Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. aprillil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hagejate esindajate A. Sova ja vandeadvokaat E. Eliste osavõtul vaatas läbi 17. aprillil 1995. a. avalikul kohtuistungil hagejate esindajate vandeadvokaat E. Eliste ja A. Sova kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 1995. a. otsuse Rivo Haljaste seadusjärgse esindaja Aldo Sova ja Margo Haljaste hagis Liina Preismanni ja Erni Preismanni vastu pärandvara jagamiseks. Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et Rivo ja Margo Haljaste ema Siiri Haljaste alustas 1987. a. kooselu Erik Preismanniga. 12.05.1987. a. eraldati Erik Preismannile ehituskrunt Viljandi Maakonnas Saarepeedi külanõukogus Aindu külas ja samal aastal alustati elamu ehitustöid. Siiri Haljaste ja Erik Preismanni abielu registreeriti 26.08.1989. a. Erik Preismann hukkus liiklusõnnetuses 22.09.1991. a. Siiri Haljaste suri sama liiklusõnnetuse tagajärjel 26.09.1991. a. 20.03.1992. a. Erik Preismanni laste Erni ja Liina Presimanni vastu APK § 20 ja TsK § 536 alusel esitatud hagis nõudsid hagejad poolelioleva elamu kui abikaasade ühisomandi jagamist selliselt, et tunnistada elamu Rivo Haljaste ja Margo Haljaste omandiks ja neilt Liina Preismannile ja Erni Preismannile välja mõista rahaline kompensatsioon - kummalegi 1/6 elamu maksumusest. Iseseisva nõudega kolmas isik, Siiri Haljaste ema Salme Haljaste nõudis APK § 20 lg. 3 ja TsK § -de 551 lg. 2; 536 lg. 1 p. 1 ja 563 alusel: 1) tunnistada Erik Preismanni nimele registreeritud elamu Erik Preismanni ja Siiri Haljaste ühisvaraks; 2) tuvastada juriidiline fakt, et ta on Siiri Haljaste pärandvara vastu võtnud; 3) jagada pärandvara, tunnistades elamu võrdsetes osades tema, Rivo ja Margo Haljaste omandiks ning mõistes neilt välja rahalise kompensatsiooni Erni ja Liina Preismanni kasuks kummalegi 1/6 elamu maksumusest. Maakohus tuvastas juriidilise fakti, et Salme Haljaste võttis oma tütre Siiri Haljaste pärandvara vastu. Kohus jagas Erik Preismanni pärandvarana poolelioleva elumaja ja kasvuhoone, tunnistades Erni ja Liina Preismanni omandiks 1/3 mõttelist osa kummalegi ning Rivo, Margo ja Salme Haljaste omandiks igaühele 1/6 mõttelist osa. Maakohus leidis, et abikaasade ühisomandit pole hagejad usaldusväärselt tõendanud ja seetõttu ei saa pärandvara jagamisel juhinduda APK § -st 20 lg. 3. Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viljandi Maakohtu otsuse ja rahuldamata hagejate apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leidis, et hagejad põhjendavad kaebust, viidates AÕS § -le 70. Nad leiavad, et vaidlusalune vara kuulus kaasomandina E. Preismannile, Siiri Haljastele ja viimase emale Salme Haljastele võrdsetes osades. Viljandi Maakohtule esitatud hagiaval-duses ja kohtuistungil aga palusid hagejad E. Preismanni pärandvara jagada APK § 20 alusel kui abikaasade ühisomandi. Vastavalt TsKS § -le 289 võib apellant kaebuses viidata uutele põhjendustele ja tõenditele, mida ta ei ole esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas
põhjus. Apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud hagi aluse muutmist. Vastavalt TsKS § -le 230 lg. 3 ei tohi kohus asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, otsuses tugineda asjaolule, millele pool ei ole ise viidanud asja läbivaatamisel. Hagejad võtsid omaks, et elamu ehitamist alustati juba 1987. a., s. o. kaks aastat enne abiellumist. Kolmas isik S. Haljaste on kohtus omaks võtnud, et raha elamu ehitamiseks andis ta juba 1987. a. Kokku andis ta väidetavalt maja ehitamiseks 20 000 rubla. Ehitustehnika eksperdi arvamuse järgi oli vaidlusaluse ehitusjärgus oleva ehitise ja selle juures olevate ehitusmaterjalide väärtus 15.07.1992. a. 1991. a. hinnetes 86 477 rbl. APK § 20 lg. 1 sätestab, et abikaasade ühisvaraks on abikaasade poolt abielu kestel soetatud vara. Hagejad ei ole hagi aluses teinud viidet APK § -le 20 lg. 3, ega tõendanud asjaolu, et enne abiellumist E. Preismanni nimel soetatud vara - ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes oluliselt pärast abiellumist. Kolmas isik Salme Haljaste küll leidis kohtuistungil, et tema nõude rahuldamisel tuleb võtta aluseks ka APK § 20 lg. 3, kuid ta ei põhjendanud hagi alust, ega esitanud kohtule tõendeid kui suur oli E. Preismanni nimel oleva maja maksumus E. Preismanni ja Siiri Haljaste abiellumise ajal ning kui palju ja milliste vahendite arvel suurenes maja maksumus abielu kestel. Sellest tulenevalt jättis Viljandi Maakohus põhjendatult pärandvara hulka arvamata väidetavalt Siiri Haljastele kuulunud abikaasade ühisvara osa. Kolmas isik ei ole kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Apellantidel ei olnud volitusi esitada väiteid tema nimel. Apellandid ja kolmas isik ei ole esimese astme kohtus väitnud, et Siiri Haljaste märkmed tõendaksid seda, et maja väärtus suurenes pärast abiellumist. Kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajaid ei ole selles osas küsitletud. Ringkonnakohtul on seaduse järgi volitused tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis, kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud protsessiseadust. Apellandid protsessinormide rikkumistele aga ei viita ning ringkonnakohus leidis, et Viljandi Maakohus ei ole Tsiviilkohtupidamise seadustiku nõudeid rikkunud. Apellatsioonkaebuses esitatud alustel on M. Haljastel ja A. Soval võimalus esitada uus hagi. Kassatsioonkaebuses paluvad hagejad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja tunnistada pooleliolev elamu hagejate omandiks ning hagejatelt välja mõista rahalise kompensatsiooni kostjate kasuks. Kohus rikkus TsKS § 228 lg. 2 nõudeid, jättes tõenditele hinnangu andmata ja on tunnistajate ütlusi ainult kirjeldanud. Hagejad soovisid omandiõigust elamule, kuid selles osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Apellatsioonikohus leidis, et hagejatel on võimalus esitada uus hagi, kuid see on vastuolus TsKS § 148 lg. 1 p. 3 mõttega. Hagi aluse muutmine tulenes seaduse muutumisest. Hagi oli esitatud APK § 20 lg. 3 alusel, kuid kohus seda ei rakendanud. Pooleliolevat elamut ehitati enne abiellumist kaks aastat ja peale abiellumist üle kahe aasta, kusjuures ehitustempo kasvas. Seetõttu oli see igal juhul ühisomand, arvestamata isegi Salme Haljaste osa selles. Asja kiirema lahendamise huvides on hagejad nõus kostjatele hüvitama 1/2 elamu maksumusest, see on 31 366 krooni. Kassatsioonkaebuses viidatakse apellatsioon-kaebuses loetletud tõenditele ja nende hindamata jätmisele kohtu poolt. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostjate esindaja advokaat R. Tosmann, et ringkonnakohtu otsus on õige ja tuleb jätta muutmata. Kassatsioonkaebuses on püütud muuta nii hagi alust kui eset, sest
hagi oli esitatud APK § 20 alusel. Apellatsioonkaebuses rikkusid hagejad TsKS § 289 nõudeid, muutes oma õiguslikku positsiooni. Kassaatoritel ei ole volitusi Salme Haljaste eest esinemiseks. Kassaatorite viide tõendite hindamata jätmisele pole põhjendatud, sest märkmed ja ekspertiisiakt ei ole arvestatavad. Kassaatorid ei ole kaebuses märkinud, milliseid seadusi kohus rikkus. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad muutsid apellatsioonkaebuses hagi alust, nõudes pärandvara jagamist põhjendusel, et see vara kuulus E. Preismannile, Siiri Haljastele ja Salme Haljastele kaasomandina, pole täpne. Kuigi apellatsioonkaebuse lõpus hagejad viitasid AÕS § -de 70 ja 71 alusel pooleliolevale ehitisele kui kaasomandile, väideti kaebuse alguses, et tegemist oli ühisomandiga. Abikaasade ühisomand (APK § 20) oli üheks ühisomandi alaliigiks TsK § 120 lg. 2 järgi ja on ühisomandiks ka AÕS § 70 järgi. Seega nõudsid hagejad nii maakohtus kui apellatsioonkaebuses ühisomandi jagamist pärandvarana. Viitamist apellatsioonkaebuses APK § 20 asemel AÕS § -le 70 kui ühisomandit reguleerivale sättele ei saa käsitleda hagi aluse muutmisena. Ringkonnakohus on käsitlenud ainult viidet kaasomandile ja jätnud tähelepanuta hagejate väite ühisomandi kohta. Ringkonnakohtu väited, et hagejad pole: 1) hagi aluse koosseisus teinud viidet APK § -le 20 lg. 3; 2) tõendanud asjaolu, et ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes oluliselt pärast abiellumist; 3) esimese astme kohtus väitnud, et Siiri Haljaste märkmed tõendaksid maja väärtuse suurenemist pärast abiellumist, ei ole põhjendatud. Hagis nõuti poolelioleva elamu kui E. Preismanni ja Siiri Haljaste ühisomandi jagamist pärandvarana ja viidati APK § -le 20 tervikuna. Abikaasade ühisomandi jagamist pärandvarana nõuti ka Viljandi Maakohtu istungil. Seega hagejate nõue oli selgelt piiritletud ja viidatud ka selle materiaalõiguslikule alusele - APK § -le 20. Kui see viide jäi kohtule arusaamatuks, siis oli võimalus lasta hagejatel hagi alust täpsustada. Apellatsioonkaebuses on viidatud esimeses astmes esitatud konkreetsetele tõenditele, mis pidid kinnitama hagejate väiteid ühisomandi kohta. Kas ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes oluliselt pärast abiellumist ja kas ka Siiri Haljaste märkmed seda kinnitavad või mitte, selgub tõendite hindamisel. TsKS § 301 lg. 1 kohaselt pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esitatud tõendeid hindama ja võtma seisukoha, kas need kinnitavad hagejate väiteid abikaasade ühisomandi kohta või mitte. Seda ei ole tehtud. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebuses esitatud alusel (pooleliolev elamu kui E. Preismanni ja Siiri Haljaste väidetav kaasomand) on hagejatel võimalus esitada uus hagi. Maakohus on jaganud elamu pärandvarana kui Erik Preismanni isikliku omandi. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud, et elamu oli Erik Preismanni isiklik omand. TsKS § 242 kohaselt ei või pooled ega teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õiglusjärglased vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. Pärandvara jagamise vaidluse lahendamine protsessiosaliste vahel eeldab selle kindlakstegemist, kellele pärandajatest milline vara kuulus. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium
o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20.01.1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Margo Haljastele maksekorraldusega nr. 233 22.02.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 209 (kakssada üheksa) krooni, 10 (kümme) senti ning Aldo Sovale 16.03.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 209 (kakssada üheksa) krooni, 10 (kümme) senti.
Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.