lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/III-2/3-15/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 06.09.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/3-15/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
06.09.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
624
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/3-15/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. septembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, asjast huvitatud isiku Juta Käsperi esindaja vandeadvokaat A. Kõo osavõtul vaatas läbi 28. augustil 1995. a. avalikul kohtuistungil Juta Käsperi kohtuvea parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsuse Katrin Lind"i avalduses pärimisõiguse tekkimise fakti tuvastamiseks. Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus Katrin Lind tunnistada tema seadusjärgse pärimisõiguse tekkimise fakti majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Avaldus esitati TsKS §-de 255 lg 6 ja 256 alusel. Kohtule esitatud avalduse kohaselt abiellusid Mari ja Jakob Vimm 4. jaanuaril 1925. a. Maja SuurVeski 15 ostis Jakob Vimm 30. aprillil 1925. a. ning see kuulus abikaasadele ka natsionaliseerimise ajal 1949. a. Mari Vimm suri 1956. a., Mari Vimmi esimesest abielust sündinud poeg Alfred Kossar (Katrin Lindi isa) suri 1959. a. ja Jakob Vimm suri 1972. a. Jakob Vimmil lapsi ei olnud. Katrin Lind palus tuvastada, et ta on oma vanaema seadusjärgne pärija vaidlusaluse majavalduse suhtes, sest vara kuulus natsionaliseerimise momendil nii Mari kui Jakob Vimmile. Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsusega tuvastati juriidilise tähtsusega fakt selles, et Katrin Lindil on tekkinud seadusjärgse pärimise õigus majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Otsuse motiivide kohaselt kuulus majavaldus Mari ja Jakob Vimmile. Maja seadusjärgne pärija on Katrin Lind, sest Mari Vimm suri 1956. a., tema poeg Alfred Kossar suri 1959. a. ja Jakob Vimm suri 1972. a. Kohtuvea parandamise avalduses palub Juta Käsper tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsuse protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Juta ja Martin Käsperile (Jakop Vimmi õelastele) on Pärnu Linnavalitsuse 22. aprillli 1994. a. korraldusega nr. 190-p tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana kummalegi 1/2 osa majavaldusest Pärnus Suur-Veski 15. Seega on Pärnu Linnakohtu otsusega muudetud Juta Käsperi õigusi vaidlusalusele majavaldusele ilma, et teda oleks kaasatud kohtuprotsessi asjast huvitatud isikuna. Isegi kui eeldada, et Katrin Lind on pärija, kellel on õigus tagasi nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara, tulnuks välja selgitada, milline on selle osa suurus, mitte aga pidada teda kogu vara pärijaks, nagu seda kohtuotsusega tehtud on. Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leiab Katrin Lind, et kohtuotsus on õige. Tegemist ei olnud abikaasade lahusvaraga, vaid ühisvaraga. Varade tagastamise komisjon jättis K. Lindi ebaõigesti välja pärijate ringist. Kolleegiumi istungil palus Juta Käsperi esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja ja teiste huvitatud isikute osavõtul. Kohus jättis selle seadusenõude tähelepanuta. 4. mail 1994. a. oli Pärnu Linnavalitsus kohtule teatanud, et juriidilise fakti tuvastamine ei puuduta otseselt Pärnu Linnavalitsust, küll aga

Martin ja Juta Käsperit, kes taotlesid vaidlusaluse majavalduse tagastamist neile. Kohus jättis Martin ja Juta Käsperi, vaatamata linnavalitsuse kirjale, protsessi kaasamata, rikkudes sellega nende protsessuaalset õigust osaleda protsessis. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kui avaldaja Katrin Lind on esitanud kohtule kõik sugulust tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et ta on Mari Vimmi pojatütar, siis ei ole kohtul seaduslikku alust selle juriidilise fakti tuvastamiseks. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254 lg 3). Kohtule esitatud avaldustes vaidlustas Katrin Lind majavalduse kuuluvuse Jakob Vimmile, pidades seda abikaasade ühisvaraks. See asjaolu viitab võimalikule õigusliku vaidluse tekkimisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Tagastada Juta Käsperile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on makstud Põhja-Eesti Panga Pärnu filiaali 13. märtsil 1995. a. kviitungiga nr. 20282. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.