Kohtulahend

vaidlusi. Kassatsioonkaebuses palus hagejate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada. Asja lahendamisest sõltub, kas hagejatel on õigus nõuda kostja kasutuses olnud maa tagastamist või mitte või saab kostja selle maa omanikuks. Asja kuulumine kohtu pädevusse ei sõltu sellest, kas vaidlus on omandiõiguslik või mitte. Kellele pooltest maa tulevikus kuulub on sisuliselt omandiõiguslik vaidlus. Ringkonnakohus ei ole arvestanud kõiki TsKS § 1 sätteid ja juhindunud vaid § 1 lg. 2 sätetest, jättes tähelepanuta, et § 1 lg. 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg. 2 kohaselt võib kohtus vaidlustada maa eraldamise õigsust õigusaktide sätete rikkumise või ebaõige tõlgendamise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad ei ole esitanud õiguslikku nõuet, ei ole õige. Hagejad palusid tunnistada, et kostjale ei ole maad alatiseks kasutamiseks antud ja sellega ongi vaidlustatud kostjale maa eraldamise õigsus. Pärast hagi rahuldamist ei saa kostja enam maad kasutada ja hagejad saaksid nõuda maad tagasi. Praegu ei ole maaamet ja vallavalitsus nõus vaidlusalust maad tagastamisele kuuluva maa hulka arvama, sest see on registreeritud Vello Pütsepa nimele. Vastuses kassatsioonkaebusele palus Vello Pütsep jätta kohtumääruse muutmata. Hagejatel puudub õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. AÕS rakendamise seaduse § 18 lg. 2 kasutamine õigusliku alusena vaidluses kostjaga eeldab kostja kui isiku poolt selles lauses nimetatud õigusaktide sätete rikkumist või ebaõiget tõlgendamist, aga kumbagi pole kostja teinud ja sellel alusel ei ole hagejad tsiviilõiguslikku nõuet ka esitanud. Hagis on taotletud hinnangu andmist, mis ei kuulu aga kohtu pädevusse. Kostja ei nõustu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 112 lg. 2 p. 6 kohaldamisega, mis sätestab tsiviilõiguste kaitse täiendavad viisid ja mida hagejate esindaja sooviks rakendada selliselt, et kostjalt õiguste äravõtmisega luua hagejatele õigused, mida hagejatel muidu olemaski ei ole. Sellised kaitsemeetodid rikuvad kostja seadusega kaitstud õigusi ja huve. Kolleegiumi istungil palus kostja Vello Pütsep jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Kolleegium leidis, et määrus tuleb tühistada protsessiõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. TsKS § 212 lg. 1 kohaselt on määrus kohtulahendiks, millega asja sisuliselt ei otsustata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hagiavalduses taotleti õigusliku hinnangu andmist teatud asjaoludele ilma tsiviilõiguslikku nõuet esitamata. Samas jäi aga tähelepanuta, et haginõude puudumine on hagiavalduse sisunõuete eiramine TsKS § 146 järgi, mis aga ei ole aluseks otsustusele, kas asi kuulub kohtu pädevusse või mitte. TsKS § 1 lg. 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil- , perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju (TsKS § 1 lg. 4). Hagejad olid tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks. Kohus pidanuks välja selgitama, millised õigused hagejatel seoses sellega tekkisid või ei olnud neid veel tekkinudki. Sellest tulenevalt pidanuks kohus andma hagejate õigusele või selle puudumisele õigusliku hinnangu, mis aga on

sisuline lahend, mida saab teha kohtuotsusega, jättes hagi rahuldamata või rahuldades selle. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 1994. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Mihkel Tuusile kautsjon 200 (kakssada krooni), mis on makstud Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali 23. novembril 1994. a. Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.