Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. juunil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. juunil 1995. a. Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte kohtuvigade parandamise alusel Saare Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsuse Pauline-Kristiine Grassi ja Lonni Siimu avalduses juriidilise faktina abielulise ühisvara tuvastamiseks. Saare Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et 1940. a. Johannes Walteri (Valteri) nimelt natsionaliseeritud kinnisasi asukohaga Tallinnas Aia tn. 5b (kinnistu nr. 645, Tallinna II hüpoteegi ringkonnas) oli Johannes Walteri ja Ida Walteri abieluline ühisvara, millest Ida Walterile kuulus 1/2 mõttelist osa. Maakohus leidis, et Johannes Walter ja Ida Walter abiellusid 1923. a. Kinnistu nr. 645 omandas ostumüügi lepinguga 1934. a. J. Walter, kes on omanikuna märgitud ka Tallinna linna II hüpoteegiringkonna kinnistus. Seega on tegemist abielu kestel soetatud varaga. Tolleaegne Riigikohus hindas BES -i järgi ühisvarana igasugust abielu ajal soetatud vara, välja arvatud vara, mille puhul üks pooltest tõendaks selle kuulumist temale erivarandusena. Juriidiline fakt tuvastati avaldajate omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte, kelle põhikirjajärgseks ülesandeks on ka linnavara majandamine ja selle alalhoiu tagamine, palub avalduses Saare Maakohtu otsuse tühistada järgmistel põhjustel: 1) kohus on andnud õigusliku hinnangu abikaasade vara kuuluvuse kohta, kaasamata asjast huvitatud isikuna Tallinna linna kui hoone praegust omanikku; 2) kohtu järeldus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga, on eksitav ega vasta dokumentaalsetele tõenditele; 3) maa ja linna piires asunud kinnisvarad ei kuulunud BES § 81 kohaselt abikaasade varaühisusse. Vastustaja esindaja leiab, et kohtuvigade parandamise avalduse on esitanud isik, kellel pole selleks õigust. Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte linnavara valdava ettevõttena ei olnud ja TsKS § 254 lg 2 kohaselt ei pidanudki olema protsessiosaline. Ka pole teda volitanud avaldust esitama Tallinna Linnavalitsus. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib kohtu pädevusse kuuluv õiguslik vaidlus, siis jätab kohus sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel. Vara praegune omanik on asjast huvitatud isik. Maakohus tuvastas juriidilise fakti praegu Tallinna linnale kuuluva vara osas, kaasamata asjast huvitatud isikuna Tallinna Linnavalitsust. Seega rikkus kohus TsKS §-i 318 lg 1 p. 3 nõudeid, otsustades isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2 kolleegium o t s u s t a s: Saare Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse teises koosseisus. Avaldus rahuldada. Tagastada Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttele maksekorraldusega nr. 107 23.02.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.