lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/III-2/2-8/95

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 06.06.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/2-8/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
06.06.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
276
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-2/2-8/95

MÄÄRUS

Tartus, 6. juunil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, Aare Pällini osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 29. mail 1995. a. läbi Aare Pällini teistmisavalduse Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsusele Liivi Pällini hagis Aare Pällini vastu abielu lahutamiseks ja alimentide nõudes. Järva Maakohtu 12.04.1994. a. otsusega lahutati Liivi ja Aare Pällini abielu, lapsed jäeti ema juurde ja kostjalt nõuti sisse alimendid laste ülalpidamiseks. Teistmisavalduses ja selle täienduses palutakse kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel: 1) kostjat kohtuistungile ei kutsutud, ajalehekuulutuse avaldamisega rikuti TsKS § 25 lg 5 sätteid, eelmenetlust läbi ei viidud, põhjendamatult arutas kohtunik asja ainuisikuliselt ja kohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks; 2) kohus ei ole kindlaks teinud abikaasade edasise kooselu ja perekonna säilitamise võimatust. Tuvastatud ei ole kostja seisukohta laste elukoha suhtes. Seega laste ema juurde jätmine poolte kokkuleppel on põhjendamatu. Laste elukoha otsustamiseks ei kaasatud eestkosteasutust. Ajalehes "Rahva Hääl" tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise ajal polnud kostja Eestis ja otsusest sai teada 28.02.1995. a. Liivi Pällini (Rehela) vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb rahuldamata jätta. TsKS § 350 järgi on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Protsessiõiguse- või materiaalõiguse normi väidetav rikkumine ei ole uus oluline asjaolu ega ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Aare Pällini avaldus Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed T. Vernik, H. Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel