Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. märtsil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja Ülle Rauk"i osavõtul vaatas läbi 6. märtsil 1995. a. avalikul kohtuistungil Kolmanda isiku Viivi Juhkami esindaja vandeadvokaat Mall Saare kassatsioon-kaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 1994. a. otsuse Ülle Rauk"i hagis Pikakannu Põhikooli vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu nõudmiseks. Ülle Rauk töötas Pikakannu Põhikooli kehalise kasvatuse õpetajana alates 17. septembrist 1979. a. kuni töölt vallandamiseni 17. augustil 1993. a. töölepinguseaduse § 86 p. 8 alusel töötaja vääritu teo tõttu, mis seisnes ekskursioonil olles laste sõimamises ebatsensuursete sõnadega.
kohaselt ei ole töötajal õigust hüvitisele, kui ta ennistatakse tööle süüteo vähese tähtsuse tõttu. Kohtu seisukoht, et hagejal on õigus hüvitisele, eiole seadusega kooskõlas. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Ülle Rauk, et kohtulahendid on õiged. Teda vallandati 17.08.1993. a., vallandamiskäskkiri on tühistamata ja uut töölepingut sõlmitud ei ole. Hageja vallandamiseks pidanuks olema tööinspektori nõusolek. Hageja on ennistatud tööle tööandjapoolse seaduse rikkumise tõttu ja sel juhul ei kuulu rakendamisele TLS § 144 sätted. Kolleegiumi istungil palus Ü. Rauk jätta kohtuotsused muutmata. Kolleegium leidis, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Võru Maakohus rahuldas hagi TLS § 117 lg. 1 alusel, mille kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Ringkonnakohus jättis sellel alusel tehtud kohtuotsuse põhjendatult muutmata, sest töötajat võib tööandja algatusel vallandada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Just vallandamise korda tööandja rikkuski, jättes tähelepanuta piirangud, mida tulnuks TLS § 94 kohaselt arvestada hageja vallandamisel TLS § 86 p. 8 alusel. TLS § 94 kohaselt võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist, üksnes tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul. Ringkonnakohus on esitatud tõenditele hinnangut andes õigesti asunud seisukohale, et käesolevas vaidluses oli töölepingu lõpetamine lubatud üksnes tööinspektori nõusolekul. Sellist nõusolekut aga hageja vallandamiseks ei ole. Kui tööandja on rikkunud vallandamise korda, siis tuleb töötaja tööle ennistada ning välja mõista tasu töölt sunnitud puudumise aja eest, sõltumata sellest, mis oli vallandamise põhjuseks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Ü. Rauk"i tööle ennistamise aluseks ei olnud tema süüteo vähene tähtsus ja kuna tööle ennistamine ei toimunud sellel alusel, siis ei ole seaduslikku alust hageja hüvitisest ilmajätmiseks. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 1994. a. otsus ja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.