lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/2-9/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.06.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/2-9/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.06.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/2-9/95

MÄÄRUS

Tartus, 21. juunil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. juunil 1995. a. Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse ja Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse Oskar Tuule hagis V. Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnistamiseks.

20.jaanuaril 1961. a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus Oskar Tuulele talund Ala-Küka nr. 63 Voorepalu külas Kõlleste vallas Põlva maakonnas (end. Kambja vallas Tartumaal), kust O. Tuul lahkus 1953. aastal halva tervise tõttu. Tallu jäid elama hageja õed ja hiljem naisevend Johannes Lind. 1959. a. tahtis hageja asuda tallu elama, kuid siis selgus, et hooned on V. Sassi nim. sovhoosi omandiks arvatud. Hageja palus TsK § 59 alusel, milles sätestati omaniku õigus hageda oma vara võõrast seadusevastasest valdusest, tunnistada tema omandiõigust Ala-Küka taluhoonetele ning ennistada hagi esitamise tähtaeg, sest hoonete äravõtmisest sai ta teada alles 1959. aastal. Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsusega jäeti ennistamata O. Tuule hagi esitamise tähtaeg ning jäeti hagi läbi vaatamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei olnud põhjendatud O. Tuule väited, et ta sai talle kuuluvate taluhoonete üleandmisest V. Sassi nim. sovhoosile teada alles 1959. a. Riikliku Kindlustuse Inspektuuri tõendi kohaselt ei olnud O. Tuule taluhooned maksustatud alates 1950. aastast, seega ei osalenud O. Tuul riiklike maksude tasumisel. Hageja väited, et ta tasus makse 1953. aastani, ei ole tõendatud. Alates 1956. aastast tasusid O. Tuule sugulased, kes elasid vaidlusaluses talus, V. Sassi nim. sovhoosile üüri. Sellest nähtub, et O. Tuul pidi olema teadlik üle kolme aasta tagasi, et hooned on üle läinud sovhoosile ja hagi on aegunud. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata. Määruse motiivide kohaselt oli kohtuotsus kooskõlas TsK § 44 sätetega. Toimiku materjalide kohaselt liideti O. Tuule talumaad 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosiga ja hooned olid sovhoosi bilansis juba 1951. a. alguses. O. Tuule väited, et rahvakohus ei teinud kindlaks, millisel teel ja millal hooned said sovhoosi omandiks, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Teistmisavalduses palub Ilse Nukk tühistada eeltoodud kohtulahendid ning rahuldada O. Tuule hagi elamu väljanõudmiseks. Teistmisavalduses leiti, et kohtuotsus on rajatud vastuolulistele tõenditele hoonete ülemineku kohta sovhoosi bilanssi. Eksitavaks on saanud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
14.jaanuari 1960. a. kiri, millega selgitati, et 1947. a. kulaklikuks tunnistatud O. Tuule talund läks 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosile.
23.veebruari 1995. a. Põlva Maakonna Arhiivi teatise kohaselt tunnistati O. Tuule talund kulaklikuks Kiidjärve Valla TSN TK 12. septembri 1947. a. otsusega. 27. veebruari 1995. a. Tartu Linnaarhiivi teatise kohaselt kustutati O. Tuule talund kulaklike majapidamiste nimekirjast Tartumaa TSN TK
29.oktoobri 1947. a. otsusega nr. 304. Need tõendid ei olnud omal ajal O. Tuulele teadaja nende tõendite kohaselt puudus igasugune alus talundi äravõtmiseks. O. Tuul elas Tartu linnas ega võinudki

teada, et ta oli kaotanud omandiõiguse elamule. Hagi esitamise tähtaeg kuulunuks 1961. aastal ennistamisele. 13. märtsil 1991. a. müüs Krootuse kolhoos talle mittekuulunud Ala-Küka talu Johannes Linnule. Tsiviilkolleegium leidis, et kohtulahendite teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. 1961. a. kohtulahendid käesolevas asjas on tehtud ilma asja sisuliselt arutamata ja nii rahvakohus kui ka Ülemkohus leidsid, et hagi oli aegunud. Ilse Nukk on teistmisavaldust esitades vaidlustanud omandiõiguse ülemineku tehiolud. Tõend, mis esitati talundi kulaklikuks tunnistamise kohta, ei puutu hagi aegumisse ega ole kohtulahendite teistmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Ilse Nukk"a avaldus Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.