Tartus, 30. märtsil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hageja Ühistu "Mõigu FAK" esindaja vandeadvokaat L. Urge ja kostja AS Mõigu EK esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil Ühistu "Mõigu FAK" erikaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.1995. a. määruse hagi tagamise osalise tühistamise kohta Ühistu "Mõigu FAK" hagis AS i Mõigu EK, Ravila Varahoiuühistu jt. vastu AS Mõigu EK koosoleku otsuse asutamislepingu muutmises kehtetuks tunnistamiseks, hageja aktsionäriõiguste taastamiseks AS -s Mõigu EK ja viimase poolt 1993. a. tagasiostetud aktsiate edasimüügi tühiseks tunnistamiseks. Harju Maakohtu kohtuniku 10.12.1993. a. määrusega keelati AS -l Mõigu EK TsKS § 154 lg. 1 p. 4 alusel anda oma põhivara teistele isikutele tasuta kasutusse, seda kinkida, müüa ja pantida. Samuti keelati kostjal laenude andmine ja peatati aktsiate müük. Sama maakohtu sama kohtuniku 09.11.1994. a. määrusega tühistati AS Mõigu EK taotlusel, viitega TsKS § -dele 155 ja 158, 10.12.1993. a. määrus AS -le Mõigu EK kuuluvate korterite võõrandamise keelu osas ja lubati tal erastada korterid vastavalt Eluruumide erastamise seadusele. Samuti tühistati 10.12.1993. a. määrus AS -le Mõigu EK kuuluva mehhaniseerimisbaasi remonditöökoja ja väravahoone võõrandamise keelu osas ning lubati need müüa ja tehingust saadud rahaga tasuda Erastamisagentuurile ostu müügilepingu sõlmimisel nõutav sissemaks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.1995. a. määrusega jäeti TsKS § 292 lg. 1 p. 1 korras rahuldamata Ühistu "Mõigu FAK" erikaebus Harju Maakohtu 09.11.1994. a. määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et TsKS § 158 lg. 1 kohaselt tühistab hagi tagamise sama või kõrgemalseisev kohus protsessiosaliste taotlusel või omal algatusel. Maakohus tühistas õigesti 10.12.1993. a. vara arestimise määruse AS Mõigu EK korterite võõrandamise keelu osas, sest vastasel juhul oleks takistatud nende korterite erastamine. Ka kohtumääruse tühistamine mehhaniseerimisbaasi remonditöökoja ja väravahoone võõrandamise keelu osas on põhjendatud. Ühistu "Mõigu FAK" poolt kaebuses toodud väide kaasomandiõiguse rikkumises ei ole kooskõlas asja materjalidega. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebuses leitakse: 1) ringkonnakohus on põhjendamatult aktsepteerinud Harju Maakohtu viidet TsKS § -le 155. Kostja ei ole taotlenud hagi tagamise ühe abinõu asendamist teisega, vaid taotles vara võõrandamistehingute lubamist; 2) ringkonnakohus on valesti rakendanud TsKS § -i 158. Selle paragrahvi lg. 1 küll lubab protsessiosalise taotlusel tühistada hagi tagamise, kuid lg. 3 näeb ette hagi tagamise tühistamise ainult siis, kui hagi jääb rahuldamata või kostja rahuldab nõude täies ulatuses. Muid hagi tagamise tühistamise tingimusi TsKS § 158 ette ei näe. Seega puudub seaduslik alus hagi tagamise tühistamiseks, kui tsiviilasi on alles menetluses; 3) ebaseaduslik on ringkonnakohtu seisukoht, et
Ühistu "Mõigu FAK" väide kaasomandiõiguse rikkumises ei ole kooskõlas asja materjalidega. AÕS § 74 lg. 1 ja 2 kohaselt võib kaasomandis olevat vara võõrandada ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel ning kaasomanike nõusolekuta tehtud tehing on kehtetu. Ühistu "Mõigu FAK" nõudis hagis oma aktsionäriõiguste taastamist. Kuni puudub kohtulahend, puudub hagejal AS -i Mõigu EK aktsionärina võimalus osa võtta talle kaasomandiõiguse alusel kuuluva vara võõrandamise otsustamisest. Kohus, lubades võõrandada osa põhivarast, on sellega rikkunud hageja kui kaasomaniku õigusi; 4) eluruume ei saa erastamisele mittekuuluvaks tunnistada hagi tagamise määrusega. Hageja ei olegi soovinud teha piiranguid kostjale eluruumide erastamisel. Seega eluruumide erastamise võimaldamiseks hagi tagamise määruse osaline tühistamine on alusetu, kuivõrd vajadust tema järgi ei olnud; 5) hagi tagamise määruse osaliselt tühistanud kohtunik omab ühe kostja, Ravila Varahoiuühistu, aktsiaid. Ravila Varahoiuühistu on teise kostja, AS -i Mõigu EK aktsionär. Kohtunik enesetaandust ei teinud ja hagejal on kahtlus kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku võimalik huvitatus asjast sai hagejale teatavaks 01.12.1994. a. Ringkonnakohtule ei saanud kahtlusi kohtuniku erapooletuses teatavaks teha, kuna ringkonnakohus vaatas hageja erikaebuse läbi menetlust jätkamata. Vastustajad paluvad erikaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Harju Maakohtule esitatud hagis nõudis hageja AS Mõigu EK 15.06.1993. a. koosoleku otsuse asutamislepingu muutmises õigustühiseks tunnistamist, hageja aktsionäriõiguste taastamist AS -s Mõigu EK alates 15.06.1993. a. ja tunnistada õigustühiseks AS -i Mõigu EK poolt 1993. a. tagasiostetud aktsiate edasimüügid. TsKS § 153 lg. 1 kohaselt lubatakse hagi tagamist, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamine on vahend kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Hageja nõuded ei tingi kohtuotsuse täitmise tagamiseks keelata AS -l Mõigu EK oma põhivara müümist. Eluruumide erastamine ja remonditöökoja ning väravahoone müümine ei mõjuta hageja nõuete alusel tehtava võimaliku kohtuotsuse täitmist. Erikaebuse väide, et hagi tagamise tühistamine on võimalik ainult TsKS § -s 158 lg. 3 toodud alustel, on põhjendamatu. Nimetatud paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagi tagamise tühistamine lubatud ka enne asja lahendamist või kostja poolt nõude täies ulatuses rahuldamist. TsKS § 158 lg. 3 kehtestab alused, mille puhul hagi tagamine tühistatakse olenemata protsessiosaliste taotlusest. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ei ole asendanud hagi tagamise abinõusid. Ringkonnakohtu määruses ei ole ka viidatud TsKS § -le 155. Seega ei ole asjakohane erikaebuse väide ringkonnakohtu poolt TsKS § -i 155 aktsepteerimisest. Ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks pole ka väide Harju Maakohtu kohtuniku võimalikust huvitatusest asja vastu. TsKS § 18 lg. 1 p. 3 kohaselt ei või kohtunik osa võtta asja läbivaatamisest ja ta kuulub taandamisele, kui ilmnevad § -s 17 märgitud asjaolud (kohtunik on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses). TsKS § -st 21 lg. 4 tulenevalt võib kohtunik, kelle suhtes esinevad taandamise alused, teha asjas toiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. Selles asjas tegi kohtunik
toimingu, millel ei ole asja lahendamise suhtes määravat tähtsust. Asja edasisel läbivaatamisel on hagejal õigus esitada taandus kohtuniku vastu seadusega sätestatud korras. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.1995. a. määrus jätta muutmata ja Ühistu "Mõigu FAK" erikaebus rahuldamata.
Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.