära võetud lisatasu ning 1180 krooni advokaadi abi eest. Tööle ennistamise osas jäeti hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et hageja tööle ennistamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja töötas peadirektori asetäitjana ning koosseisu nimestiku alusel allusid talle tootmis-tehnikaosakond, varustus-, turustusja intendandiosakond, kapitaalehitusosakond ja majandusgrupp. Alates 01.07.1994. a. kehtiva koosseisu nimestikus hageja ametikohta ei olnud. Kahest peadirektori asetäitja ametikohast jäi täitmata asetäitja ametikoht täitevbüroode ja probatsiooni alal, kuid oma sisult oli see erinev hageja poolt täidetud ametikohast. Eelseisvast koondamisest hagejale ette ei teatatud. Seadus näeb sellisel juhul ette keskmise palga maksmist aja eest, mille võrra töötajale lepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Seda kostja ka tegi, makstes hagejale hüvitust nelja kuu keskmise palga ulatuses. Tunnistajate ütluste kohaselt pakuti hagejale vakantseid kohti, kuid ta ei olnud nendest huvitatud. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium muutis linnakohtu otsust ning mõistis Täitevametilt Rein Kiviselja kasuks välja 6052 kr. 25 s. 760 kr. asemel ning riigilõivu riigituludesse 363 kr. 10 s. Muus osas jättis tsiviilkolleegium kohtuotsuse muutmata, leides, et linnakohtu otsus tööle ennistamise nõude rahuldamata jätmises on põhjendatud ja täiendavat motiveerimist ei vaja. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsus osaliselt - tööle ennistamise nõude osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks apellatsiooniastmesse, kuna kohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Töölepingut saab lõpetada vaid TLS-s ettenähtud korras, mitte aga seadusest alamalseisva teenistusmäärustiku alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil hageja loobus tööle
ennistamise nõudes kassatsioonkaebusest. TsKS § 334 lg. 3 alusel lõpetab kolleegium selles osas kassatsioonimenetluse. Kaebuses leitakse ka, et ringkonnakohus on jätnud lahendamata kohtukulude jaotuse poolte vahel. Vastustaja leiab, et kohtukulud jaotati juba linnakohtu otsusega ning kassaatori väide on põhjendamatu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele kohtukulude osas. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja I astme kohtus tasunud advokaadi abi eest 1180 krooni käskkirjade tühistamise ja lisatasu nõudes ning 1180 krooni tööle ennistamise nõudes. Tasumine toimus enne nimetatud nõuete liitmist ühte menetlusse. Apellatsiooniastmes on hageja tasunud advokaadi abi eest kokku 1534 krooni. TsKS § 58 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast, kuid mitte üle seadusega kehtestatud määra. Kuna tööle ennistamise nõuet ei rahuldatud, siis selles osas tasutud kulud advokaadi abi eest (1180 krooni) ei kuulu kostjalt hagejale väljamõistmisele. Linnakohtu poolt sissenõutud 1180 krooni katab nii käskkirjade tühistamise kui lisatasu nõudelt I astmes kantud kulu advokaadi abi eest. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ainult raha nõudmise osas ja mõistis kostjalt hagejale välja 5292 kr. 25 s. (6052 kr. 25 s. - 760 kr.) rohkem. Kuna hageja oli esitanud kviitungi advokaadi abi eest tasumise kohta, siis TsKS § 57 lg. 6 kohaselt pidi ringkonnakohus muutma ka kohtukulude jaotust. Seega kuulub hagejale täiendavalt sissenõudmisele advokaadi abi eest 264 kr. 20 s. (5292 kr. 25 s. x 5 %). Juhindudes TsKS §-st 334 lg. 3 ja 346 p. 4 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 05.04.1995. a. otsus muuta ja välja mõista Riigi Täitevametilt 264 (kakssada kuuskümmend neli) krooni 20 (kakskümmend) senti Rein Kiviselja kasuks advokaadi abi kulude katteks. Muus osas jätta Ringkonnakohtu otsusmuutmata. Kassatsioonkaebus kohtukulude osas rahuldada. Lõpetada kassatsioonimenetlus tööle ennistamise nõude osas. Tagastada Rein Kiviseljale 15.05.1995. a. Hoiupanka tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks , T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.