Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. mail 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed: H. Jõks ja J. Luik, Arvi Lindemäe esindaja vandeadvokaat K. Kägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. 05. 1995. a. Arvi Lindemäe kohtuvigade parandamise avalduse alusel Harju Rajooni Rahvakohtu 08. 12. 1960. a. ja Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12.1960. a. määruse Lindemäe Johannese hagis Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse tunnistamiseks. Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12 1960. a. määrusega jäeti jõusse Harju Rajooni Rahvakohtu 08. 12. 1960. a. otsus. Rahvakohtu otsusega jäeti rahuldamata Johannes Lindemäe hagi Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse tunnistamiseks majavaldusele Harju rajoonis Nabala külanõukogus. Kohtukolleegium leidis, et majavaldus kuulus hageja vennale Lindemäe Eduardile, kes 1941. a. mobiliseeriti Nõukogude Armeesse ja kes 1943. a. jäi teadmata kadunuks. 09. 04. 1960. a. tunnistati Eduard Lindemäe surnuks. Hageja tema seadusejärgse pärijana taotles notarilt pärimisõigusõiguse tunnistuse väljaandmist. Kuna Klausner Elviine oma avalduses notarile väitis, et ta oli Eduard Lindemäega kuni 1941. a. ühises talundiperes ja majandas talu kuni 1954. a., siis notar pärimisõiguse tunnistust hagejale ei andnud, sest pärand majavalduse näol ei avanenud. Kohtukolleegiumi määruses märgitakse, et majavaldus ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja kuulub talle. E. Lindemäe surnuks tunnistamisest alates avanes pärand varale ja hageja on pärandi vastu võtnud. Hageja venna omandiõigust rikuti 1946. a., kui majavaldus anti kasutada kodanik Talpasele. Hageja omandiks ei saa aga majavaldust tunnistada, sest juba pärandi avanemise ajaks ei saanud hageja majavaldust endale nõuda aegumise tõttu. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Johannes Lindemäe poeg Arvi Lindemäe mõlemad kohtulahendid tühistada ja uue otsusega tema nõuded rahuldada. Avalduses leitakse, et hagi rahuldamata jätmine aegumise tõttu on ebaõige. Kolleegium leidis, et kohtulahendid kuuluvad tühistamisele TsKS § 355 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohtukolleegium on tuvastanud, et majavaldust ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja ta kuulutati surnuks 09. 04. 1960. a.. Hagi esitati kohtusse 20. 10. 1960. a.. Enne Eduard Lindemäe surnuks kuulutamist puudus J. Lindemäel õiguslik alus nõuda venna pärijana omandiõiguse tunnistamist majavaldusele. Eesti NSV territooriumil kehtinud Tsiviilkoodeksi § 44 kehtestas eraisikute vahel tekkivatele vaidlustele kolmeaastase aegumistähtaja, mille kulgemine sama koodeksi § 45 kohaselt algas hetkest, mil tekkis õigus hagi esitamiseks. Seega on väär kohtukolleegiumi seisukoht, et hagi oli aegunud juba pärandi avanemise ajaks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kõigepealt võtta seisukoht protsessiosaliste suhtes.
Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Harju Rajooni Rahvakohtu 08. 12. 1960. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30. 12. 1960. a. määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada Arvi Lindemäele 13. 02. 1996. a. Põhja - Eesti Panka tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.