Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. juunil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. juunil 1995. a. RE Tallinna Sadam kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. otsuse AS Elbix hagis RE Tallinna Sadam vastu 1 297 105 krooni nõudes ja RE Tallinna Sadam vastuhagis vara hoidmise maksumuse sissenõudmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. otsusega jäeti rahuldamata kostja RE Tallinna Sadam apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1994. a. otsuse tühistamiseks. Linnakohtu 24. novembri 1994. a. otsusega mõisteti kostjalt hageja AS Elbix kasuks välja 973 800 krooni rendilepingu lõpetamisega tekitatud kahju katteks ja 29 914 krooni riigilõivu riigituludesse.
Apellatsioonikohus ei pidanud vajalikuks linnakohtu otsuse täiendavat motiveerimist, nõustudes täielikult linnakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt sõlmisid AS Tormilind KSK ja AS Elbix 1. juulil 1992. a. rendilepingu. AS Tormilind KSK kirjal 15. novembrist 1993. a., rendilepingu kehtetuks tunnistamise kohta, ei ole õiguslikku tähendust, kuna rendilepingu kehtetuks tunnistamisel on oma seaduslik kord. Rendiseaduse §-st 20 tulenevalt jääb vara omandiõiguse üleminekul rendile andjalt teisele isikule varemsõlmitud leping jõusse ka uue omaniku või tiitlipärase valdaja suhtes. Vastuhagi jättis linnakohus rahuldamata TsK § 420 alusel. Osundatud paragrahvi järgi on õigus nõuda hoiutasu hoiulepingu alusel. Poolte vahel hoiulepingut sõlmitud ei ole. Kassatsioonkaebuses palub RE Tallinna Sadam apellatsioonikohtu otsuse tühistada TsKS § 347 p.-de 1 ja 2 alusel, kuna kohus on jätnud materiaalõiguse normi kohaldamata ning otsuse tegemisel on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mistõttu otsus ei ole seaduslik. Apellatsioonkaebuses esitas kostja põhjendused, miks 1. juulil 1992. a. sõlmitud leping on tühine. Nimetatud lepingu sõlmimise ajal oli hoone Sadama 8 Eesti Merelaevanduse tütarettevõtte RAS EML Tormilind bilansis. Sel ajal juriidilise isikuna AS-i Tormilind ei eksisteerinud. Oli olemas küll EML kultuuri- ja spordikompleks, kelle põhikiri aga ei andnud talle õigust sellise rendilepingu sõlmimiseks. Kassaator leiab, et kohtud peaksid andma hinnangu tehingu tühisuse väitele, olenemata kohtuastmest, kus seda nõutakse. Tühine tehing ei saa muutuda kehtivaks kui esimese astme kohtus tühisuse tunnuseid avastatud ei ole. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, kuna kohtuotsus seda ei kajasta. Kooskõlas TsKS §-ga 232 lg. 4 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Vastustaja peab kaebust põhjendamatus, kuna kostja ei ole esitanud hagi rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilkolleegium leiab, et vastavalt TsKS §-le 347 p. 2 tuleb apellatsioonikohtu 3. märtsi 1995. a. otsus tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 289 lubab apellandil viidata uutele põhjendustele või tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Apellant esitas kaebuses põhjendused, miks ta esitab alles apellatsioonikohtule Tallinna Linnavalitsuse linnamajanduse ameti tõendi nr. 23/1167 13. detsembrist 1994. a., mille kohaselt Tallinna Ettevõtteregistrisse on 12. novembril 1990. a. kantud Eesti Merelaevanduse kultuuri- ja spordikompleks, mitte aga 15. novembril 1990. a. AS EML Tormilind kultuuri- ja spordikompleks nagu linnakohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse linnamajanduse ameti tõendil nr. 23/938 12. oktoobrist 1994. a. märgitud. Tallinna ettevõtteregistrisse ei ole kantud aktsiaseltsi Tormilind ega aktsiaseltsi EML Tormilind kultuuri- ja spordikompleks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et apellatsioonikohus arutas apellandi esitatud põhjendusi, kuid nende osas seisukohta ei võtnud.
Tulenevalt TsKS §-st 336 lg. 1 puudub kassatsioonikohtul pädevus tõendite hindamiseks. Kassatsioonikohus kontrollib, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Seetõttu tuleb apellatsioonikohtul apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel kontrollida, kas linnakohtu 24. novembri 1994. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud, võttes eelnevalt seisukoha uute põhjenduste ja tõendite osas. Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 2 ja 347 p. 2 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kaebus rahuldada. Tagastada RE-le Tallinna Sadam 31. märtsil 1995. a. Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.