Tartus, 23. mail 1995.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik, ja T. Vernik, hageja Liia Aadamsoo osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. mail 1995. a. Ülo Aadamsoo teistmisavalduse alusel Pärnu Linnakohtu 14. juuli 1994. a. otsuse Liia Aadamsoo hagis Ülo Aadamsoo vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Pärnu Linnakohtu 14. juuli 1994. a. otsusega lahutati Liia ja Ülo Aadamsoo abielu, mis oli registreeritud 15. juunil 1979. a. Lapsed Heddi ja Marek jäeti Liia Aadamsoo kasvatada ning Ülo Aadamsoolt mõisteti välja alimendid laste ülalpidamiseks. Kohus tunnistas poolte ühisvaraks elamu Sindis Pärnu mnt. 3, mille Ülo Aadamsoo oli ostnud 30. augustil 1976. a. ja millele poolte kooselu ajal oli tehtud hulgaliselt ümberehitusi ja remonttöid. Ekspertarvamuse kohaselt oli ühiselt tehtud remonttööde maksumuseks 42764 krooni ja kogu elamu maksumus 46969 krooni. Kohus tunnistas Liia Aadamsoo omandiks 1/2 osa ja Ülo Aadamsoo omandiks 1/2 osa elamust Sindis Pärnu mnt. 3. Lisaks sellele tunnistas kohus Ülo Aadamsoo omandiks sõiduauto VAZ - 2108 riikliku numbrimärgiga H 8911 EA. Teistmisavalduses palus Ülo Aadamsoo kohtuotsuse tühistada abikaasade ühisvara jagamise osas, pidades uueks asjaoluks 28. veebruaril 1994.a. esitatud apellatsioonkaebuse puudumist tsiviiltoimikus ja kohtukutsel tema allkirja võltsimist. Teistmise aluseks pidas kostja TsKS §-de 25 lg 1 ja 2, 27 lg 14 rikkumist kohtu poolt kostja kohtusse kutsumisel, TsKS §-de 87, 88 ja 92 rikkumist tõendamisel ja tõendite hindamisel, TsKS §-de 169 lg 1 ja 183 lg 5 rikkumist kohtuistungi juhtimisel ja protsessiosaliste seletuste võtmisel ja APK § 22 lg 1 rikkumist abikaasade isikliku omandi määratlemisel. Vastuses teistmisavaldusele pidas Liia Aadamsoo kohtuotsust õigeks. Linnakohtus asja arutamise käigus ei esitanud Ülo Aadamsoo ühtegi pretensiooni kohtukutsete kättetoimetamise kohta. Kutsed on talle kätte antud isiklikult või tema elukaaslase kaudu. Ülo Aadamsoo on oma protsessuaalseid õigusi kuritarvitanud, jättes mitme aasta jooksul kestnud protsessis korduvalt kohtuistungitele tulemata ilma seda põhjendamata. Tema taotlused on kohus rahuldanud ja esitatud tõendeid kogumis hinnanud. Kolleegiumi istungil palus Liia Aadamsoo jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Ülo Aadamsoo on teistmisavalduses viidanud materiaal- ja protsessiõigusnormide rikkumisele, mis aga ei ole teistmise aluseks. Teistmise aluseks saavad olla vaid uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Selliseid asjaolusid Ü. Aadamsoo esitanud ei ole. Ü. Aadamsoo väide, et toimikust puudub 28. veebruaril 1994. a. esitatud apellatsioonkaebus, ei vasta
tõele. Selle kaebusega vaidlustati Pärnu Linnakohtu 31. jaanuari 1994. a. otsus, mis Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 1994. a. otsusega tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Uus otsus tehti Pärnu Linnakohtus 14. juulil 1994. a. ja selle on kostja vaidlustanud. Eelmise kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus ja sellest tulenev kohtulahend oli kostjale teada ning see ei ole uus asjaolu kohtuotsuse teistmiseks. Ülo Aadamsoo on vaidlustanud talle kohtukutsete kättetoimetamise, kuid ka see ei ole TsKS § 350 järgi otsuse teistmise alus. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsPK § 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Ülo Aadamsoo avaldus Pärnu Linnakohtu 14. juuli 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.