Eesti Vabariigi nimel Tartus, 24. mail 1995.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja A. Klingi ja tema esindaja vandeadvokaat E. Eliste osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. mail 1995. a. Ain Klingi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 1995. a. otsuse Ain Klingi hagis Arvo Nõgese ja AS BSN vastu liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt toimus 05.10.1993. a. Viljandis liiklusõnnetus, milles liikluspolitsei tunnistas süüdlaseks Marek Thärvelti, kes juhtides A. Nõgesele kuuluvat sõiduautot "Opel - Rekord", sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud sõiduautole VAZ 2109, mida juhtis omanik A. Kling. Hagis nõudis A. Kling TsK § 458 alusel kahju hüvitamist A. Nõgeselt ja AS -lt BSN. Kohtuistungil hageja loobus nõudest AS BSN vastu ja palus kogu tekitatud kahju 20351 krooni ja 95 senti välja mõista suurema ohu allika valdajalt A. Nõgeselt. Maakohus rahuldas hagi TsK § 458 alusel leides, et sõiduauto "Opel - Rekord" omanik A. Nõges oli suurema ohu allika valdajaks ja ta ei ole tõendanud, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kostja võttis kohtuistungil ja politseitöötajatele antud seletustes omaks, et andis auto kasutada AS -i BSN töökoja juures olevatele töötajatele. Viimaste nõusolekul võttis auto M. Thärvelt. Autoomanik A. Nõges pole avaldanud, et tema autooleks ärandatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi A. Nõgese vastu rahuldamata leides, et suurema ohu allika valdajaks ei olnud A. Nõges. AÕS § 33 lg. 1 kohaselt on asja valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle. Vastavalt AÕS § -le 33 lg. 3 ei loeta valdajaks isikut, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. A. Nõges ei teostanud tegelikku võimu asja üle. Hageja pole väitnud ning tõendanud, et M. Thärvelt töötas A. Nõgese kui füüsilise isiku juures või tema majapidamises ning täitis viimase korraldusi. A. Nõges oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto valduse üle andnud. Ka kindlustamata sõiduauto üleandmine katkestab selle valduse. Liikluskindlustuse seaduse § -de 7 lg. 2 ja 18 lg. 3 järgi hüvitab liikluskindlustuse seadust rikkudes kindlustamata jäetud sõidukitega tekitatud kahju Liikluskindlustuse Fond. Asjast ei nähtu, et hageja oleks pöördunud Liikluskindlustuse Fondi poole kahju hüvitamiseks. TsKS § 73 lg. 1 kohaselt saab kohus kostjat asendada vaid hageja nõusolekul. Hageja nõusolekut kostja asendamiseks M. Thärveltiga andnud ei ole. Kassatsioonkaebuses palutakse Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus järgmistel põhjustel: 1) suurema ohu allika valdaja mõiste AÕS -s ja TsK § -s 458 ei ole kattuvad. Esimene seadus reguleerib omandisuhteid, teine kahju tekitamisest tulenevaid kohustisi; 2) ka AÕS § 33 lg. 2 järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste alusel tema ettevõttes. Selgitamata on A. Nõgese suhted AS -ga BSN; 3)
kui pidada auto valdajaks AS -i BSN töötajaid, siis käitusid nad süüliselt, andes autot kasutada juhiloata isikule ja ületades neile antud volitusi. AS BSN tulnuks uuesti protsessi kaasata; 4) selgitamata on M. Thärvelti kaasamine protsessi kostjana. Vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata jätta. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et hageja on nõudest AS -i BSN vastu loobunud. Asja materjalidest nähtuvalt pole toimunud ei maa- ega ringkonnakohtus hagist loobumist AS -i BSN vastu ja selles osas menetluse lõpetamist kooskõlas TsKS § -dega 182 ja 219. Nimetatud kostja osas puudub seisukoht ka kohtuotsuste resolutsioonis. Hageja nõude osas AS -i BSN vastu puudub seega kohtulahend. Tulenevalt TsKS § -dest 313 lg. 1 ja 232 lg. 5 peab kohtuotsuse resolutsioonis olema seisukoht kõigi kostjate suhtes. Selle puudumisel ei ole otsus seaduslik. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdajaks ja TsK § -st 458 tuleneva kohustise kohustatud subjektiks on isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki üle kahju tekitamise momendil. Omanik, kes ei valda suurema ohu allikat kahju tekitamise momendil ja kelle korralduste kohaselt ei teostata tegelikku võimu suurema ohu allika üle tema majapidamises või ettevõttes, ei saa vastutada sellega tekitatud kahju eest TsK § 458 järgi. Selline omanik võib suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest vastutada TsK § 448 järgi, s. o. lepinguvälisest kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalustel. Asjakohane on ringkonnakohtu viide liikluskindlustuse seaduse § -le 7 lg. 2 ja 18 lg. 3. Liikluskindlustuse seadus kehtestati 1. juulist 1993. a. Selle paragrahvi 1 kohaselt sätestab seadus Eesti Vabariigis liiklusõnnetustega tekitatud kahju hüvitamise füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning selle tagamiseks kehtestab kohustusliku liikluskindlustuse, mis seisneb tsiviilvastutuses füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekitatud liikluskahju (isikukahju võivarakahju) eest. Seega on liiklusõnnetuse süüdlane kohustusliku kindlustusvõtjana oma tsiviilvastutuse kindlustanud ja temalt kuulub liiklusõnnetuses kannatanule sissenõudmisele ainult see kahju, mida ei hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Vabariigi Valitsuse 15.07.1993. a. määrusega nr. 225 oli kehtestatud, et ajavahemikuks 01.07. - 01.10. 1993. a. ei hüvitatud varakahju, kui liiklusõnnetuse põhjustas liikluskindlustuse tunnistuseta sõiduk. 05.10.1993. a. toimunud liiklusõnnetuses kannatanule tuleb kindlustamata jäetud sõidukiga tekitatud liikluskahju esmalt hüvitada Liikluskindlustuse Fondi arvelt vastavalt liikluskindlustuse seaduse § -le 7 lg. 2 ja 18 lg. 3. Alusetu on kassaatori väide, et protsessi tulnuks kaasata kostjana M. Thärvelt. Tema vastu hagi ei esitatud ja ringkonnakohtus kostja asendamine võimalik ei ole. Kassatsiooniastmes hageja tasutud advokaadikulu 500 krooni väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ain Klingile 06.03.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 210 (kakssada kümme) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.